Oli aasta 1910

JAANUAR
3. Streikivad briti kaevurid nõuavad kaheksatunnist tööpäeva.
6. Saksa Loodusteaduse Ühing austab Berliinis inglise polaaruurijat sir Ernest Shacklatoni selle eest, et ta jõudis 24 miili kaugusele lõunapoolusest ja avastas 16. jaanuaril 1909 magnetilise lõunapooluse.
12. Ameerika kongress võtab vastu seaduse, mis keelab tüdrukutega kauplemise.
22. Northbay (Ontario, Kanada) lähdal variseb rongi ülesõidu ajal kokku sild. 70 inimest hukkub.
23. Seoses kõrgete lihahindadega kuulutavad ostjad USAs välja boikoti lihatoodetele. Rohkem kui miljon inimest loobub 40 päevaks lihasöömisest.
26. Paduvihmade tagajärjel tekib Prantsuse põhjarannikul ja Pariisis katastroofiline üleujutus. Eriti tugev üleujutus tabas Pariisi Ladina kvartalit, kus majadesse oli võimalik pääseda ainult paatidega. Üleujutuse tekitatud kahju suuruseks hinnati üle ühe miljoni frangi.
31. Rahutused Pärsias viivad selleni, et Venemaa ja Suurbritannia sekkuvad sündmustesse.

VEEBRUAR
7. Belgia, Suurbritannia ja Saksamaa määravad kindlaks Belgia Kongo, Saksa Ida-Aafrika ja Briti Uganda koloonia piirid.
11. Prantsuse aurik Géneral Chancy teeb avarii Madeira lähedal. 154 inimest upub.
13. Rumeenia sotsiaaldemokraatliku partei asutamine.
14. Berliinis toimub rohearvulise osavõtuga miiting. Oraatorid nõuavad vabade, võrdsete, salajaste ja otseste valimiste sisseviimist Preisimaal.
25. Seoses Hiina armee tungimisega Tiibetisse, põgeneb budistide juht dalai-laama Indiasse.

MÄRTS
1. USA-s Wellingtonis (Washingtoni osariik) jäävad 25. veebruaril tugeva lumesaju tõttu teele kaks elektrirongi. 1. märtsi koidikul tabab ronge lumelaviin. 51 ohvrit.
3. Ameerika miljonär John D. Rockefeller annetab suure summa erinevate teadusharude arendamiseks.
3. Seoses tubakamaksu kehtestamisega Saksamaal väheneb järsult sigarettide müük. 54 000 sigaretivabrikutöölist jääb tööta. Riik maksab neile ühekordseks toetuseks summa, mis on kaks kolmandikku nende viimasest töötasust.
7. Inglise kuningas Edward VII viibib riiklikul visiidil Pariisis.
8. Hispaania kuningas lubab naistel hakata õppima ülikoolides.
10. Hiina kaotab orjapidamise ja keelab inimeste müügi ning ostmise.
21. USA senat määrab endisele presidendile Theodore Rooseveltile, kes oli ametis 14. septembrist 1901 kuni 4. märtsini 1909 pensioniks 1000 dollarit aastas.
21. Green Mountainis (Iowa) jookseb raskekaaluline rong raudteelõigu halva olukorra tõttu rööbastelt välja. 55 ohvrit.
30. Köln–Mühlheimi raudteejaama ees sõidab Põhja-Saksa Lloydsi ekspressrong otsa erirongile, mis vedas puhkusele sõitvaid sõjaväelasi. 21 sõdurit saab surma ja üle 100 vigastada.

Suurriikide sõjalaevastikud
Kõigis arenenud tööstusriikides käib hoogne võidurelvastumine. Kõige suurem sõjalaevastik on Suurbritannial – 9 rasket soomusristlejat, 56 liinilaeva, 38 soomuslaeva ja 66 allveelaeva. Ehitamisel on veel 45 sõjalaeva. Teisele kohale jääb USA, kellel on vastavalt 4, 25, 15 ja 19 sõjalaeva, ehitamisel 31. Saksamaal on vastavalt 2, 26, 9 ja 12 sõjalaeva, ehitamisel 26. Prantsusmaal on ehitamisel 6 rasket soomusristlejat, valmis 17 liinilaeva, 20 soomusristlejat ja 59 allveelaeva. Suurbritannia mereväes on 131 600 meest, USA-l 60 500, Saksamaal 57 353, Prantsusmaal 57 000, Venemaal 47 500, Jaapanil 45 165 ja Itaalial 31 000.

APRILL
2. Siberi majandusliku arendamise huvides saadeti 1909. aastal Lääne-Siberisse 450 000 asukat. Otsustatakse rajada kahe rööpapaariga raudtee Moskva-Irkutsk.
15. Rahvaloendus USAs. Selgub, et Ühendriikides elab 91 972 266 inimest, mis teeb 12 inimest ruutkilomeetri kohta. Alates 1900. aastast on USA elanikkond suurenenud 21%.
21. Mark Twaini surm on valusaks kaotuseks tema loomingu austajatele. Ka Euroopas oli Twain tuntum kui ei ükski teine ameerika kirjanik. 22-aastaselt alustas Twain oma töömeheteed lootsina ühel Mississippi aurikul. Hiljem oli ta küll kullakaevaja Californias, küll ajalehereporter Hawaiil, Euroopas ja Palestiinas. Twain asutas ka kirjastusfirma, mis läks aga pankrotti. Mööda USAd ringi reisides ja loenguid pidades püüdis Twain oma võlgu tagasi teenida. Sel perioodil ilmusid tema teosed Life on the Mississippi (1883), Tom Sawyeri seiklused (1876) ja Huckleberry Finni seiklused (1884). Pärast oma kolme tütre surma muutub Twain kibestunud pessimistiks, millest annab tunnistust ka tema teos Salajane võõras (1916).
23. Brüsselis avatakse maailmanäitus.
27. Belgia parlament lükkab 72 vastuhääle ja 58 poolthäälega tagasi sotsialistide seaduseelnõu üldise ja võrdõigusliku valmisseaduse kohta.
28. Rootsis suurendatakse pärandimaksu 200% võrra.

MAI

3. Jaapan kuulutab välja mobilisatsiooni seoses ettevalmistatava Korea annekteerimisega.
6. Maavärin Costa Ricas purustab Cartago linna. Hukkub 500 inimest.

6. Pärast viis päeva kestnud haigust sureb Inglise kuningas Edward VII 68-aastasena südameataki tagajärjel. Kuna matusetalitusest võtavad osa valitsusdelegatsioonid ka teistest maailmajagudest, toimuvad matused alles 20. mail. Matusepäeval valitseb kohutav palavus. Leinarongkäigu eesotsas ratsutab uue kuninga Georg V kõrval Saksa keiser Wilhelm II, üks kuninganna Victoria lapselapsi. Tänavate äärde on kogunenud 100 000 britti, kes osutavad kuningale viimast austust. Seoses ebatavalise palavusega minestab või saab päikesepiste umbes 6000 inimest. Pärast matusetalitust kogunevad kroonitud pead Buckinghami paleesse.
9. Kreetal tuleb kokku rahvuskogu, kes nõuab seni Türgile kuulunud saare liitmist Kreekaga.
15. Seoses Argentiina iseseisvuse sajanda aastapäevaga kuulutatakse riigis välja eriolukord.
25. Prantsuse väed okupeerivad Maroko lõunaosa.
27. Itaalia uuendab keeldu tänavatel toimuvate kiriklike protsessioonide kohta.

Prof. Ehrlich võtab kasutusele süüfilisevastase ravimi
Meditsiiniprofessor Paul Ehrlich lõpetab oma katseseeria esimese kemoteraapilise medikamendi Salvarsan 606 kasutuselevõtmiseks. Vahend, mille Ehrlich koos jaapani bakterioloogi Sahahiro Hataga välja töötas, võimaldab edukalt ravida süüfilist. Seega võib Frankfurdi Eksperimentaalse Teraapia Instituudi juhatajat Ehrlichit pidada kaasaegse kemoteraapia loojaks.

Komeet muudab Euroopa rahutuks
Pärast 1835. aastat läheneb Halley komeet taas Maale. Viinis ennustavad viimsepäevafännid maailma hukku. Ja nagu nimme toimub 11. mail Viinis väike maavärin. Viini koorekiht pageb kabuhirmus pealinnast. Õnneks läheb komeet ka seekord Maast mööda.
27. Prantsuse allveelaev Pluviose põrkab Calaisi väinas kokku Prantsuse postiaurikuga Pas de Calais ja läheb põhja koos 28-liikmelise meeskonnaga.

JUUNI
11. Hispaania kuningas kirjutab alla usu- ja südametunnistusevabaduse proklamatsioonile.
16. Arizona ja New Mexico saavad USA osariikideks.
24. Pärast sissemarssi Koreasse võtab Jaapan poolsaarel üle ka politseifunktsioonid.
25. Itaalia otsustab ehitada õhulaevade eskadrilli.

JUULI

2. Rahutused pärast avalikku hukkamist Pariisis. Ülesärritatud rahvahulk nõuab surmanuhtluse kaotamist.
4. Vene-Jaapani kokkulepe aktsepteerib Jaapani tungimist Koreasse. Vastutasuks annavad jaapanlased venelastele vabad käed Mandžuurias.
16. Prantslane Octave Lapize võidab Tour de France’i.
22. Seoses tulekahjuga oma Poljana mõisas kaotab vene kirjanik Lev Tolstoi palju väärtuslikke käsikirju.
27. Türgi hoiatab Kreekat, et kui too peaks võtma Kreeta saadikud rahvuskogusse, kuulutab ta Kreekale sõja.
27. Poolakate ühendus USAs korraldab suure poolakate kongressi. Kongress võtab vastu proklamatsiooni, mille tähtsaimaks punktiks on nõue Poola iseseisvuse taastamise kohta. Venemaa käes on üle nelja viiendiku Poolast. Poolakate ülestõus võimsa Venemaa vastu oleks ette määratud läbikukkumisele. Mõeldav oleks aga poolakte ülestõus Euroopas puhkeva sõja ajal. Kongressi delegaadid leiavad, et iseseisvuse taastamine võib osutuda võimalikuks ka siis, kui Venemaa peaks sisemiste rahutuste tõttu nõrgenema.
29. Prantsuse valitsus moodustab võõrleegioni üksuse, mis on reserveeritud ainult elsasslastele. Üksust kavatsetakse kasutada Aafrikas ja Indo-Hiinas.

AUGUST
5. Hamburgis streigib 10 000 töölist. Vastuabinõuna vallandavad tööandjad 2400 töölist.
6. Saksamaa müüb Türgile kaks vananenud soomuslaeva.
8. Rahutused Pärsias. Tänavalahingute ajal surmavad valitsusväed 300 revolutsionääri. Ülestõusu juhid Sattar Khan ja Begir Khan arreteeritakse.
14. Panamakanali Atlandi poolel avatakse rajatisest 8 kilomeetrit.
14. Brüsseli maailmanäitusel puhkeb juba teist korda tulekahju, mis hävitab täielikult Inglise ja Prantsuse paviljonid.
15. Taifuun põhjustab Jaapanis suure üleujutuse. Puruneb 398 000 maja ja hukkub 800 inimest.
16. Saksamaale riiklikule visiidile saabunud Tšiili president Pedro Montt sureb vahetult pärast saabumist aurikuga Kaiser Wilhelm der Grosse Bremenis 61-aasta vanusena südame seiskumise tagajärjel.
22. Korea liidetakse Jaapaniga.
28. Võimud registreerivad Venemaal üle 60 000 koolerajuhtumi.

SEPTEMBER
11. Saksa sionistide kongressi 12. päeval on taas peateemaks Palestiina asustamine juutidega. Kongress informeerib delegaate sellest, et Palestiinas on tekkinud juba 32 juudiasundust. Jeruusalemmas elavat 56 000 juuti ja Tiberias 8600 juuti. Saksa sionistid annetavad 100 000 marka uute juudiasunduste rajamiseks Palestiinas.
14. Saksa juristide päev ei nõustu surmanuhtluse kaotamisega.
14. Saksa õhulaev Zeppelin VI süttib Baden-Badeni lähedal põlema ja hävib täielikult.
15. Esimesed Lõuna-Aafrika parlamendi valimised. Natsionalistid (buurid) saavutavad 67 kohaga parlamendis enamuse.
19. Saksa meremeeste streik. Streigist tabatud reederid kasutavad streigimurdjatena inglise madruseid ja kütjaid.
20. Keiser Wilhelm II on riiklikul visiidil Austrias keiser Franz Jospehi juures.

OKTOOBER
11. Inglismaal Lancasteris suletakse 700 ketrustöökoda ja tööta jääb 150 000 inimest.
4. Portugalis puhkeb revolutsioon. Öösel kell kaks äratavad 20 kahuripauku Lissaboni elanikud. Kahurilasud on signaaliks maa- ja mereväele ülestõusu alustamiseks. Kuningale ustavad rügemendid lüüakse laiali juba mõnetunnise võitluse tagajärjel. Ülestõusnud saavad oma kontrolli alla nii telegraafi- ja telefoniühenduse kui ka raudteeühendused. Hilisel pärastlõunal on kogu Lissabon ülestõusnute käes. Suuri vaevu õnnestub kuningas Manuel II-l koos perekonnaga põgeneda, enne kui ülestõusnud avavad tule kuningalossi pihta. Võidukad mässulised kuulutavad välja vabariigi. Kuningas põgeneb Gibraltari. Lissaboni ülikooli moodsa kirjaniku professorist ja kirjanikust Teófilo Bragast (1843–1924) saab Portugali esimene president. Uue valitsuse üheks esimeseks sammuks on võimuka katoliku kiriku mõju vähendamine riigis. Kloostrid suletakse, kirikule kuulunud koolid ja haiglad riigistatakse. Oktoobri lõpus hakkavad Euroopa riigid uut võimu tunnustama.
6. Saksamaal lõpeb laevatehaste tööliste ja meremeeste streik. Tööandjad on nõus suurendama tööliste töötasu.
9. Portugali uus valitsus esitab oma proklamatsiooni.
10. Berliini Humboldti ülikool tähistab oma sajandat juubelit.
17. Portugali uus kodanlik valitsus tühistab kõik aadli eesõigused.
18. Streigivad kõik prantsuse raudteetöölised. Streik algas juba 12. okt. Põhja-Prantsusmaal. Raudteelased nõudsid paremaid töötingimusi. Nädala jooksul laienes streik üle kogu riigi. Sotsialistist peaminister Aristide Briand laseb kõik sõjaväekohustuslikud streikivad raudteelased armeesse kutsuda. Valitsuse selline reageering ainult suurendab rahutusi. Pariisis puhkevad korduvalt tänavarahutused streikijaid toetavate demonstrantide ja politseinike vahel.
20. Belfasti laevatehases Harland & Wolff ellingult lastakse vette Titanicu sõsarlaev Olympic (laev pandi kiilule 16. dets. 1908).
25. Pärast tormi ja paduvihma tekkinud maalihke tagajärjel Napoli lahe ääres hukkub peaaegu 1000 inimest.
25. Saksa keisripaar külastab Belgiat.
27. Briti väed saabuvad Pärsia lahe ääres. Interventsiooniga Lõuna-Pärsiasse tahab Suurbritannia kaitsta oma ärilisi ja kaubanduslikke huvisid selles piirkonnas.

NOVEMBER
1. Muudatused Prantsuse valitsuses. Sotsialistist tööminister Alexandre Millerand astub seose valitsuse karmide meetmetega streikijate vastu tagasi.
5. Tsaar Nikolai II ja keiser Wilhelm II kohtuvad Oranienburgis. Kohtumisel viibib ka uus Vene välisminister Sergei D. Sazonov, kes neli aastat hiljem mängib tähtsat osa Venemaa ja Saksamaa vahelise sõja puhkemisel. Muide, Sazanov oli see mees, kes sõna otseses mõttes ässitas Venemaad sõttta astuma. Mõlemad riigipead sõlmivad lepingu, mis peaks rahu kindlustama.
7. Inglismaal streigivad Wales’i söekaevurid. Kokkupõrgetes politseiga jäävad võitjaks streikijad.
7. Boris N. Jurjev (1889–1957) ehitab esimese helikopteri Venemaal.
9. Saksamaa, Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa, Belgia, Hispaania ja Norra valitsused sõlmivad diplomaatilised suhted Portugali uue valitsusega.
10. Jaapanis mõistetakse surma 26 vandenõulast, kes olid plaanitsenud keisri tapmist.
14. Wales’i kaevandusteomanikud on nõus tõstma kaevurite palka. Viimased lõpetavad seepeale streigi.
18. (Mehhiko ülestõusu järg). 97% Mehhiko maarahvast oli üldse ilma maata. Enne kavatsetud Diazi tagasivalimist 1. detsembril, nõuab opositsioonipoliitik, rikkast suurmaaomaniku perekonnast pärit Francisco Madero (1873–1913) oma kõnedes Mehhikole rohkem demokraatiat. Kui Diaz saab uuesti presidendiks, kutsub Madero rahvast üles revolutsioonile. Madero liitub talupoegade juhi Emiliano Zapataga (1883–1919) ja bandiitide ninamehe Francisco Villaga ja alustab Diazi vastu partisanisõda. USA toetab aga presidenti ja saadab mitmel korral oma väed mässuliste vastu.
20. Vene kirjanik Lev Tolstoi lahkub 10. nov. Poljana mõisast, et lõpetada oma elupäevad üksinduses. Kümme päeva hiljem leitakse Tolstoi surnuna. Tolstoi raamatud, milles ta otsis elu mõtet ja absoluutset tõde, mõjutasid tugevasti nii slaavi kui ka lääne kirjandust. Tema sisemine võitlus religiooniga viis teda mõttele vägivallatust ja omandita kristlusest, millega ta tõmbas enda peale vene õigeusukiriku suure meelepaha.
30. Saksa finantsministeerium teeb teatavaks, et riigivõlg ulatub rohkem kui 4,9 miljardi margani.

DETSEMBER
1. Saksamaal korraldatud rahvaloenduse andmetel on selles riigis 64 926 000 elanikku. Pärast viimast rahvaloendust 1905. aastal on rahvaarv suurenenud 4 284 500 inimese võrra. Naisi on 837 101 võrra rohkem kui mehi.
3. Prantslased okupeerivad Maroko sadama Agadiri.
5. Hispaania otsustab võtta kasutusele Euroopas kehtiva rööpalaiuse (1435 mm).
7. Mandžuurias ja Mongoolias levib kopsukatk.
9. Türgi sõjavägi surub Palestiinas maha araablaste ülestõusu.
10. 1910. aasta Nobeli preemiad. Kirjanduspreemia saab sakslane Paul Heyse, keemiapreemia sakslane Otto Wallach eeterlike õlide uurimise eest, meditsiinipreemia antakse sakslasele Albrecht Kosselile tema tööde eest valgu uurimisel. Füüsikapreemia läheb hollandlasele Johannes Diderik van der Waalsile gaaside ja vedelike omaduste uurimise eest. Rahupreemia määratakse Bernis asuvale Alalisele Rahvusvahelisele Rahubüroole.
13. Üliõpilaste rahutused Peterburgis ja Odessas seoses poliitiliste vangide peksuga karistamisega.
21. Lepizigi riigikohus mõistab briti ohvitserid Trenchi ja Brandoni spioneerimise eest neljaks aastaks vangi.
22. Vene valitsus teeb Hiinale ettepaneku ehitada otseraudtee Baikali järve äärest läbi Gobi kõrbe Pekingisse. Sel viisil väheneks näiteks teekond mööda raudteed Berliin-Pekingi marsruudil 1000 kilomeetri võrra ja sõiduaeg kestaks ainult kaheksa päeva.

Ja veel…
* Pariisis kirjutavad 12 riigi (nende hulgas ka Saksamaa) politseiametkondade esindajad alla sündsusetute fotode ja „eemaletõukavate” kirjutiste levitamise keelustamisele.
* Prantslane Georges Claude toodab esimesed neoonlambid.
* Saksamaal Bambergis vamistatakse esimesed sünteeskiust sukad.

Tunnuspildil: Saksa pilapostkaart, mis ennustab seoses Halley komeedi möödumisega Maast maailmalõppu juba 13. novembril 1899.

©Peter Hagen