Maailma kõige ohtlikumad supelrannad, kus ettevaatus pole liiast

15 minutit lugemist

Polaaröö kestab Eestis oma pool aastat. Taevas on nädalate viisi pilves, lumelobjakas lirtsub kalosside all. Prrr! Nii mõnigi üritab koledat ja trööstitut talve reisiga lõunamaale lühemaks teha, et kuuma päikese all akusid laadida ja soojas meres sulistada…
Kuid ettevaatust, nii mõneski rannas võivad varitseda hädaohud, olgu siis inimese enda või looduse põhjustatud. Allpool annamegi ülevaate maailma kõige ohtlikumatest supelrandadest.

Türkiissinine meri, pimestavalt valge korall-liiv – Vaikses ookeanis asuval Bikini atolli rannad oleks nagu pildiraamatust pärit. Sellegipoolest pole sinnakanti juba aastakümneid sattunud ükski turist, saared on senini asustamata. Bikini atollil luurab nähtamatu hädaoht: radioaktiivne kiirgus. Aastatel 1946–1958 sooritasid ameeriklased oma kallist kodumaad säästes Bikini atollil 27 tuumapommiplahvatust. 1960. aastate lõpus lubati saareelanikel tagasi pöörduda, kuid juba mõne aasta pärast olid nad sunnitud uuesti lahkuma, sest radioaktiivse saastatuse tase osutus mõõtmistel liiga kõrgeks. Uuematel andmetel on saared taas enamvähem elamiskõlblikud alates 2040. aastast. Mõned piirkonnad on aga kuulutatud suletud tsoonideks järgmiseks 24 000 (!) aastaks. Kuid selle piirkonna ainsaks ohuks pole mitte ainult radioaktiivne kiirgus. Kuna kalalaevad atolli piirkonda väldivad, on haid hakanud seal jõudsasti paljunema. Bikini haid on äärmiselt agressiivsed ja pole teada, kas sellel on ka mingi seos tuumapommikatsetustega. Igal juhul on Bikini atolli rannad kõige ohtlikumad maailmas.
Kuid hädaohud luuravad ka teistes randades…

Long Beach Island New Yersey, USA New Yersey rannikust 6–9 km kaugusel asuv 18 km pikkune Long Beach Island on ideaalne pikkadeks kosutavateks jalutuskäikudeks, selle rannad aga mitte suplemiseks. Arvukad tiigerhaid ootavad vaid juhust, et suplejale hambad sisse lüüa. Muide, Long Beach Islandil Beach Haveni kuurordis toimus 1916. aastal kuulus hairünnak, millest on juttu raamatus „Varjud meres“ (Eesti Raamat, 1979) ja mille põhjal on vändatud ka film. Ühendriikide rannikuvetes on alates 1900. aastast hukkunud hairünnakute läbi 161 inimest (tegelikult ilmselt tunduvalt rohkem).

Ponce de Leon Inlet’i neem
Florida, USA
Ohud: Poolsaar, mis lahutab Halifaxi jõge Atlandi ookeanist lausa kihab haidest. Majakat tasub siiski külastada, sest ülevalt avaneb fantastiline vaade.
New Smyrna laht
Volusia County, Florida, USA
Ohud: Plakatid rannas hoiatavad mereelukatega seotud ohtude eest. Ohtude all on eelkõige peetud silmas tiigerhaisid ja vaalasid, kes tulevad rannale ohtlikult lähedale. Selles piirkonnas on nii mõnigi uljaspea oma elupäevad tiigerhai lõugade vahel lõpetanud.
Hanakapiai laht
Napali, Hawaii, USA
Ohud: Veealused hoovused. See on Hawaii tuntuim rand Kauai saare põhjaosas. Sildid rannas hoitavad isegi vee lähedale minemise eest. Muidugi on ka sealkandis haisid, kuid veel ohtlikumad on maailma kõrgeimad murdlained ja tugevad tagasivoolud, mis on palju inimesi merele kandnud. Aastatel 1970–2010 uppus seal 30 inimest.
Kilauea lahed
Hawaii, USA
Ohud: tegevvulkaanid.
The Pipeline
Oahu, Hawaii, USA
Ohud: Küll surfarite paradiis, kuid lained on äärmiselt kõrged ja ohtlikud.
Red Triangle
California, USA
Ohud: Mõrtsukhaid (Carcharodon carcharias).
Daytoni laht
Florida, USA
Ohud: Haid

Bolsa Chica State Beach. Orange maakond, California, USA. Ohud: Mürgised merimaod

Huntingtoni laht
California, USA
Ohud: Ogaraid
Bolina Beach
California, USA
Ohud: Haid
Brevard Beach
Brevard County, Florida, USA
Ohud: Tagasivoolud
Virginia laht
Virginia osariik, USA
Hulkuvad metsistunud koerad
Manresa State Beach, San Diego, USA
Ohud: Tagasivoolud, ohtlikud lained.
Myrtle Beach, Horry maakond, Lõuna-Carolina, USA
Ohud: Kõrge kuritegevus. Rahulik ja idülliline on Atlandi ookeani ääres asuv Myrtle Beach (Horry maakond, Lõuna-Carolina). Kui uskuda eri allikaid, siis on sealses piirkonnas rohkem kui 500 inimest hairünnakute tagajärjel hukkunud. (Mitte kõik hairünnakud ei jõua ajaleheveergudele! Võimaluse korral vaikitakse supelrandades toimunud hairünnakud lihtsalt maha.)
Rockaway laht
Tillamooki maakond, Oregoni osariik, USA
Ohud: Tagasivooluhoovused, järsud lained, külm vesi.
Galvestoni maakond
Texas, USA
Ohud: Ebatavaliselt pikad murdlained, mürgised meduusid ja kõikvõimalikud bakterid.

Punane majakas Ponce de Leon Inlet’i neemel Floridas
Kõik on kena, kuid vette minna pole soovitav. Poolsaar, mis lahutab Halifaxi jõge Atlandi ookeanist lausa kihab haidest. Majakat tasub siiski külastada, sest ülevalt avaneb fantastiline vaade.
Fuerteventura saar, Ajuy rand
Ajuy rand pole suplemiseks sobiv oma ebatavaliselt tugevate voolude tõttu. Palju suplejaid on keelust hoolimata söandanud vette minna, tugev vool kandis nad merele, kus nad uppusid.
Jõerand Alter do Chao Santarémi lähedal
Tõeline loodusparadiis Brasiilias on Suplemisest tuleks siiski hoiduda, sest Tapajóse jõe kaudu ujuvad siia piraajad, kellele meeldib väga suplejaid näksida.

Plakatid randades hoiatavad nii haide kui ka üliohtlike tagasivoolude (rip current) eest.

Haid on suureks probleemiks kõigile Kaplinna ümbruskonna plaažidele. Mõned reisibürood aga üritavad selle pealt kasu lõigata ning pakuvad sukeldumistuure (tõsi küll, metallpuuris), mille ajal võib valge haiga sõna otseses mõttes tõtt vaadata.
Gansbaai – „valgete haide pealinn“
Gansbaai, Lõuna-Aafrika
Ohud: Haid
Second Beach
Port St. John’s, Lõuna-Aafrika
Ohud: Haid, eriti agressiivsed härghaid.
Kosi Bay
Kwazulu-Natal, Lõuna-Aafrika
Ohud: Malaaria, haid.
Port Saint Johnsi laht
Lõuna-Aafrika
Ohud: härghaid
Umhlanga Rocks
Durban, Lõuna-Aafrika
Ohud: Suur oht sattuda hairünnuku ohvriks, suur veereostus
Kaplinn, Lõuna-Aafrika
Ohud: Haid on suureks probleemiks kõigile Kaplinna ümbruskonna plaažidele. Mõned reisibürood aga üritavad selle pealt kasu lõigata ning pakuvad sukeldumistuure metallpuuris, mille ajal võib valge haiga sõna otseses mõttes tõtt vaadata.
Tribulationi neem
Queensland, Austraalia
Ohud: Kõikvõimalikud mürgised vee-elukad
Põhja territoorium (Northern Territory)
Austraalia
Ohud: Mürgised meduusid

Cable’ laht Broome, Austraalia. Cable Beach Austraalias on ainult näiliselt idülliline paigake. Ohud: Suplejaid ohustavad merevee krokodillid. 2017. aasta veebruaris nähti seal ringi askeldamas nelja meetri pikkust krokodilli. Ka haid tulevad sageli ranna lähedale, üllatades suplejaid isegi madalas vees. Austraalia põhjaranniku lähedal ohustavad ujujaid ka mürgised meduusid.

Darwin
Põhja-Austraalia
Ohud: Haid, mürgised meduusid, krokodillid.
Fraser Island
Isla Fraser, Austraalia
Ohud: Metsikud dingod
Tamarama laht
Sydney, (New South Wales) Austraalia
Ohud: Eriti tugevad tagasivoolud.
Cairns
Queensland, Austraalia
Ohud: Mürgised meduusid
Shipstern Bluff
Tasmaania, Austraalia
Ohud: Järsud rannakaljud, salakaval lainetus, haid.
Broome Beach
Broome, Lääne-Austraalia
Ohud: Ohtlikud mere- ja maismaaloomad vihmaperioodil.
Bondi laht
New South Wales, Austraalia
Ohud: tagasivoolud, haid, mürgised meduusid.
Playa de los Muertos (Surmalaht)
Carboneras, Hispaania
Ohud: Tugevad tagasivoolud, ummiklainetus
Trafalgar Lighthouse Beach
Cádiz, Hispaania
Ohud: Tagasivoolud
Ajuy rand, Fuerteventura saar
Kanaarid (Hispaania)
Ohud: Ebatavaliselt tugevad voolud. Palju suplejaid on keelust hoolimata söandanud vette minna, tugev vool kandis nad merele, kus nad uppusid.

Perth Edela-Austraalia rannikul. Perthi lähedal on imeilusad rannad. Meri lausa kutsub ujuma või snorkeldama. Kuid ujumine on seal väga ohtlik, sest meri lausa kihab tiigerhaidest. Rannast eemal merel võib kohata ka vaalasid, kes ei ole inimesele ohtlikud, kuid siiski pole soovitav nende lähedusse sattuda. Kõik Austraalia rannad on suplemiseks ohtlikud. Alates 1900. aastast on Austraalia vetes hairünnakute tõttu hukkunud ametlikel andmetel 277 inimest. 2016. aastal hukkus Perthi lähedal Rotteni saare (fotol) ranna lähedal tagasivoolus ka üks 24-aastane eesti noormees.

Praia Do Norte
Nazaré, Portugal
Ohud: Äärmiselt kõrged ja tugevad lained. Väga salakavalad on kõik Portugali ja Hispaania Atlandi ookeani rannikud, mis on avatud kõigile ookeanitormidele.
Algarve
Portugal
Ohud: Ohtlik ja keeriseid tekitav lainetus
Uttakleivi laht
Lofoteni saared, Norra
Ohud: Äärmiselt külm vesi. Kõigest 8–13 kraadi. Külmemas vees kui 15 kraadi ujumine on eluohtlik.
Luukererannik (Skeleton Coast)
Skeleton Coast, Namibia
Ohud: Tugevad tuuled, tihe udu, ohtlikud lained.
Zipolite laht – Surmalaht
Zipolite, Mehhiko
Ohud: Tugevad ookeanilained. Vetelpäästjatel on tööd aastaringi: hiiglaslikud lained ja tugevad voolud kannavad ikka ja jälle hoiatussilte ignoreerivaid suplejaid merele.
Acapulco, Guerrero
Mehhiko
Ohud: Kuritegevus
Zihuatanejo laht
Mehhiko
Ohud: Reostatud vesi
Jobos Beach
Isabela, Puerto Rico
Ohud: Tugevad ohtlikud lained.
Reunión Island
Reunión, Mascarene saarestik (Prantsusmaa)
Ohud: Väga suur oht sattuda hairünnaku ohvriks.
Dumas Beach
Surat, India
Ohud: Rannas uitavad kuningkobrad.

Pättide ja taskuvaraste paradiis Copacabana rand, Rio de Janeiro, Brasiilia. Ohud: Äärmiselt kriminaalne piirkond.

Marshalli saared (Marshalli Saarte Vabariik)
Ohud: Maailma kõige suurema radioaktiivsusega piirkond
Morecambe laht
Morecambe, Inglismaa
Ohud: Leetseljakud (vesiliiv)
Boa Viagemi laht
Recife, Brasiilia
Ohud: Sagedased hairünnakud
Amazonase jõgikond
Erinevad riigid Lõuna-Ameerikas
Ohud: Anakondad, piraajad, elektriangerjad, candirud – parasiitkalad, kes on võimelised pea igast avausest inimese kehasse tungima.
Rio Negro jõgi
Amazonase jõgikond, Brasiilia
Ohud: Piraajad. Rio Negro jõe vesi on nii tume ja läbipaistvus minimaalne, et pole võimalda näha, kes sulle parasjagu vee alt läheneb.
Manause laht
Amazonas, Brasiilia
Ohud: Kõikvõimalikud ohtlikud vee-elukad.
Jõerand Alter do Chao Santarémi lähedal
Brasiilia
Ohud: Suplemisest tuleks siiski hoiduda, sest Tapajóse jõe kaudu ujuvad siia piraajad, kellele meeldib väga suplejaid näksida.
Playa Chowpatty
Mumbai, India
Ohud: Äärmiselt reostatud vesi
North Sentineli saar
India
Ohud: Vaenulikud suguharud

Playa Hermosa. Guanacaste, Costa Rica. Ohud: Suured kõrged lained ja tugevad hoovused.

Juhu
India
Ohud: Äärmiselt reostatud vesi
Staithes Beach
Scarborough, Inglismaa
Ohud: Reostatud vesi
Camber Sands (Camberi liivad)
Camber, Inglismaa
Ohud: Ebaregulaarsed tõusud ja mõõnad
Isla de Ré
Prantsusmaa
Ohud: Ohtlikud ristlained
Kedungu
Bali, Indoneesia
Ohud: Tugevad ja järsud murdlained
Shenzhen
Hiina
Ohud: Totaalne ülerahvastatus
Qawra laht
Malta
Ohud: Veereostus
West End
West End, Grand Bahama (Bahama saarestik)
Ohud: Haid
Lamu arhipelaag
Kenya
Ohud: Kuritegevus

El Gringo, Arica. Tšiili. Ohud: Äärmiselt tugevad, kõrged ja järsult murduvad lained

Seitsme laine laht (Seven Waves Beach)
Parque Tayrona, Colombia
Ohud: Väga tugevad lained
Tarkwa
Lagos, Nigeria
Ohud: Äärmiselt räpane rand
Teahupoo
Tahiti, Prantsuse Polüneesia
Ohud: Väga ohtlikud järsult murduvad lained, teravad korallirifid
Desert Point
Lombok, Indoneesia
Ohud: Tugevad, järsult murduvad murdlained
Mindanao saar
Filipiinid
Ohud: Terroristid, inimröövid
Koh Tao
Chumphoni arhipelaag, Tai
Ohud: Turistide müstilised surmad
Nicaragua järv
Granada, Nicaragua
Ohud: Nicaragua järve hallhai (Carcharhinus nicaraguensis)
Dubai
Araabia Ühendemiraadid
Ohud: Tagasivoolud, ohtlikud lained
Eilati laht
Iisrael
Ohud: Järsult sügavaks minev meri, tugevad tuuled
El Tayrona
Tayrona rahvuspark, Colombia
Ohud: Segalainetav meri, sageli muutlik tuul, ekstreemsed tõusud ja mõõnad.
Freedomi saar Manilas
Filipiinid
Ohud: Suur vee reostus, kuritegevus
Surfarid haisid ei karda, kuid alahindavad hairünnaku ohtu

USA Marine Policy hiljutise uuringus küsitleti 391 surfarit 24 erinevas riigis (peamiselt Ameerika Ühendriikides). Uuringust selgus, et 60% surfajatest ei karda haid, kuigi 52% on surfamise ajal haid näinud. Ja 17% ütles, et kas neid või kedagi nende tuttavat on hai hammustanud.

* * *

Paljudes randades tekkiv mõõnavool (ing k rip current) on väga ohtlik. (Eestikeelne termin mõõnavool pole päris korrektne, sest selline vool pole seotud alati mõõnaga). Rip current’i puhul on tegemist omapärase, lausa mõistatusliku tagasivooluhoovusega. Kui hoovus hakkab inimest rannast eemale kiskuma, tuleb ujuda kaldaga paralleelselt, mitte hoovusega võidelda, sest kaotajaks jääb ujuja. Tagasivooluhoovused ei ole kuigi laiad ja kui inimene sellest voolust välja saab, on aega – iseasi kas ka võhma – kalda poole ujuda.  Tagasivooluhoovus esineb sagedamini liivarandades, madalike või teiste takistuste (näiteks kaljud, karid, kaldatammid, maasääred) ümbruses, kus vee tagasivool on kiirem kui mujal keskmiselt 9 km/h. Just nendes kohtades kannab tagasivooluhoovus ujuja kiiresti kaldast eemale sadade meetrite kaugusele ja väsitab lühikese ajaga ka kõige tugevama ujuja. Umbes 80% kõigist uppumistest meres on põhjustatud tagasivooluhoovustest.

NB! Kõigis sellistes randades, kus esinevad tugevad voolud, on targem sulistada nii madalas vees, et jalad alati põhja ulataksid.

Selline randme külge kinnitatav abivahend, mis ei takista ujumist, võib päästa sind hädaolukorras – eriti sattudes tagasivooluhoovusesse – uppumisest! Saadaval postimüügis.

Maailma jubedaimad supelrannad

Nüüd, mil käes aeg puhkust plaanida, võivad valiku langetamisel alljärgnevat arvestada need, keda köidavad kauged sadamad ja soojad rannad. Nendest paikadest peaks pigem eemale hoidma.
Suhhumi (Gruusia). Täielik sissekukkumine, nagu terve Gruusia Musta mere rannik – üleni reostatud naftaga, kõikjal mafioosod ja ühiskond üsna rahutu. Ettevaatust ka marutaudi ja difteeriaga.
Repulse Bay (Hongkong). Harva on rand oma nime nii täpselt ära teeninud (tlk. Eemaletõukav Laht), sest seal lebab kõikjal koerte ja mereforellide korjuseid; üldse jätab kogu ümbrus tõepoolest trööstitu mulje.
Napoli (Itaalia). Laht ise on ju väga ilus, aga merelainetes loksub reovesi ja selles koolerabakterid. Tänu maffiale on sealkandis ka kõrge kuritegevuse tase.
Gaza Strip (Iisrael). See kunagi nii kaunis olnud liivane rannikuriba on nüüd kaetud lösakilevajunud palestiinlaste laagritega. Seal on pesitsuspaiga leidnud ka otsatu hulk rotte, merest ulatuvad välja roiskveetorud.
Kuwait. Rannal jalutades võid astuda millessegi vedelasse ja räpasesse. Kui emake Loodus sinu vastu armuline on, võib tegemist olla naftaloiguga. Kui mitte, võib see olla üks paljudest maamiinidest, mis taganevad Iraagi väed Lahesõja ajal maha jätsid.

Tagasivool ehk tagasivooluhoovus

Paljudes randades tekkiv tagasivool (ing k rip current) on väga ohtlik. (Eestikeelne termin mõõnavool pole päris korrektne, sest selline vool pole seotud alati mõõnaga). Tegemist on omapärase, lausa mõistatusliku tagasivooluhoovusega. Need ei ole kuigi laiad ja kui inimene sellest voolust välja saab, on aega – iseasi kas ka võhma – kaldale tagasi ujuda. Tagasivoolud esinevad sagedamini liivarandades, madalike või teiste takistuste (näiteks kaljud, karid, kaldatammid, maasääred) ümbruses, kus vee (tagasi)vool on kiirem kui mujal – keskmiselt 9 km/h. Just nendes kohtades kannab tagasivool ujuja kiiresti kaldast eemale sadade meetrite kaugusele ja väsitab lühikese ajaga ka kõige tugevama ujuja. Umbes 80% kõigist uppumistest ookeanides on põhjustatud tagasivooludest.

Tagasivoolu äratundmine
Tagasivool on nähtav kui tumedam, näiliselt rahulikuma ja vähem vahutava vee lahena tavaliste ja kobrutavate murdlainete vahel.
* Erinevus veevärvides.
* Vahu, merevetika, liiva või prahi kogum, mis liigub suhteliselt kiiresti kaldast eemale avamere poole.
* Vees tekkiv kummaline „kanal“ randa rulluvate lainete vahel.

Sellel fotol on tagasivooluhoovus selgelt eristatav tavalistest lainetest.

Mis teha, kui satun tagasivooluhoovusesse?
Tunne oma võimalusi. Kui satud hoovusesse:
Ära satu pannikasse! Lõdvestu, ära üritagi hakata ujuma vastu voolu randa tagasi. Kõigest mõne minutiga on sul võhm otsas.
Niipea, kui tunned, et vesi hakkab sind kaldast eemale kandma, muuda kohe ujumissuunda ja hakka ujuma paralleelselt kalda suunas, nii võid heal juhul üsna kiiresti tagasivoolust pääseda, sest „tavalised lained“ tõukavad sind kalda suunas.
Ürita ujuda kaldaga paralleelselt või murduvate lainete suunas ja seejärel kalda suhtes nurga all.
Kui tunned, et jõud ei käi hoovusest üle, hakka appi karjuma, juhi endale rannasviibijate tähelepanu – karju ja vehi kätega, et saada tähelepanu ja abi. Kõige tähtsam on siiski mitte paanikasse sattuda. Keera ennast selili, lase ennast lainetel kanda ja pisut puhata, et siis edasi ujuda. Hirm on sellises olukorras kõige suurem hädaoht, sest paanikas kipud meeletult rabelema, lootes sel viisil kiiremini kalda poole jõuda. Kuid see oleks fataalne viga.

Kuidas saab aidata kedagi, kes on sattunud tagasivooluhoovusesse?
* Rannasolija, ÄRA ürita mingil juhul hakata ise hädasolijat päästma – upute mõlemad.
* Palu abi vetelpäästjalt.
* Helista kohalikul hädaabinumbril 9-1-1 (USA-s).
* Juhenda ujujat ja näita käega, et ta järgiks tingimata põiki kalda suunas ujumist.
* Võimaluse korral viska ujujale midagi, mille najal on võimalik ennast veepinnal hoida.
* Ära mine vette kohas, kus esinevad tagasivooluhoovused ilma ujumisvahendita. Ammugi mitte kohas kus on üleval hoiatustahvlid. Need pole sinna ilu pärast pandud. Võta neil kujutatud ohte tõsiselt.

Mida peaksid teadma enne randa minekut
* Uuri hoolega tundmatu ranna ümbrust enne vette minekut! Jälgi riikliku ilmateenistuse prognoosi.
* Ära mine vette kohas, kus pole läheduses teisi inimesi või puudub vetelpäästeteenistus. Hätta sattudes pole, kedagi, kes appi tuleks või abi kutsuks.
* Küsi vetelpäästjatelt infot hoovuste ja muude ohtude kohta (mürgised meduusid jne).
* Kontrolli vetelpäästjate stendil välja pandud lippe.
* Ole tähelepanelik, ole ettevaatlik ja uju vetelpäästja lähedal! Ära karda, vetepäästja hoiab sul silma peal – see ju tema töö!
NB! Kõigis sellistes randades, kus esinevad tugevad voolud, on targem sulistada nii madalas vees, et jalad alati põhja ulataksid.
* Ära mine kunagi vette pimedal ajal, ammugi mitte tundmatus rannas, hai võib sind rünnata otse kalda ääres! Pealegi ei näe sa tagasivooluhoovust iseloomustavat värvimuutust. Kolmandaks võid märkamatult riivata üliohtlikku mõrvarmeduusi ehk meriherilast (chironex fleckeri), kelle läbimõõt on 25 cm, tal on 60 kuni 3 meetri pikkust kombitsat, milles asuvad kõrverakud, mis sisaldavad kõrvekapsleid, kus on tihedasti keerdus kõrveniidid, mis eritavad saaklooma või vaenlase kehasse tungides paralüseerivat mürki sellises koguses, millest piisaks 200 inimese surmamiseks.

NB! Loe ka:
Ettevaatust – mõrvarmeduus!
Punase mere võlud ja ohud (galerii)
Pulmareis lõppes hai lõugade vahel