Mida USAs autot rentides liikluses tähele panna ja millega arvestada

10 minutit lugemist

Kiiruseületamist (speeding) jälgitakse USAs terasemalt kui Euroopas ja ka karistused on karmimad, eriti tee-ehituspiirkondades (Road Construkction või Men at work). Politseinikud on ranged ja järeleandmatud, sageli väga norimishimulised ja kipuvad trahve tegema ka kõige tühisemate eksimuste korral. Kiirusepiirangute (mis on peaaegu alati tähistatud) ja STOP-märkide eiramist karistatakse karmilt. Pisut eksitav ja harjumatu on see, et mõnel ristmikul on STOP-märgi all tahvlil tekst ALL-WAY. Eesõigus on sellel, kes esimesena ristmikule jõuab. Muide, turvavöö kasutamine on kohustuslik, kuid New Hampshire osariigis võivad täiskasvanud sõita ilma turvavööd kinnitamata!
Kanna juhiluba ja passi alati kaasas, sest politsei võib sind iga hetk kinni pidada. Kui sulle antakse sauaga või siniste tulede vilkumisega märku, tuleb parempoolsel teepeenral peatuda. Lase juhipoolne aken alla. Mingil juhul ei tohi sa autost väljuda, iseasi kui politseinik seda nõuab. Ära unusta: mõlemad käed roolile ja usalda ennast jumala hoolde! Vasta küsimustele rahuliku häälega ja väldi igasugu naljatlemist, sest võmmidel on väga vähe huumorimeelt. Teisalt ei ole sa kohustatud vastama ebaolulistele ja asjasse mittepuutuvatele küsimustele. Ära unusta, et USA politseiniku valulävi on üsna madal ja ta võib teab mis tühja asja peale närvi minna ja kurjaks saada. Trahvikviitung ilma igasuguste vastuväideteta vastu võtta ja maksta sularahas (kui pole sätestatud teisiti)! Arvesta sellega, et ühes või teises osariigis võib liikluseeskirjades olla erinevusi.
NB! Juhiluba oleks soovitav panna pluusi rinnataskusse, mitte mingil juhul pükste tagataskusse! Teatud liigutusi võib politseinik võtta ohumärgina, et juht kavatseb revolvrit haarata. Väldi järske ja äkilisi liigutusi! Ole murust madalam ja tunnista vaikse häälega haledalt määgides oma eksimust! Üldjuhul suhutakse rendiautoga sõitjasse rahulikumalt.

Lubatud kiirused:

1 USA miil = 1609,344 meetrit
Linnas: 20–35 mph (u 30–50 km/h)
Asulates 25–35 mph (u 40–50 km/h)
Maanteel (highway, tavaliselt kaherealine): maksimaalselt 55 mph (89 km/h)
Linnadevahelisel suurtel maanteel (tavaliselt neljarealised): 65–70 mph (u 105–112 km/h)
Koolide lähedal 15 mph (u 24 km/h)

Ameerika mendid on äärmiselt norimishimulised, hambuni relvastatud korravalvurid naudivad oma võimu täiega ja teevad erilise mõnuga trahvi ka tühise eksimuse eest. Fotol: politseinik paneb Palm Springsi (California) tänaval jalgratturile pahaks, et too sõitis linnatänaval maastikurehvidega. Nägelemine kestis oma pool tundi!

Valgusfoorid ripuvad kõrgel ristmiku kohal ja punasele tulele järgneb kohe roheline. Muide, ameerika valgusfoorid on pisut eksitavad. Kõigis on kolm tuld, kuid punasele järgneb kohe roheline, sest kollast ei kasutata. Kuid samas on isegi New Yorgis mõnedes kohtades valgusfoore, millel enne rohelist tuld süttib kollane. Kurat jänkide loogikast aru saab! Igal juhul ei peeta linnas kollase tule ajal ristmikule sõitmist liikluseeskirja rikkumiseks.
Linnades, kus on rohkem kui miljon elanikku, tohib punase fooritule ajal paremale pöörata, aga enne peatu hetkeks ja veendu, et see manööver on ohutu või jälgi hoiatustahvlit, mis keelab punase tule ajal paremale pöörata (NO TURN ON RED).
Mitmerajalisel teel on möödasõit paremalt lubatud. Jah, küll võib rajavahetamine pisut keeruline olla maanteel, kus ühes suunas 13 sõidurada! Linnas tuleks sõita teisel või kolmandal rajal, et olla vajaduse korral varakult valmis vasakpöördeks. Kahe sõiduraja korral on möödasõit lubatud ainult ekstreemsetel juhtudel. On vägagi soovitav heita aeg-ajalt pilk tahavaatepeeglisse veenumaks, et keegi idioot ei ürita ohtlikku möödasõitu.
Vilkuvate hoiatustuledega koolibussist või bussi vasakust küljest väljalastud STOP-saua korral ei tohi kunagi mööda sõita, ka mitte vastassuunast liikudes. (Tõsi, seda nõuet eiratakse sageli.) Koolimajade läheduses tuleb olla eriti tähelepanelik ja jälgida kiirusepiiranguid tähistavaid liiklusmärke. Teisalt on USAs meeldiv see, et ohtlikud kurvid on alati hoiatustahvlitega (nooltega) märgistatud.
Alkohoolseid jooke tohib transportida ainult sõiduki pagasiruumis. Arusaadavalt ei tohi kõrvalistuja napsitada! Kaubikus või rekkas ei tohi aga üldse alkohoolseid jooke transportida. Väikeseid avariisid politsei peaaegu ei märkagi.
Suurt ohtu liiklusele kujutavad endast väga vanad naised, kes näevad halvasti, veel halvemini kuulevad ja mõnikord ei saa kõrvalise abita rooli taha istuda või masinast väljuda…
Enamikus Ameerika linnades tuleb auto parkida õigele poole teed esiotsaga liikluse suunas, muidu võib trahvi saada (kuni 70 $!). Linnades ei tohi parkida hüdrandile lähemal kui 5 meetrit või Tow-Away või No-Parking-Zone piirkonnas. Jälgida tuleb ka värvilisi markeeringuid sõidutee ääres:

Erinevalt Eestist on USAs valgusfoorid paigutatud arukalt – piisavalt kõrgele (fotol New Yorgis), et see oleks sõiduautojuhile nähtav ka näiteks ees seisva kaubiku tagant.

Punane – peatumine ja parkimine keelatud
Kollane/kollane/must – (kauba laadimise piirkond, ainult kollase joone korral on parkimine lubatud peale kl 18)
Sinine – parkimine lubatud ainult invaliididele
Valge – autosse sisenemine-väljumine lubatud, samuti kauba pealevõtmine või mahalaadimine)
Erinevalt Eestist ei pea keegi USAs ristteele jõudes mõistatama, kellel on eesõigus. Ristmikud on alati lollikindlalt tähistatud märkidega „STOP“, „Anna teed“ või „Peatee”. Sama lollikindlalt on linnades valge noolega tähistatud rada, kust tohib teha pööret paremale või vasakule. Paljudel suurematel maanteedel on möödasõit lubatud mõlemalt poolelt. Paaritud numbrid tähistavad põhja-lõunasuunalisi maanteid ja paarisnumbreid kannavad ida-läänesuunalised maanteed.
Liiklusmärkide värvid annavad teada, millise reegliga on tegemist.
Dead end – tupik
DIP – ebaühtlane tee
Kollane foon märgil – hoiatab (kiirust kurvis, ristteele jõudmist).
Valge – keelab (kiirusepiirang, lubatud sõidusuund, pöördekeeld)
Pruun – osutab (vaatamisväärsused, ajaloolised objektid)
Roheline ring ümber sõidusuuna märgib kohustuslikku sõidusuunda (meil valge nool sinisel foonil)
Sinine – osutab ametlikele või teenindusasutustele (bensiinijaam jne)

Omaette hiina teadus on parkimist lubavad või keelavad märgid, eriti siis, kui kohakuti on kolm märki. Kui sa mõnest märgist aru ei saa, tee moblaga pilt ja küsi teadjama inimese käest, mida see märk tähendab või kuidas parkimise kellaajadest aru saada.
NB! AM kella 12 öösel kuni kella 12 päeval. PM kella 12 päeval kuni kella 12 öösel.
Prahi autoaknast väljaviskamise eest võib saada trahvi kuni 1000 $. Meie jaoks kummaline, kuid trahvi võib saada ka siis, kui maanteel bensiin ootamatult otsa saab (näiteks Surmaorus!) ja lähima bensiinijaamani on veel pikk tee. Eurooplast võib üllatada silt GASOLINE, mis USAs tähendab tegelikult bensiinijaama ja bensiin on GAS. Tankima minema = to get gas. Mitte segamini ajada: I have gas (mul on kõhupuhitised). Bensiin on tavaliselt kas 85, 87 või 91. Ja ei maksa unustada, et kütust mõõdetakse gallonites. (1 gallon = 3,785 liitrit.) Ainult New Yersey ja Oregoni osariigis ei tohi ise tankida, ei pea isegi autost väljuma. Küll aga ei pea tankijale jootraha andma. Muide, jootraha hullus valitseb USAs kõikjal. Vahel jääb küll mulje, et ameeriklased ainult jootrahast elatuvadki. Isegi hästi teeniv helikopteri piloot tuleb sinu poole, sõbralik naeratus näol ja käsi pikalt ees, nagu poleks kunagi elus raha näinud…
Avalikus kohas pissimine (ka inimtühja maantee ääres) on suur patt ja selle eest võidakse trahvida. Küsimus pole mitte pissimises, vaid seda võetakse kui suguorgani näitamist!
Kui tahate teha puhkepausi, siis parkimiskohast annab teada märk REST AREA.
See kes suudab kohaneda ameeriklaste rahuliku ja alahoidliku sõidustiiliga (tõsi küll see kehtib ainult liikluse kohta väikelinnades), saab USA teedel hakkama! Kuid siin on oma agad. Paljud autojuhid vahetavad sõidurada suunda näitamata (seda eriti suurlinnades), ületavad nagu muuseas lubatud kiirust ja sageli käituvad üsnagi süüdimatult. Isegi autodest tühjal viierajalisel teel osatakse eessõitjale tagant otsa sõita.
NB! Autot ei rendita nooremale kui 21-aastasele kodanikule. Kuni 25-aastastele idiootidele on autorent 10–20% kallim!

* * *

Vaatamata „rahulikule ja alalhoidlikule“ sõidustiilile ja kopsakatele trahvidele hukkub USAs igal aastal liiklusõnnetustes väga palju inimesi. Raskesse avariisse ei soovita sattuda, sest üks ööpäev intensiivravipalatis maksab 40 000 $! Kiirabi väljakutse 500 $ (on räägitud isegi 5000-dollarilisest arvest). Kui seisund lubab, on otstarbekam sõita haiglasse taksoga! Igal juhul tuleb auto rentimisel teha maksimaalne tervisekindlustus ja eelnevalt ka reisikindlustus maksimaalse summa peale. Kindlustuse pealt kokku hoida oleks suurim rumalus. Jalaluumurd võib maksma minna kuni 35 000 $!

Ühendriikide teedel-tänavatel on liiklusõnnetustes surma saanud rohkem inimesi kui kõigis 20. sajandil peetud sõdades, milles USA on osalenud.

Sellist hulka politseiautosid ja politseinikke oli vaja, et  peatumismärguannet eiranud kolme neegripätti autost kätte saada!

Kahes maailmasõjas, Koreas, Vietnamis ja Kuveidis kaotas USA ühtekokku 641 690 inimest. 1900. aastal hukkus USAs liiklusõnnetustes 36 inimest, 1925. aastal aga juba 21 000. Valdav osa hukkunutest olid jalakäijad. Kurb statistika räägib, et kolmandik liikluses elu kaotanutest olid lapsed. Polnud ka midagi imestada, sest kehvade sõiduoskustega roolikeerajal oli siis võimalik tapva sõiduriistaga kihutada kuni 110 km/h.
1952. aastaks oli liiklusõnnetustes hukkunud miljon inimest. Teise miljonini jõuti 1975. aastal, tubli kolmanda miljonini 1994. aastal.
1991. aastal sai USAs liiklusõnnetustes surma 44 529 inimest (1986. aastal 46 000, vigastada 3 400 000 inimest). Neist peaaegu pooled (22 084) olid roolis purjus. Ametlikult on lubatud 0,8 promilline joove, kuid propageeritakse keep alert (kainelt sõita) sõiduviisi. Sellest hoolimata on USAs purjuspäi sõitmine üsna tavaline. Politsei ei kontrolli, kas autojuht on joobnud või mitte, selle ajani, kuni ei juhtu avariid või katastroofi, mil kainuse kontrollimisel ei ole paraku enam mingit mõtet. Viimastel aastatel on aga lisandunud uus hullus: sõidu ajal sõnumite saatmine või niisama mobiili näppimine.
2015. aastal hukkus USAs liikluses 35 092 inimest (7,2% rohkem kui 2014. aastal), vigastada sai 2,4 miljonit inimest, politsei registreeris teedel ja tänavatel 6,3 miljonit õnnetust ja avariid. Hukkus 4976 mootorratturit, 818 jalgratturit, 5376 jalakäijat ja 22 441 juhti või kaassõitjat autos. Pooltel autodes hukkunutest polnud turvavöö kinnitatud. Iga kolmanda surmajuhtumiga lõppenud autoavarii põhjustas joobes juht või oli valitud teeoludele mittevastav kiirus.
Kõige liiklusohtlikum osariik on USAs olnud viimastel aastakümnetel Ohio, mille teedel hukkub liikluses umbes 1000 inimest aastas. Peapõhjuseks mõistagi juhtide saamatus või arulagedad juhtimisvõtted, soodusteguriteks aga (arvestamata teedespetsialistide „teeneid”) soisel pinnasel sageli toimuvad katastroofilised maalihked, tornaadod ja üleujutused.
USA-s oli, on ja jääb 15- kuni 29-aastaste noorte surma põhjuseks nr 1 liiklusõnnetus. Mõnes osariigis võib juhiloa saada 16-aastaselt, mõnes isegi 14-aastaselt. Vähe sellest, ameerika autokool on rohkem naljanumber ja kokkuhoidlikud ameerika noored ei kipu lisasõidutunde võtma. Nii ilmub igal aastal liiklusesse tuhandeid noori, kel puuudub nii sõiduvilumus ja sageli ka mõistus…
Kogu maailmas põhjustavad 15- kuni 44-aastased juhid 59% surmaga lõppenud liiklusõnnetustest. Mis parata, mõnel hakkab enesealalhoiuinstinkt tööle alles kuldses keskeas!
2011. aastal hukkus kogu maailmas liikluses 1,24 miljonit inimest ehk 3400 inimest päevas! 22% hukkunutest olid jalakäijad. 2011. aastal hukkus kogu maailmas 270 000 jalakäijat. Kogu maailmas on liiklusõnnetus surmapõhjuste hulgas üheksandal kohal.

Hädaabinumber USAs: 911
Liiklusinfo: 511 ja veebilehel www.go511.com

Peter Hagen