Esimene inimohvritega õnnetus lennukiga Boeing 747 (1974)

9. veebruaril 1969. aastal esmalennu teinud Boeing 747 juhatas sisse nn aerobusside ajastu. Esimene inimohvritega lennuõnnetus seda tüüpi lennukiga juhtus Nairobi lennuväljal. (Esimene Boeing 747 hävis terroriakti tagajärjel, keegi kannatada ei saanud. 6. septembril 1970 lasksid Palestiina terroristid ärandatud Boeing 747 (N752PA) Kairo lennuväljal varem paigaldatud lõhkelaengutega õhku.) 

1974. aasta 20. novembri hommikul veeres Lufthansa Boeing 747-130D „Hessen” Kenya pealinna lennuvälja stardirajale. Lennuki pardal oli 153 reisijat, kolm meeskonnaliiget ja 14 lennusaatjat. Mootorite möirates tõusis Boeing 40 m kõrgusele, aga hakkas siis ühtäkki langema ning kukkus pooleldi sissetõmmatud telikuga stardiraja lõpust 1130 m kaugusel alla. Boeingi kere purunes mitmeks tükiks. Nagu hiljem selgus, jäi lennukis olnud inimestele Boeingist välja saamiseks aega 180 sekundit. Puhkes paanika. Siis lahvatas lennuki vasak tiib põlema. 55 reisijat ja 4 stjuardessi hukkus leekides ja lämmatavas suitsus. 54 reisijat sai vigastada ja 44 reisijal ja kolmel meeskonnaliikmel õnnestus koguni terve nahaga pääseda. Põlevast lennukist tõusev tohutu suitsusammas oli näha isegi 15 km kaugusel asuvas Nairobis.

Lufthansa reageeris kiiresti ja saatis kohale 80-liikmelise uurimiskomisjoni. Katastroofi põhjusi välja selgitada polnud kuigi raske, sest lennuki kapten, teine piloot ja pardainsener pääsesid eluga. Tervena saadi kätte lennuki mustad kastid.
Esialgu oli siiski nii, et mida kaugemale uurimisega jõuti, seda müstilisemad tundusid õnnetuse asjaolud olevat. Lennuk oli tehniliselt korras, mingeid kõrvalekaldeid mustade kastide salvestiste analüüs ei näidanud. Jäi üle veel üks võimalus: võib-olla keerasid piloodid ise midagi tuksi?
Nii oligi! Suruõhuventiilid ei olnud avanenud. Kuid seda oleks pardainsener pidanud märkama. Viimane oli aga ilmselt unustanud suruõhuventiili avada ning ei märganud, et neli merevaiguvärvi lampi „Ventiil suletud” pidevalt põlesid ja kontrollinstrument ei näidanud suruõhusüsteemis mingit rõhku. Suletud suruõhuventiilide korral ei saa aga ees ja tagatiivad välja liikuda. Eestiibade asendit näitab samuti kontroll-lamp. Oli õige kummaline, et kumbki piloot ei märganud rohelist tuld oma tsentraalsel armatuurlaual ega pardainsener kaheksat rohelist lampi oma hoiatustulede tahvlil, mis viitasid ees- ja tagatiibade valele asendile. Ka üks reisijana pardal viibinud Belgia piloot kinnitas, et ees- ja tagatiivad ei olnud startimisel ettenähtud asendis.
Veel selgus, et kapten oli ninateliku enne ettenähtud kiiruse saavutamist üles tõstnud. Uurimiskomisjon jõudis järeldusele, et ees- ja tagatiibade vale asend oli õnnetuse otsene põhjus. Asi on selles, et ei Boeing 747 (ega ükski teine lennuk) ei ole võimeline õhku tõusma, kui tal puudub vajalik tiibade lisakandepind, mida annavad väljalastud ees- ja tagatiivad oma 48 ruutmeetriga. Lennuk tõusis küll õhku, kuid tiibadel polnud piisavalt tõstejõudu, et jätkata tõusu või vähemalt õhus püsida. Uurimiskomisjon leidis, et õnnetuse põhjustas inimlik eksitus. Küll jäi aga selgusetuks, kuidas fataalne viga tekkis, miks suruõhuventiilid polnud avanenud. Leiti, et kapten tegi kriitilises faasis veel ühe vea, kui ta teliku sisse tõmbas. Pakuti välja, et ilmselt on ka telikupesade luukide avanemisega kaasnev õhutakistuse kasv sellises stardifaasis suurem, kui seni on arvatud. Teliku sissetõmbamisel kaotas lennuk veelgi kiirust ja kukkus alla. Kui mootoritele oleks antud täisvõimsus ja jäetud telik sisse tõmbamata, oleks ehk suudetud õnnetust vältida. Lufthansa tegi igal juhul oma järelduse ja vallandas nii lennuki kapteni kui ka pardainseneri.

* * *

Ajavahemikul 1970. aastast kuni 2020. aasta augustini purunes 64 Boeing 747-tüüpi lennukit kas õnnetustes või terroriaktide tagajärjel.
Nii suur kaotatud lennukite arv on seotud sellega, et seda tüüpi lennuk on olnud väga pikka aega tootmises ja liinidel. Iga miljoni lennu kohta tuli Boeing 747-100 kuni Boeing 747–300 kohta 2,28 lennuõnnetust, Boeing 747-400 puhul aga 0,75, mis on pisut suurem kui teiste lennukitüüpide puhul. Iga 32. Boeing 747 kanti maha veel enne selle ekspluatatsiooniaja lõppu. Aastatel 1970–2020 hukkus kõigis Boeing 747-ga toimunud õnnetustes ühtekokku 3846 inimest, kellest 583 hukkusid kahe lennuki kokkupõrkel Tenerife saarel.

NB! Loe ka:
Lennunduse ajaloo ohvriterohkeim lennuõnnetus Tenerifel (1977)
Jaapani tsiviillennunduse must päev (1985)
Plahvatus Pan Am’i Boeing-747 pardal (1988)
Israel Airlines’i Boeing 747 kukub alla Amsterdamis (1992)
TWA Boeing 747 kukub Atlandi ookeani (1996)
Boeing 747-l oli juubel! (2019)