Rohkete inimohvritega intsidendid Mekas

Igal aastal loobivad islamiusulised palverändurid palverännaku viimasel päeval Mekas Jamarati sillalt kividega kolme kivisammast, mis sümboliseerivad saatanat…

15. aprillil 1997 puhkes Saudi Araabias Meka lähedal palverändurite laagris tulekahju, milles hukkus 343 inimest. Meka telklinnakus möllanud tuli hävitas 70 000 telki, põlengus sai vigastada umbes 1300 inimest. Pealtnägijate sõnul sai tuli alguse bensiinikanistrist, mida kasutati Pakistani palverändurite laagris toiduvalmistamise juures. Teistel andmetel pääses tuli lahti telgist, kus toiduvalmistamiseks kasutatud gaasiballoon plahvatas. Tugev tuul kandis leegid kiiresti üle kogu laagri laiali. Tulekahju suudeti kontrolli alla saada kolme tunniga. Laager asus Mekast 11 km kaugusel Mina tasandikul.

12. jaanuaril 2006 tallati Mekasse kogunenud palverändurite seas puhkenud rüsinas surnuks vähemalt 354 inimest, vigastada sai 289. Palverändurid olid kogunenud moslemite iga-aastase palverännaku ehk hadzi viimase päeva rituaalile Mina orus asuvale Jamarati sillale. Paljud sillale minna soovinud inimesed jäid teistele jalgu ning tallati surnuks. Palverännaku viimase päeva rituaalis osales enam kui kaks miljonit moslemit. Silla rituaal lõppes traagiliselt ka 2004. aastal, kui 251 palverändurit surnuks tallati.
Kohalikud ametivõimud on püüdnud sillale pääsevate inimeste arvu piirata. 2006. aastaks ehitati sillale koguni tagavaraväljapääsud. Paljud moslemid leidsid, et tõhusamad turvameetmed hoidnuks hadzi viimase 16 aasta rängima õnnetuse ära.
Saudi Araabia ülemvaimulik suurmufti šeik Abdulaziz al-Sheikh süüdistas riigitelevisioonis esinedes palverändureid korrarikkumises. Ka kroonprints Sultan ibn Abdul-Aziz ja siseminister süüdistasid palverändureid, kes ei allunud korraldustele, vaid kandsid kaasas isiklikke asju, mille otsa Jamarati sillale trügijad komistasid. Nad ei olnud kuulda võtnud ka soovitust lükata rituaali täitmine hilisemale ajale, et tunglemist vältida.
Iga-aastastel palverännakutel on viimase veerand sajandi jooksul olnud Mekas palju inimohvritega intsidente.

24. veebruaril 2015 hukkub tekkinud rüseluses 2236 palverändurit. Saudi Araabia valitsus teatas kaks päeva pärast sündmust ametlikult, et hukkus 769 ja sai vigastada 934 inimest. Iraan esitas seoses nii suure hukkunute arvuga Saudi Araabiale terava protesti (hukkunute hulgas oli 464 Iraani kodanikku), süüdistades Saudi Araabiat täielikus saamatuses inimmasse kontrolli all hoida.
11. septembril 2015 kukub varahommikul tugeva tuule ajal ümber suur ehituskraana, tappes 111 inimest, 394 sai vigastada. Kuningas Salman määras iga hukkunu perekonna toetuseks 1 miljon Saudi riaali (266 000 $)
1. veebruaril 2004 tallati Mina sillal puhkenud paanikas surnuks 251 inimest, 244 sai vigastada.
5. märtsil 2001 nõudis paanika Minas 35 ohvrit.
9. aprillil 1998 puhkeb ühel Mina sillal paanika. Hukkub 118 palverändurit, 180 saab vigastada.
23. mail 1994. aastal hukkub samal sillal puhkenud paanikas 270 inimest.
2. juulil 1990 tekkis Arafati mäe juurde viivas tunnelis rüselus, mille käigus sai surma 1426 inimest, neist suurem enamus oli pärit Malaisiast, Indoneesiast ja Pakistanist.
31. juulil 1987 hukkus Iraani palverändurite ja Saudi Araabia julgeolekujõudude kokkupõrkes 402 inimest, 649 sai vigastada. Iraani palverändurid korraldasid tookord Mekas USA-vastase meeleavalduse.
20. novembrist kuni 5. detsembrini 1979 kestis Mekas pantvangidraama, mille käigus umbes 500 islami fanaatikut võtsid Meka suures mošees pantvangi seal viibinud palverändurid. Terroriakti juhtis Dschuhaimān al-’Utaibi, kelle eesmärgiks oli kukutada Saudi Araabia kuningate dünastia ja luua islamiriik. Meka mošee hõivamist võib pidada moslemite rahvusvahelise terrorismi „sünnipäevaks“. Eriti ohvriterohke oli võitlus mošee maa-aluses labürindis, kus võeti kasutusele ka pisargaas. Kuningas Khalid käskis riigipiirid sulgeda ja mošees elektri välja lülitada. Tema palvel osales pantvangide vabastamisel Prantsuse sandarmeeria eriüksus GIGN. Rühmade kaupa lubasid terroristid pantvangidel mošeeest lahkuda. Tulevahetuse käigus hukkus 330, väidetavalt aga üle tuhande inimese. 63 terroristi ja nende ninamees Dschuhaimān al-’Utaib hukati avalikult kaheksas Saudi Araabia linnas 9. jaanuaril 1980 pea maharaiumise läbi.

Traagilised õnnetused suurtes rahvamassides 

Kui suur hulk inimesi koguneb mõnel üritusel piiratud ruumi, on otsustav roll planeerimisel ja reguleerimisel. Vähe leidub maailmas asju, mis on ohtlikumad kui tihe rahvamass, kus saatuslikuks võivad saada muljumisvigastused, tõukamised, kukkumised ja hapnikupuudus. Aastate jooksul on olnud palju tragöödiaid, kus inimesed on rahvamassi sisse kinni jäädes surnud või tõsiselt vigastada saanud. Alates 1990. aastaist on sellised õnnetused nõudnud aastas keskmiselt 380 inimese elu.
Üks traagilisim selline õnnetus juhtus 24. veebruaril 2015. aastal Saudi Araabias Meka lähedal Minas moslemite iga-aastase palverännaku käigus. Selles osaleb tavaliselt umbes 2,5 miljonit inimest. Samale kitsale rajale voogas eri pooltelt kokku kaks niigi tihedat inimjõge. Palverändurid pressiti ühtseks inimhulgaks, milles eraldi inimesi justkui enam polnudki. Hukkus umbes 2300 inimest.
Rahvamassis hakkasid kehtima teistsugused füüsikareeglid kui eraldi inimeste liikumise puhul. Füüsikute sõnul liigub suur inimhulk nagu vedelik, kus väikesed häired võivad levida ja võimenduda, tekitades katastroofilisi laineid. Kui festivalide ja kontsertide eestvedajad rahvarohkeid üritusi ette valmistavad ning soovivad turvaliselt ja kindlalt korraldada, siis peavad nad olema kursis rahvamasside dünaamikaga.
Keskmiselt võtab üks inimene püsti seistes maapinnaruumi umbes 0,2 ruutmeetrit. Kaks inimest saavad ruutmeetril vabalt liikuda. Kolm või neli inimest ruutmeetri kohta on veel enam-vähem läbitav, aga kui inimtihedus ühel ruutmeetril on juba viis või enam inimest, siis peaks hakkama muret tundma.
Sellises olukorras surutakse inimesed kokku nii tihedasti, et nende liikumine ja hingamine on raskendatud või võimatu. Inimest võib tõugata edasi-tagasi, tõsta üles või suruda maha, nii et ta ei suuda kuidagi vastu panna. Halvimal juhul võib surve põhjustada roiete murdumist või lämbumist. Suur surve igast küljest hoiab inimesi rühmas püsti ja nende tasakaal säilib. Kui aga üks inimene näiteks rahva edasi-tagasi lainetamise tõttu jalgealuse kaotab ja kukub, vallandab see doominoefekti, kus palju inimesi vajub tekkinud tühemikku. Inimeste kukkumine lõpeb alles siis, kui väline surve leeveneb. Keda tabab ebaõnn jääda inimkuhja alla, seda ohustab lämbumine või lömastumine.
Ekspertide sõnul põhjustas 2015. aastal Minas palverändurite surma ühe rühma kokkuvajumine. Rahvahulga tihedus oli seal umbes kuni seitse inimest ruutmeetri kohta. Tihedas massis oli inimestel raske hingata. Tõenäoliselt surid paljud hapnikupuuduse tõttu püstijalu.

Peter Hagen

NB! Loe ka:
Tragöödia Moskvas Nikolai II kroonimispidustustel 26. mail 1896
Islamiterrorismi lätted
Selles loos on pikemalt juttu 1979. aasta pantvangidraamast.