Prantsuse kirjanik Renaud Camus hoiatab: Euroopas käib teadlik rahvastiku väljavahetamine

3 minutit lugemist

Prantsuse kirjanik ja rahvuslane Renaud Camus on juba aastaid rääkinud nn suurest rahvaste väljavahetamisest (le grand remplacement) ja sellest, et globalistlik eliit haub plaane Euroopa valge rahvastiku asendamiseks mitte-valgetega.

Kas Teheran? Oh ei, hoopiski multikulti Pariis.

Selle eest on Camus’d teravalt kritiseeritud. 2012. aastal oli ta üks Prantsusmaa presidendikandidaatidest, hiljem loobus kandideerimisest ja asus toetama Marine Le Peni. Intervjuus flaami ajalehele „De Standaard” räägib Camus oma teooriast lähemalt.
Le grand remplacement” terminiga tuli Camus esmakordselt välja 2010. aastal. Selle kohaselt tegeleb Lääne eliit mitte-Lääne taustaga immigrantide (loe: mustanahaliste ja moslemite) importimisega, et asendada valge rahvastik ja sillutada teed globaalsele, piiride ja rahvusriikideta maailmakorrale. Camus’ sõnul on mängus mitte vähem ega rohkem kui Lääne tsivilisatsioon.
Prantsusmaal on tema teooria üsna laialt levinud. Näiteks selgus 2017. aastal läbiviidud küsitlusest, et 48 protsendi prantslaste arvates on immigratsioon poliitilise eliidi organiseeritud projekt eesmärgiga vahetada välja prantsuse rahvas. Ka teistes Euroopa riikides on parempoolsed liikumised Camus’ teooriast rääkinud. Näiteks Flandrias on sellele viidanud mõned flaami rahvuslaste partei Vlaams Belang liikmed. Hollandis kõneleb euroskeptik ja partei Demokraatia Foorum (FvD) liider Thierry Baudet demograafilisest siirdest.
Paraku on teooriat ka äraspidiselt kasutatud. Uus-Meremaa Christchurchi tulistaja Brenton Tarrant, kes tappis 2019. aasta 15. märtsil kahes mošees 51 inimest, postitas enne veresauna internetis üleskutse pealkirjaga „The Great Replacement” [ingl k: suur väljavahetamine].  Camus’ teooriale viitas ka USAs El Pasos 21 inimest tapnud Texase tulistaja.
Camus ise ei nõustu sellega, nagu kutsuks tema teooria üles vägivallale. „Mitte kuidagi ei leia kinnitust see, et need tulistajad minu kirjutisi tegelikult ka lugenud olid. Väljavahetamise all pean mina suuresti silmas intellektuaalide ja kirjanike asendamist. Mõelge näiteks François Mauriacile Saksa okupatsiooni ajal või Nõukogude Liidu aegsetele dissidentidele.”
Camus on kunstikollektsionäär ja liigub palju kunstnike hulgas. Ta oli isegi kandidaat prestiižse Prantsuse Akadeemia liikme kohale, kuid ilmselt langes tema kandidatuur grand remplacement teooria esile kerkimisel ära. Suur osa Prantsuse kirjastajatest ei taha enam tema teoseid välja anda, seega on ta pidanud oma raamatuid ise kirjastama.

Kas Istanbul? Oh ei, hoopiski Berliini kurikuulus Neuköllni linnaosa, Saksamaa islamiseermise peamine taimelava ja tugikeskus!

Camus on tuntud ka oma Twitteri postituste poolest. Näiteks twitterdas ta 2015. aastal: „Aafriklased tulevad Euroopasse, kuna siin on parem elu tänu meie tsivilisatsioonile. Nende siia tulles see aga kaob.”
Camus’ grand remplacement teooria sai tegelikult alguse juba 1990. aastatel, reisil läbi Lõuna-Prantsusmaa linnade ja külade. Ühes linnakeses jäi talle silma, kuidas tühjal linnaplatsil istus keskaegse purskkaevu ääres kolm pearättidega mosleminaist. Siiani oli ta seostanud moslemiimmigrante peamiselt Pariisi ja Lyoni äärelinnade kortermajadega. „Kuid nüüd nägin ma neid istumas ühes meie ajaloolises linnakeses, kauni gooti stiilis purskkaevu ääres,” räägib Camus. Ta meenutab, et see hetk oli tõeliselt šokeeriv. Ja ühtlasi ka silmi avav.
Väitele, et demograafid Camus’ teooriat ei kinnita ja et statistika andmetel on migrantide protsent Prantsusmaal juba aastaid püsinud stabiilsena, vastab Camus, et asi on paljuski ka tunnetuslik. Ta nimetab demograafe tänapäeva alkeemikuteks ja suurt väljavahetamist võrdleb ta saja-aastase sõja või suure depressiooniga. „Vaadake raudteejaamu, tänavaid, väljakuid,” kirjutab ta oma raamatus „La France, suicide d’une nation” (2010) [pr k: Prantsusmaa, ühe rahva enesetapp]. „Igaühele on selge, et Prantsusmaa vahetab värvi.”
Ta paneb noortele sisserändajataustaga inimestele pahaks nende käitumist, mida ta nimetab häirivaks. Näiteks jalgade panemine metrooistmetele, hoonete sissepääsude juures passimine, inimeste tülitamine, relvastatud röövide või isegi terrorirünnakute korraldamine. „Kohtumõistjate meelest pean ma oma väljaütlemistega silmas seda, nagu oleksid kõik moslemid kurjategijad, aga see on absurdne. Pean silmas viisi, kuidas immigrandid põlisprantslasi eemale peletavad.“
Lisaks grand remplacement’ile on Camus formuleerinud ka laiema termini remplacement global (globaalne väljavahetamine). Selle tulemus oleks tema arvates üleüldine rahulolematus, inimesed, kes kõik elavad ühesugustes kesistes tingimustes ilma iseloomulike erisusteta. Camus kahetseb, et maailmast on kadumas nn tundmatu või võõras. „Ma jumaldan tundmatut, mulle meeldib käia riikides, mis on mulle võõrad,” ütleb ta ja lisab, et probleem tekib siis, kui võõras ja tundmatu tuleb tema juurde – ja jäädavalt.

Uued uudised, 12. jaanuar 2020

0

Your Cart