New York (2 galeriid)
Kui oled näinud Giza püramiide, sukeldunud Punases meres, imetlenud Bangkoki kuningapaleed, külastanud Tadj Mahali mausoleumi, teinud Kambodžas tiiru peale Angori templitele, nautinud helikopterilt avanevat vaatepilti Iquassu joastikule, tõusnud rippteel Rio de Janeiros Suhkrupea mäe tippu, sõitnud Dubais liftiga maailma kõrgeima maja (828 m) 124. korrusel asuvale vaateplatvormile, kolanud maailma suurimas Dubai Malli ostukeskuses, siis oleks aeg ära käia ka New Yorgis. Seda enam, et New York on lausa ikooniline pilvelõhkujate metropol – teist sellist linna lihtsalt pole. Üks arhitekt on öelnud: „New York on katastroof, aga ilus katastroof.” Tõsi, paljud peavad New Yorgiks ainult Manhattanit, ja see pole ka päris vale arusaam, sest kõik, mis jääb sellest kaljusaarest väljapoole, on lihtsalt ühekorruselistest majadest koosnev suur ameerika küla…
Juuni 2016. Otsustasin New Yorki lennata Moskva kaudu, sest siis sattusin enam-vähem samal ajal oma Taanist saabuva reisikaaslasega Kennedy lennuväljale. Ma olen lennanud 165 korda ühtekokku 31 tüüpi lennukiga, kuid Boeing 777 300 ER (kuigi spetsialistid peavad seda 20. sajandi parimaks reisilennukiks) osutus tõeliseks lendavaks piinakambriks. Vähemalt New Yorki lennates mul vedas, sest üks koht minu kõrval jäi vabaks. Tagasilend kahe laiaõlgse vene mehe vahel oli aga täielik õudusunenägu. Boeing 777 (tegi esmalennu juba 1995. aastal) loonud konstruktoritel olid ilmselgelt sadistlikud kalduvused. Mis puutub aga lennukitoitu, siis veendusin ei tea mitmekümnendat korda, et see on täielik solk (muide, toit on solk ka äriklassis ja ei midagi erilist isegi esimeses klassis. Asi on aga hoopiski selles, et lennukis muutub meie maitsmismeel oluliselt, ja need road, mis maa peal viiksid keele alla, ei avalda lennukis meie maitsmisorganitele mingit erilist mõju).
Olen alati lendu broneerides jälginud, mis lennuk mingil liinil lendab ja teinud selle järgi valiku. Boeing 767 jättis hea mulje, ka vana tööhobune Boeing 747-400, aga Boeing 777… Meenutadagi ei taha. Soovitan siinkohal valida reisil lennukiks kas Boeing 787-9 Dreamliner, põhjaliku noorenduskuuri läbi teinud Boeing 747-8 või eurooplaste A 350 XWB. Muide, uuemates lennukitüüpides on juba USB-pistiku pesad, nii et saab lennu ajal kas mobiili või MP-mängijat laadida.
Moskva rahvusvaheline lennujaam Šeremetjevo 2 jättis väga hea mulje: pestud, kustud, värvitud, renoveeritud, restaureeritud. Üllatas ehk see, et üheski söögikohas ei müüdud kanget alkoholi. See on ka mõistetav, sest paljudel kangemat kraami pruukivatel venelastel kipub katus ära sõitma…
Küll valmistas aga suure pettumuse New Yorgi Kennedy-nimeline rahvusvaheline lennuväli, mis muide on USA kümne kõige halvema lennuvälja nimekirjas esimesel kohal! Nii ilmetut ja inetut lennujaama ei ole ma veel juhtunud nägema (kui ehk siis India pealinnas Dehlis), oleks võinud arvata, et olen sattunud kolkakülla. Ja sellele külalennuväljale maanduvad iga päev rohkem kui 110 lennukompanii lennukid!
Hirmujutud iga saabuja pikast-põhjalikust ülekuulamisest tollis osutusid ülepaisutatuks: ametnik küsis vaid silmi maha lüües väga vaikse häälega, mida ma New Yorgis tegema hakkan. Ka ei tuntud vähimatki huvi minu pagasi vastu, kuigi venelasi puistati päris korralikult. Lennujaamas pakkus taksot Gruusiast pärit homo. Kiitis New Yorki taevani, kuigi ma ei taipa, mis lõbu on olla taksojuht Ameerikas. Sibi Thbilisis, Samarkandis või New Yorgis – mis vahet seal on?
Esimene käik Times Squaere’le jättis hea mulje, kuigi peaaegu kogu kuulus reklaamisäras keskuse sillutise kallal käis kapitaalremont.
Kõige vapustavama mulje jättis aga New Yorgi takso: tõeline kindlus ja pleksiklaasist vahesein tehtud-sätitud nii, et juhi taga istuv reisija ei saa ka parima tahtmise korral taksojuhile nuga selga lüüa. Ka manitses hoiatussilt, et taksojuhi tapmise eest on ette nähtud 25 aastat vanglakaristust.
Muuseumidest valisin välja ainult loodusloo muuseumi (American Museum of Natural History). Igal juhul oli põnev näha Spielbergi filmidest meile kõigile armsaks saanud seni teadaoleva suurima kiskja türannosauruse (Tyrannosaurus rex) peaaegu täielikku skeletti. Muljetavaldav oli ka 34 tonni kaaluv raudmeteoriit – selle vastu koputades ei kostnud mingit heli! (Pildid loodusloo muuseumist on loo „Tyrannosaurus rex – meie kõigi nunnu” juures.) Muidugi on New York paljudest mängufilmidest nii pähe kulunud, et erilisi üllatusi ta pakkuda ei suuda. Siiski on vahva pilvelõhkujate metropoli oma silmaga kaeda, elada kaasa selle ainulaadse suurlinna melule, hingata kõrgete majade vahel sisse rohkete heitgaaside meeliülendavaid aroome.
New Yorgi kontrastid hakkasid silma juba esimesel bussituuril. Manhattani põhjaosas oleksid nagu sattunud teise maailma: madalad majad, päikesesäras inimtühjad tänavad. Ei elavat liiklust ega üldse mitte midagi sellist, mis meenutaks suurlinna…
Keskpark
Keskpark (Central Park) on 340 ha suur, u 4 km pikk ja 840 m lai. 1858. aastal alustasid 3000 iiri päevatöölist pargi rajamist. Maa-ala tasandamiseks kulus 20 000 tünni püssirohtu. Soise pinnase kuivendamiseks rajati kanalid. Kuna pargi pinnas polnud soodus puude kasvuks, toodi New Jerseyst 10 milj. vankritäit mulda. 20 aasta pärast oli park valmis. Keskpark ulatub 59-ndast tänavast 110. tänavani. Igal aastal külastab parki 35 miljonit inimest. Pargis on 7 kunstlikku järve, 36 silda, 26 000 puud, 9000 pargipinki, 21 mänguväljakut, kaks jäärada, ujula, 12 spordiväljakut ja loomaaed. Park on jagatud neljaks osaks: kõige lõunapoolsem osa on sobiv lastele (59.–79. tänav). Parki läbib mitu tänavat, millest neli on tööpäeviti erinevatel aegadel avatud liikluseks. Park on suletud kella ühest öösel kella kuueni hommikul.
Muide, 49% New Yorgi peredest ei räägi kodus inglise keelt. Paralleelühiskondade tekkimine USA suurlinnades on aga olnud vältimatu, kuid ei ole toonud kaasa nii teravaid probleeme, millega me Euroopas kokku puutume. Mis imeväega loodetakse paralleelühiskondade tekkimist vältida migrantide vastuvõtmisest ogarasse vaimustusse sattunud Saksamaal? Milliseks kujunevad aga suhted Saksamaal põliste juutide ja alles hiljuti sisserännanud araablaste vahel? Võib öelda, et konfliktid on ette programmeeritud…
Nõustun täielikult Maire Aunastega, kes kunagi ütles, et kui ta veel kord USAsse läheb, siis ei tule ta kuu aega toast välja, vaid vaatab telekat. Tõepoolest, telekanaleid ma ei suutnudki kokku lugeda. Neid oli õige mitmes keeles. Telekanalitel surfates hakkas silma, et kui eesti telekanalid reklaamivad põhiliselt „vedelikku“ hästi imavaid tampoone ja tupeseenega seotud probleeme, siis Ameerika telekanalitel reklaamitakse sõiduautosid. Siinkohal olgu märgitud, et vähemalt 95% saadetest kajastavad elu ja sündmusi USAs. Ameeriklasi väljaspool USAd toimuv absoluutselt ei huvita. Nad ei tea ega tahagi teada, kus asub Venemaa või mis asi see Süüria on… Ameeriklasi huvitab ainult raha, mis avaldub igas eluvaldkonnas. Eurooplase jaoks on aga väga harjumatu jootraha nuiamise komme igal võimalikul juhul.
Kuna parasjagu käis võitlus presidendikoha pärast Valges Majas, siis tahaksin siinkohal öelda, et kui ma noor ja loll olin, arvasin, et gerontofiilia (endast tunduvalt vanema seksipartneri eelistamine) on seksuaalne hälve. Kuid tuleb välja, et see on ka poliitiline hälve. No mida mõtlevad noored ameerika mehed, kes moodustasid potentsiaalsetest Bernie Sandersi (s 1941) poolt hääletajatest märkimisväärse osa ja oleksid soovinud uueks presidendiks seniilset 74-aastast rauka? See jääb ilmselt looduse ja loogika üheks suurimaks mõistatuseks… Veel suurem mõistatus on aga 78-aastase Joseph (Joe) Bideni valimine presidendiks (20. nov. 2022 sai Biden 80-aastaseks!).
Igat masti internatsionalistid panid Trumpile kõige rohkem pahaks tema teravaid väljaütlemisi pagulaste ja eriti moslemite kohta. Ja mida ta valesti ütles? Mida näiteks toodab Mehhiko? Ainult kokaiini, kanepit ja vaesust, mida ta ekspordib USAsse. Liberaalid jutlustavad lõpmatuseni sellest, et erinevused rikastavad.
New Yorgis on selgesti näha, milles see rikastamine avaldub. Kõik väikesed ärid, toidupoed ja söögikohad on asiaatide käes. Suurem osa taksojuhtidest ja parklavalvuritest on samuti aasialased või latiinod. Kas see siis ongi rikastamine? Ja kas eestlased kavatsevad minna EL kliki tarmukal juhtimisel sama teed? Mida annab Eesti kultuurile ja majandusele see, kui ka meil hakkavad prügivedajateks neegrid, pitsapoisteks filipiinlased, kassapidajateks iraaklased, kojameesteks süürlased, taksojuhtideks afgaanid ja nõudepesijateks pakistanlased? Tõepoolest, mida see kultuurile annab? Aga nagu öeldakse, vastust teab vaid tuul… Ja ega keegi saa sellestki aru, miks EL kamarilja üritab USA eeskujul luua Euroopa Ühendriike, kuhu Aasiast ja Aafrikast voorivad lõputud migrantide hordid, kes innukalt noorendavad (tõsi küll, omavahel) vananevat rahvastikku ja edendavad majandust, andes tööd üha suuremale arvule politseinikele, tõlkidele, uurijatele, prokuröridele, advokaatidele, vanglapersonalile ja sotsiaaltöötajatele…
Ja veel üks asi hakkas silma. Mööda tänavaid kihutas sireenide huilates ja tulede vilkudes suur tuletõrjeauto, masina taga lehvimas täismõõdus USA lipp. Võib-olla natuke ülepakutud patriotism, aga mõtlema pani küll. Ameeriklased, olgu nad päritolult kes tahes, on oma kodumaa üle uhked, nad on valmis Ameerika eest oma elu andma. Aga meil Euroopas? Milline Saksamaal elav türklane või afgaan annaks elu Saksamaa eest või milline eesti venelane tormaks lahingusse Vene vägede vastu? Kuid see on juba teine teema… Loo lõpetuseks aga, et 2024. aasta augustis tegin veel teisegi reisi New Yorki – „lapsepõlveradadele”.
Kilde New Yorgi ajaloost (valik)
1524 Giovanni da Verrazano uurib praeguse New Yorgi piirkonda.
1609 Henry Hudson uurib ja kaardistab Hudsoni jõge ja New Jersey kallast.
1610 asutavad hollandi kaupmehed Manna-hatta saare ja varsti ka Long Islandi lõunatipu.
1626 ostab Peter Minuit indiaanlastelt Mann-hatta saare pudi-padi eest, mille väärtuseks on 60 kuldnat. Uus asundus sai nimeks Nieuw Amsterdam.
1630 New Yorgis elab 300 inimest.
1654 saabuvad esimesed juudid Curacaost, alles 1685. aastal tohivad nad pidada avalikke jumalateenistusi.
1655 Aafrikast saabub esimene laev neegerorjadega.
1664 Inglismaa võtab Uus-Hollandi üle. Uus-Amsterdami nimeks saab New York.
1673 võidavad hollandlased mõneks ajaks New Yorgi endale tagasi, kuid peavad selle juba järgmisel aastal inglastele loovutama.
1690 New Yorgis elab 3900 inimest ja ta on Bostoni ja Philadelphia järel suuruselt kolmas linn USAs.
1693 William Bradford asutab New Yorgi esimese trükikoja. 1725. aastal annab ta välja esimese ajalehe „New York Gazette“.
1698 New Yorgis elab 4937 inimest.
1712 orjade ülestõus. 9 valget tapetakse, 21 neegrit puuakse üles.
1750 Nassaus avatakse esimene teater.
1754 avatakse King’s College, praegune Colombia ülikool.
1788 New York ratifitseerib USA konstitutsiooni.
1789 30. aprillil vannutatakse New Yorgis ametisse USA esimene president George Washington.
1790 Philadelphiast saab pealinn. New York oma 33 130 elanikuga on suuruselt teine linn riigis.
1792 Wall Streetil asutatakse börs.
1797 New York kaotab oma staatuse New Yorgi osariigi pealinnana. Selleks saab Albany.
1807 Hudsonil teeb oma esimese sõidu aurulaev „Clermont“.
1811 teeb komisjon ettepaneku planeerida Manhattan ruudustikukujuliselt ja nummerdatud tänavatega.
1820–40 New Yorgi elanike arv suureneb 124 000-lt 313 000-ni.
1820–29 saabub New Yorki igal aastal umbes 4000 immigranti.
1830 New Yorgis elab 252 666 inimest.
1832 avatakse esimene hobutramm Prince Streeti ja 14 tänava vahel.
1835 suur tulekahju hävitab kõik selle, mis hollandi New Yorgist veel alles on jäänud. Tules hävib 600 maja.
1840–56 New Yorgis registreeritakse kolm miljonit sisserändajat. Need on peamiselt iirlased, kes on sunnitud kartuliikalduse tõttu kodumaalt lahkuma ja sakslased, kes põgenevad pärast 1848. aasta ebaõnnestunud revolutsiooni.
1851 18. sept. ilmub ajalehe „New York Times“ esimene number.
1853 maailmanäitus Kristallpalees (Crystal Palace). Hoone hävib tulekahjus 1858. aastal.
860 New Yorgis elab 1 175 674 inimest.
1863 Kuna 1861. aastal puhkenud kodusõtta ei leidu piisavalt vabatahtlikke, tahetakse vastu võtta seadus kohustusliku tegevteenistuse vastuvõtmiseks. Kuid see seadus ei kehtiks kõigi kohta, sest 300 dollari eest võib mees ennast sõjaväeteenistusest vabaks osta. 13.–16. juulini toimuvad New Yorgis rahutused, millest võtab osa umbes 50 000 inimest. Plaanitava seaduse vastu protesteerijad liiguvad rüüstates, röövides ja lintšides läbi linnatänavate. Ainult sõjaväe abil suudetakse rahutused maha suruda. Draft Rioti (draft – kutsekäsk sõjaväeteenistusse) ajal kaotab elu rohkem kui 2000 inimest, purustatakse rohkem kui 100 maja. See on New Yorgi ajaloos kõige raskemate tagajärgedega mäss.
1869 Asutatakse Ameerika loodusloomuuseum. Praegu on muueseumis 46 püsinäitusesaali ja 32 miljonit näidist ja eksponaati, millest paljud on maailmas ainukordsed.
1870 Lover East Side’ linnaosas, mis hiljem sai nimeks Chinatown, elab kõigest 29 hiinlast, 1890. aastal aga juba 3000. Praegu elab selle linnaosas vähemalt 150 000 hiinlast. Hiina maffia kontrollib kahte kolmandikku USA narkoäri. Samal aastal asutatakse kuulus Metropolitani muuseum.
1872 Asutatakse praeguseni kuulus Bloomingdade’s kaubamaja.
1873 340 hektari suurune Keskpark (Central Park) avatakse üldiseks kasutamiseks.
1877 avatakse Museum of Natural History.
1878 valmib St Patrick’s katedraal, mille ehitamist alustati 1858. aastal. Kiriku kaksiktornide kõrgus on 100 m, hoone pikkus 120 m. Kirikus on 2400 istekohta, võimas orel ja vapustav akustika.
1880 avatakse Metropolitan Museum. New Yorgi tänavad saavad elektrivalgustuse.
1882 võeti vastu hiinlaste väljatõrjumise seadus, mis takistas hiina töölistel oma perekondi New Yorki tuua.
1883 24. mail avatakse Brooklyn Bridge. (Kogupikkus 1833 m, rippava 485 m, laius 25 m.) Silla ehitamise käigus hukkus 20 inimest. Juba esimesel päeval ületas silla 150 000 inimest. Tänapäeval ületab silla iga päev vähemalt 120 000 autot. Bussid ja veoautod ei tohi üle silla sõita.
1886 USA president Grover Clevelandi juuresolekul avatakse 92,99 m kõrgune Vabadussammas.
1888 tabab New Yorki ebatavaline lumetorm, lumikatte paksus on 20 tolli (50,8 cm), hukkus 100 inimest. Rekordiline lumi sadas maha aga 2006. aastal – 26,9 tolli (68,32 cm).
1891 9. mail toimub galaetendus vastavatud Carnegie Hallis. Dirigeerib Pjotr Tšaikovski, kes kiidab saali suurepärast akustikat.
1892 Ellis Island muudetakse immigratsioonikeskuseks. Igal aastal saabub New Yorgi kaudu USA-sse pool miljonit immigranti.
1894 ilmub juutide päevalehe „The Forward“ esimene number.
1895 asutatakse New Yorgi avalik raamatukogu (Public Library)
1897 liituvad viis linnaosa Manhattan, Brooklyn, Bronx, Queens ja Staten Island suureks New Yorgiks. Harta jõustub 1. jaanuaril 1898. New Yorgist saab maailma suurim linn, kus elab 3,5 miljonit elanikku.
1880 Viiendal avenüül, Eest 80. ja 84. tänava vahel valmib Metropolitan Museum of Art. Hoonet täiendatakse korduvalt. Viimane laiendus võeti ette 1965. aastal. Muuseumis on 3,5 miljonit eksponaati. Tegemist on suuruselt neljanda muuseumiga maailmas. Egiptuse kollektsiooni peetakse maailma üheks parimaks.
1900 New Yorgis on 3,4 miljonit elanikku ja 1930. aastal juba ligi 7 miljonit.
1902 arhitekt Daniel H. Burnhami projekti järgi valmib Broadway ja Viienda avenüü nurgal esimene raudbetoonist kõrghoone, 91 m kõrgune ja 21 korruseline Flatiron Building (Triikraud). Samal aastal valmib kuulus Macy’ kaubamaja, mida ehitati ümber ja laiendati aastatel 1924, 1928 ja 1931.
1904 valmib esimene metroolõik City Haklli ja 145. tänava vahel.
1907 naistel keelatakse avalikes kohtades suitsetamine.
1911 valmib New Yorgi avalik raamatukogu (New York Public Library). Raamatukogus on 144 km raamaturiiuleid. 10 000 kartoteeki sisaldab 8 miljonit nimetust.
1913 pärast 10 aastat kestnud ehitustöid valmib 42. tänava ja Park Avenue nurgal pearaudteejaam Grand Central Station, mis on maailma suurim. Hoone enda ja perroonide pindala on 32 ha. Raudteejaam on kahekorruseline. Ülemisel on 42 rööpapaari kaugliinide jaoks, alumisel asuvad linnalähedased liinid. Raudteejaam pakub varjualust 1043 raudteevagunile. Reisijad peavad ronge ootama hiiglaslikes ootesaalides. Perroonile lastakse neid alles rongi saabudes.
Samal aastal valmib 60-korruseline 241 m kõrgune uusgooti stiilis Woolworth Building (rahvasuus „kommertsi katedraal”), mis jääb 1930. aastani maailma kõrgeimaks hooneks. Kui Frank Winfiled Woolworth 1879. aastal oma äri alustas, ei maksnud ükski tema kaubaartikkel rohkem kui 5 senti.
1914 valmib 25-korruseline ja 177 m kõrgune Municipal Building, mis hiljem on eeskujuks Moskva ülikoolile.
1916 võetakse vastu seadus, mis näeb ette kõrghoonete ülasuunas ahenemise, et tänavad ei muutuks pimedateks kuristikeks.
1916 USA osariigid Michigan, Montana, Nebraska, Lõuna-Dakota ja Utah kuulutavad välja alkoholikeelu. Seega kehtib nn. kuiv seadus 24 USA osariigis, kus elab ühtekokku 33 miljonit inimest.
1919 võetakse vastu kuulus „napsiseadus“ – USA-s on keelatud alkohoolsete jookide import ja müük. Põrandaaluseid kõrtse tekib kõikjal nagu seeni pärast vihma. Algab kuritegelike bandede ja salaalkoholiga hangeldajate kuldajastu.
1920 naised saavad valimisõiguse.
1920 avatakse kuulus Grand Centrali terminaal. Jaama 123 rööpmestikku on ehitatud kahele tasandile, 66 ülemisele ja 57 alumisele.
1924 Ellis Island kaotab sisserändajate registreerimisel oma tähtsuse, sest uued seadused teevad massilisele sisserändele lõpu. Aastatel 1892–1924 registreeriti saarel keskmiselt 2000 emigranti päevas.
1929 29. oktoober. Must reede, börsikrahhiga algab suur majanduslik depressioon.
1930 arhitekt William van Aleni projekti järgi valmib pärast kaks aastat kestnud ehitustöid Lexington Avenue ja 42. tänava nurgal 319 m kõrgune art déco klassika hulka kuuluv Chrysler Building. Samal aastal valmib ka kahe torniga San Remo kortermaja.
1931 1. mail vajutab Washingtonis vajutab USA president Herbert Hoover nupule ja Manhattanil, maailma kõrgeimas 443 m kõrguses hoones Empire State Building süttivad tuled. (Ilma masti ja antennideta on hoone kõrgus 381 m). Hoone ehitamisel kasutati 60 000 t metalli, 100 km veevärgitorusid. Hoonel 6500 akent. Pilvelõhkujat külastab iga päev u 35 000 inimest. Igal aastal külastab 320 m kõrgusel 86. korrusel asuvat vaateplatvormi 2,5 miljonit inimest. 2009. aastal viidi läbi pool miljardit dollarit maksma läinud renoveerimistööd. (Avatud iga päev 9.30–24.00.)
1932 27. detsembril Avatakse art déco stiilis Radio City Music Hall, mis on praegu istekohtade arvu poolest (5910 kohta) maailma suurim kino ja kontserdisaal.
1933 kuiva seaduse ajastu lõpp. New Yorgi kuberner Franklin Delano Roosevelt valitakse presidendiks.
1939 avatakse Moodsa Kunsti muuseum (Museum of modern Art).
1943 rassirahutused Harlemis pärast seda, kui üks valge politseinik neegri maha laskis.
1945 pommituslennuk B-25 lendab vastu Empire State Buildingit – 14 hukkunut.
1947 alustatakse ÜRO hoonetekompleksi ehitamist (lõpetati 1953)
1954 Ellis Islandi immigratsioonikeskus lõpetab tegevuse.
1959 Valmib juudist töösturi Solomon R. Guggeheimi (1861–1949) moodsa kunsti muuseum.
1963 pärast Pennsylvania Stationi lammutamist luuakse ajalooliste ehitiste kaitse komisjon.
1965 esimene suur voolukatkestus.
1966 Lincolni keskuses avatakse Metropolitan Opera. Teatris on 4065 iste- ja seisukohta. Saal on 137 m pikk, lava aga 70 m lai ja 45 m sügav.
1969 New York tervitab Apollo 11 meeskonda.
1970 algab suur rahvasteränne: New York kaotab järgneva 10 aasta jooksul peaaegu miljon inimest.
1972 suurettevõtted kolivad New Yorki tagasi, trend jätkub umbes 1976. aastani.
1973 4. aprillil avatakse ametlikult World Trade Centeri 110-korruselised kaksiktornid (põhjatorn 417 m ja lõunatorn 415 m), Empire State Building ei ole enam maailma kõrgeim hoone. See rekord püsis lühikest aega, sest 4. mail 1973 valmis Chicagos 443,2 m kõrgune pilvelõhkuja Sears Toweri metallkarkass.
1976 USA tähistab iseseisvuse 200-ndat aastapäeva. New Yorgi sadamatesse saabuvad ajaloolised purjelaevad kogu maailmast.
1977 teine suur voolukatkestus. 9 miljonit inimest on ilma elektrita, mis toob kaasa rüüstamised, vandalismi ja tohutu hulga kuritegusid.
1980 John Lennon tapetakse Keskpargi lähedal.
1983 Viiendal avenüül 56. tänava nurgal valmib pärast kõigest kolm aastat kestnud ehitustöid Donald Trumpi 203 m kõrgune ja 64-korruseline pilvelõhkuja. 2015. aastal oli see hoone New Yorgis oma kõrgusega 64. kohal.
1987 järjekordne suur börsikrahh tekitab rahvas suurt ärevust.
1991 esmakordselt ei moodusta valged linnaelanikest enam enamust. New Yorgis on 100 000 kodutut.
1993 pommiatentaat World Trade Centeris.
1995 ÜRO tähistab oma 50-ndat aastapäeva.
1998 New York saab saja-aastaseks.
2001 11. sept. terroriakti tagajärjel varisevad kokku Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktornid. Terroriakti oleks olnud väga lihtne ära hoida, kui oleks järgitud elementaarset reeglit: lennuki meeskonda mittekuuluvad inimesed ei tohi mingil juhul piloodikabiini pääseda.
2004 WTC asupaiga lähedal pannakse nurgakivi uuele 541 m kõrgusele One World Trade Center’i kõrghoonele. 95-korruseline hoone valmis 2014. aastal.
2010 New Yorgis elab 8 175 133 inimest.
2011 Brooklyni silla lähedal valmib maailma kõrgeim, 76-korruseline kortermaja Gehry Tower. New Yorgi terrorirünnaku 10. aastapäeva mälestuseks avatakse 11. septembril memoriaal. Samal aastal muudetakse Times Square suitsetamisvabaks tsooniks. Kes põleva sigaretiga tabatakse, peab arvestama 50-dollarise trahviga.
2013 54. tänava ja Broadway nurgal valmib USA ja New Yorgi kõrgeim, 230 m kõrgune ja 68-korruseline hotell Marriot Courtyard and Residence Inn.
2016 valmib 426 m kõrgune betoonposti meenutav kortermaja 432 Park Avenue (hoone ristlõige on kõigest 28×28 m!), mille 89 korrusel asub 104 luksuskorterit. Hoone igal küljel on 6 akent mõõtmetega 3×3 meetrit. Kõige kõrgem korrus asub 392 m kõrgusel. Kolmetoaline korter maksab 9,7 miljonit dollarit. Hoone on novaatorlik selles mõttes, et tuule võimaliku mõju vähedamiseks on hoonel 6 nn tuulekoridori, mis oluliselt vähendavad tuulte mõju.
Samal aastal avati Oculus New York, the 9/11 Memorial Station. Maailma uhkeim ja kalleim metroojaam-kaubanduskeskus asub One World Trade Center’i lähedal. Hoone on 107 m pikk, 35 m lai ja elliptilise kujuga. Hoone ulatub tänavatasemest 10 m sügavusele. Pindala 74 000 m². Pretensioonikas projekt ei pääsenud siiski jamadest. Esiteks seetõttu, et kulud kahekordistusid, teiseks seetõttu, et tööde teostamine viibis, ja kolmandaks seetõttu, et varsti pärast avamist oli hoone täis lekkeid. Oculuse ehitamist alustati 2005. aastal Hispaania arhitekti Santiago Calatrava projekti järgi. Esialgse 2 miljardi dollari suuruse eelarvega tööde maksumus tõusis 4,5 miljardi dollarini, lisaks tekkis esialgse hinnanguga võrreldes 7-aastane viivitus. Nagu sellest veel vähe oleks, ujutas 2012. aastal New Yorki tabanud orkaan Sandy tollal ehitusjärgus oleva objekti üle 750 miljoni liitri veega, mis tuli muidugi välja pumbata. Lõpuks, 2016. aastal, pärast Oculuse avamist ja pärast mitu päeva kestnud tugevat vihmasadu tekkisid arvukad lekked, mis taas leotasid hiigelhoone põrandaid.
* * *
Huvitav teada!
Maailma suurim kaubamaja R. H. Macy & Co. Inc. asub New Yorgis 34. tänava ja Broadway nurgal. Kaubamaja võtab enda alla 20,3 ha, seal on ametis 14 000 töötajat ning müügisaalides on välja pandud 400 000 nimetust kõikmõeldavat kaubaartiklit. 1986/87. rahandusaastal oli kaubamaja ja tema tütarfirmade aastakäive 5,729 miljardit dollarit. Kui kaubamaja asutaja Rowland H. Macy 27. oktoobril 1858 New Yorgis 6. avenüül oma galanteriipoekese avas, oli tema päeva sissetulekuks 11 dollarit ja 6 senti.
Peter Hagen
NB! Loe ka:
Tyrannosaurus rex – meie kõigi nunnu! (galerii)
Colorado Suur kanjon (galerii)
Universal Studios Los Angeleses (galerii)
Los Angeles (galerii)
SantaMonica
