Saksamaa rändepoliitika on täielikult ebaõnnestunud

„Saksamaa avas oma uksed migrantidele. Nüüd võitleb ta tagajärgedega,“ pealkirjastab tuntud USA ajaleht „Wall Street Journal“. Saksamaast on saanud „juhtumiuuring“ probleemide kohta, mis tekivad, „kui migratsioon ületab ühiskonna kohanemisvõime“. Ameeriklased loetlevad halastamatult, kui suur on olnud pagulaste ja migrantide (peamiselt Süüriast, Iraagist ja Afganistanist) sissevool. Ja mida tähendab kontrollimatu sisseränne Saksamaa sotsiaalsüsteemile ja sisejulgeolekule. 

Saksamaal on migrantide osakaal suurem kui USAs
Alates 2015. aastast on Saksamaa võtnud vastu 2,4 miljonit varjupaigataotlejat – „kaks korda rohkem kui on Müncheni elanike arv“, vahendab ajaleht. Saksamaa on sisserändajate osakaalu poolest möödunud isegi USA-st kui immigratsiooniriigist. Aastal 2021 oli Saksamaal 18,8% elanikkonnast välismaalased, samas kui Ameerika Ühendriikides oli see näitaja 15,3%.
Ja trend on kasvav: 2022. aastal oli 42% alla 15-aastastest välismaal sündinud või vähemalt üks vanem oli sündinud välismaal.
Tööloa saamine võtab kaua aega, sotsiaaltoetusi saab kohe
Tööalane integratsioon on sageli ebaõnnestunud: „Mittekodanike töötuse määr oli 2023. aastal 14,7%, samas kui põliskodanike puhul oli see 5%.“
USAs ei saa varjupaigataotlejad tavaliselt riigilt raha, kuid neil lubatakse kiiresti tööle asuda. Saksamaal on teisiti: siin saavad pagulased hakata tööle alles pärast seda, kui nad on ametlikult pagulasteks tunnistatud, mis võib võtta kuid või isegi aastaid. See-eest on neil „õigus saada hüvitisi, mis võivad ulatuda sadadesse või isegi tuhandetesse eurodesse kuus“. Pagulaste ülalpidamisega seotud kulu moodustas 2023. aastal Saksamaa föderaalsest eelarvest 29,7 miljardit eurot. [Eesti riigieelarve tulude kogumaht samal aastal oli 15,6 miljardit eurot].
Rohkem kui pool kõigist sotsiaaltoetuste saajatest on praegu sisserändaja taustaga: „Rohkem kui 60% Saksamaa inimestest, kes sõltuvad riiklikest toetustest, on sündinud välismaal või kuuluvad teise sisserändajate põlvkonda.“
Pagulased moodustavad 15% Saksamaa elanikkonnast, kuid sooritavad 41% kuritegudest
Ka kuritegevuse statistikas on sisserändajad massiliselt üleesindatud: „Mittekodanikud, kes moodustavad 15% elanikkonnast, sooritasid 2023. aastal politseistatistika kohaselt 41% kuritegudest.“ Aastal 2014 oli see näitaja „kõigest“ 28,7%.
Ukrainlaste vastuvõtmine Saksamaal on – erinevalt teistest riikidest – puhtmajanduslikust vaatenurgast ebaõnnestunud. „Ainult 18% enam kui miljonist Ukraina pagulasest töötab ja teenib piisavalt, et mitte taotleda sotsiaalabi.“ Suurbritannias on see näitaja 65%, Poolas 61%.
„Wall Street Journal” toob ka kaks omavalitsust, et illustreerida, mida massiline ränne on tähendanud küladele ja linnadele.
Näiteks Suhlis (Tüüringi liidumaa, ca 37 000 elanikku) oli 2013. aastal vähem kui 1000 välismaalast. Aastaks 2023 oli see arv viiekordistunud. Välismaalased moodustavad nüüd linna elanikkonnast enam kui 13%.
Kümme aastat tagasi moodustasid välismaalased Erfurti Riethi linnaosas (umbes 6000 elanikku) umbes 9,5% elanikkonnast. Nüüd on neid peaaegu iga kolmas.
Teisalt ei saa ükski normaalne mittesakslane aru, miks Saksamaa maksab kopsakaid sotsiaaltoetusi inimestele ainuüksi riiki tulemise eest, kusjuures nad pole Saksamaa heaks tundigi töötanud.

„Merkeli lapsed“

AfD poliitikud kirjeldavad, kuidas Saksamaa on oma migratsioonipoliitikaga umbe jooksnud, ta ei taha midagi parandada, kuid ka endiselt jätkata ei saa.
2015. aastal Süüria kodusõja baasil alanud massiränne Euroopasse sai hoo sisse seetõttu, et tollane kantsler Angela Merkel teatas avalikult: „Tulge! Meil ruumi jätkub!” Ja nad tulidki, kõiki piire ja seadusi jalge alla tallates oma „ema” juurde.
Esimene hoiatus tuli juba 2016. aastavahetusel, kui uusaastapidustuste käigus korraldasid moslemimehed Kölnis ja teistes Saksa linnades euroopalike naiste massikäperdamise. Merkeli riik sellest mõistusele ei tulnud ja järgnesid juba vägistamised ja tapmised.
Pagulasi Saksamaal sõna otseses mõttes poputati: nad said korterid ja sotsiaaltoetusi, neil lubati pered järgi tuua, nad muudeti puutumatuteks ka siis, kui nad seadusi rikkusid. Pinged Saksamaal hakkasid aastatega tõusma, migrandivaimustus langes ja nüüdseks on immigratsioonivastane AfD Saksamaa populaarseim erakond.
Migrandid on nüüd oluliseks koormaks, nende tööhõive on väike, ühendatud pered, milles on palju mittetöötajaid, nõuavad tohutuid sotsiaalseid kulutusi, migratsioonist tingitud pinged (terrorism, kuritegevus) nõuavad suuri kulutusi julgeolekule, üha uued migrandid aga tulevad, sest Saksamaa on Kolmandas maailmas “tõotatud maa” – aga raha nende poputamiseks enam pole.
Saksamaa majandus on põhjas, ennekõike rohepöördelise energiapoliitika tõttu, ettevõtted lahkuvad riigist, tootmine pidurdub, eksport langeb, Vene ohu tõttu tõusevad kaitsekulutused, Ameerika kehtestab tollid – riik ei teeni enam, raha pole, seda ka migrantide jaoks. Muidugi jätkab Saksa valitsus migratsioonilembelist poliitikat, aga pole enam raha, et seda ülal hoida.
Pagulased aga on harjunud saama, nad teavad, et „raha tuleb seinast” ja mida rohkem kärbitakse kulutusi neile, seda rohkem arvavad migrandid, et riik teeb neile liiga – siiani sai maksta ja nüüd äkki enam ei saa?! Nende viha pöördub riigi vastu, kes varem maksis neile kõik kinni, aga nüüd ei maksa – see võib just moslemeid radikaliseerumiseni viia.
Ka Saksamaale tulijad, kes juba kodumaal teadsid varem kohale jõudnute kirjadest, et Saksamaa hakkab neid poputama, on nördinud, kui kohale jõudes selgub, et elu ei ole enam selline lill, nagu 2016. aastal. Nemadki süüdistavad Saksa riiki – miks te olete närutama hakanud?
Vasakliberaalid maksaksid neile mõnuga edasi, aga mida pole, seda pole. Seda enam, et ka sakslased pole enam rahul ja toetavad AfD-d, nende arvelt migrante turgutada läheb üha raskemaks. Kuigi suur osa Saksamaast ütleb ikka veel „Willkommen!”, ütleb üha enam ka „Heraus!”
Saksamaa on hea näide sellest, kuidas vastutustundetu rändepoliitikaga võib riigi hävitada, ja ega Rootsis, Prantsusmaal, Suurbritannias ja mujal Lääne-Euroopas parem pole.

 Loo lõpetuseks väljavõte ühe kurdi noormehe 2016. aastal internetis avaldatud pöördumisest: …Kui sa nüüd peaksid minema Zirndorfi, siis näed sa seal väga palju ukrainlasi. Ukraina on suur maa. Aga probleemid on ainult väikesel Venemaaga piirneval alal Donbassis ja Luganskis. 90 protsenti Donetski elanikest on venelased, kes tahavad, et see linn läheks Venemaa koosseisu. Sealsed elanikud on venelased, kuid asüüli taotlema tullakse Saksamaale hoopiski Kiievist või Lvivist, mis jäävad konfliktikoldest sadade kilomeetrite kaugusele. Need ei ole ju põgenikud, neil pole mingit õigust asüüli taotleda. Küll on aga need pagulased jõudnud maisesse paradiisi – Saksamaale!

MAAJA, detsember 2024

No ei saa sakslastel pagulastest isu täis! 25. veebruari hommikul 2025 kell 10.15 maandus Berliini Brandenburgi lennujaamas lennuk 155 afgaaniga. Pardal olid pagulased ja nn kohalikud jõud – afgaanid, kes olid töötanud Saksamaa heaks kuni Bundeswehri armetu pagemiseni 2021. aasta suvel. Lennuk oli startinud Pakistanist (Islamabad) ja teinud vahemaandumise Dubais, sest otsene lennuühendus Afganistaniga puudub. Ajalehe BILD andmetel peaks järgmine lend Pakistanist Afganistani põgenikega saabuma Saksamaale 2025. aasta märtsi alguses. Ja ei jää multikultuursed saksa poliitikud enne rahule kui nad on kõik sakslased afgaanide ja araablaste vastu välja vahetanud.

Inglismaa sai vastu tatti!
Liberaalne-vasakpoolne maailm pakub kuhjaga üllatusi ja mitte kunagi häid – nüüd selgub, et islamismi taimelava on Araabia asemel Euroopas.
Araabia Ühendemiraadid andsid Suurbritannia mainele hävitava hoobi: kõik Briti ülikoolid on 9. jaanuaril 2026 ametlikult kinnitatud stipendiumite nimekirjast eemaldatud – emiraadid on tõsiselt mures radikaliseerumise pärast Ühendkuningriigi üliõpilaslinnakutes.
AÜE ametnikud viitavad kasvavale murele, et teatud üliõpilasrühmad ja organisatsioonid propageerivad Briti ülikoolides äärmuslikke ideoloogiaid, muutes ülikoolilinnakud potentsiaalseteks islamismi mõjualadeks. AÜE süüdistab Briti ametivõime poliitikas, kus rahvusvahelistumise ja multikultuursuse sildi all lastakse radikalismil vohada.
See enneolematu otsus saadab šokilaineid läbi rahvusvahelise hariduse ja diplomaatia – tuhanded AÜE tudengid suunatakse nüüd mujale, jättes Ühendkuningriigi ülikoolid silmitsi suurte finantslöökidega ja massiivse hoobiga nende globaalse prestiiži pihta. See on leiboristide ja Keir Stameri äärmusvasakpoolse poliitika tulemus.
Suurbritannias on suured moslemikogukonnad, paljusid piirkondi valitsevad moslemipoliitikud (nagu Londoni linnapea Sadiq Khan), „islamofoobia” eest on ette nähtud väga karmid karistused – kõik see soodustab islamiäärmusluse kinnistumist Briti ühiskonda.
See ei ole esimene kord, kus Euroopa riigid saavad Kolmandast maailmast kriitikat, sest liberaalne ühiskond soodustab äärmuslust. Mõne aasta eest süüdistas Rootsi Indiat naistevastase vägivalla tugevnemises – ja India tõi vastuseks välja andmed, mille järgi on just selles Euroopa riigis vägistamised vägagi tavapärased. Mõlemad pooled jätsid targu ütlemata, et selle kuriteoliigi tõstis Rootsis taevasse sisseränne.

Tunnuspildil: Berliin, Unter de Linden juuli 2025

NB! Loe ka:
Põgenike töötamise kohustus Weimari vabariigis 1920-ndatel aastatel
Angela Merkel – Saksamaa parim islami maaletooja
Ungari peaministri Viktor Orbani kõne Euroopa Liidu parlamendis Strasbourgis 9. oktoobril 2024
„Pagulased ei austa meid meie lahkuse pärast. Nad peavad meid toladeks!”
Pagulased – Saksamaa pühad lehmad
„Vaesed” pagulased
Kui palju pagulased Saksamaale maksma lähevad?
Pagulased on osavad sotsiaaltoetuste väljapetmisel
Saksamaa rändepoliitika on täielikult ebaõnnestunud
Euroopa ei ole 2015. aasta migratsioonikriisist midagi õppinud
Noor kurdi põgenik räägib tõtt põgenike kohta
Täisealised migrandid valetavad end alaealiseks