Petseri klooster (galerii)
Petseri klooster (vene keeles Псково-Печерский монастырь, ‘Pihkva-Petseri klooster’) on õigeusu mungaklooster Petseri linnas. Pühapaik on läbi aegade olnud Setumaa traditsiooniline vaimne keskus ja palverännaku sihtkoht.
Kloostri asutamise ajaks peetakse 1473. aastat, mil pühitseti sisse Jumalaema Uinumise peakirik, – koobaskirik, mille praegune fassaad pärineb 18. sajandist. Klooster tekkis jõekese orgu looduslike koobaste kohale liivakivipaljandis (nende järgi on see saanud ka oma nime: Печеры tähendab koopaid), kus juba alates 14. sajandi lõpust olid elanud erakmungad. Kloostri asutajaks peetakse Tartu preestrit Joanni (munganimega Joona). Kloostri ümber kujunes aja jooksul asula (possaad), hilisem Petseri linn.
Vanem, koobaskloostri osa, mille sissepääsu kohal olnud pärimuse kohaselt kunagi kiri Богом зданная пещера (Jumala loodud koobas), koosneb Jumalaema Uinumise koobaskirikust, mida ümbritseb galeriikäik, ning lähemast koobastikust, kus asuvad Petseri vagade Markuse, Joona, Lazari (Laatsaruse) ja ema Vassa säilmed ja mis jätkub seitsmest käigust koosneva nekropoliga, Kristuse Ülestõusmise koobaskiriku ja kabeliga.
Klooster ehitati ulatuslikumalt välja 16. sajandi keskpaigas kloostriülem Korneliuse (Kornili) ajal (1528–1570), kes suri märtisurma tsaar Ivan IV käe läbi. Liivimaa sõja alguses (1558–1565) rajati kloostri ümber müürid ning see muutus tähtsaks kaitserajatiseks, hoolimata sellest, et klooster asub orus, mis muutis selle kaitsmise küllaltki keerukaks. 16. ja 17. sajandil piirasid kloostrit korduvalt nii poolakad kui ka rootslased, kuid vallutada suutis selle ainult Poola kuningas Stefan Bathory (1581. aastal). Kloostrit kindlustati viimati Põhjasõja ajal, mil kloostri ümber rajati bastionid. Seejärel kaotas klooster sõjalise tähtsuse, sest Setumaa muutus piirialast Venemaa keisririigi sisepiirkonnaks.
Kloostri rajatiste hulka kuuluvad: Jumalaema Uinumise koobaskirik (Успенская пещерная церковь), Miikaeli peakirik (Михайловский собор), Issanda Templisseviimise kirik (Сретенская церковь), Sakristei (Ризница), Nikolai väravakirik (Церковь Николы Вратаря), Suur kellatorn (Большая звонница), kloostri müürid ja tornid.
Eesti Vabadussõja järel läks Petseri klooster Eesti koosseisu. Tänu sellele mungakloostrit 1920.–1930. aastatel ei suletud, erinevalt Nõukogude Liidu alale jäänud õigeusu kloostritest. Kloostri nime küll ametlikult ei kasutatud, see tegutses kristliku tööühingu nime all. Saksa okupatsiooni ajal asus kloostris Petseri Gümnaasium, sest koolimajas oli laatsaret. 1944. aasta halduspiiride muutmise järel läks klooster Eesti NSV alt Vene NFSV alla ja on praegu de facto Vene Föderatsiooni territooriumil.
NB! Loe ka:
Kuremäe klooster (galerii)
