Merendusalaste terminite seletusi

48 minutit lugemist

(Mõned iluvead parandatud 18. okt. 2020)
NB! Loe ka põnevat lugu: Meremeeste uskumusi

abilaev – sõjalaevade ja vesilennukite teenindamiseks kasutatav sõjalaevastiku laev. Laevaliikluse korraldamist abistav laev (lootsilaev, jäämurdja, tulelaev puksiir jt).
abiristleja – relvastatud tsiviillaev, mis sõja ajal täidab mitmesuguseid sõjalisi ülesandeid.
abordaaž – taktikaline võte merelahingus sõude- ja purjelaevade ajastul; ründav laev haagiti vaenlase laeva külge, et seda käsitsivõitluses vallutada.
admiral – araabia k. amir ai bahr (‘merevalitseja’), sõjalaevastiku kõrgeim auaste, võeti Euroopas kasutusele alates 12. sajandist.
admiraliteet – sõjalaevastiku tippjuhtidest koosnev ametkond paljudes riikides, van. sadamaala sõjalaevade ehitamiseks ja remontimiseks.
ahter – laevakere tagaosa, mille veealuses osas asuvad laeva sõukruvid ja rool.
ahtritääv – laeva karkassi kõige tagumine tala, mille alumine ots on ühendatud kiiluga.
ahterpiik – ruum laeva päraosas, mida tavaliselt kasutatakse ballasttankina.
alamast –masti alumine osa, toetub kannaga kiilsoni peal olevale alusele ja läbib tekki mastiava kaudu. Ülaosas asuvale marss-saalingule toetub eeselkoppi läbiv marssteng.
allveelaev – vee all sõitev laev, mis võib jääda sinna määramatuks (või vähemalt väga pikaks) ajaks. Esimesteks tõelisteks allveelaevadeks võib pidada neid aluseid, millel oli õhust sõltumatu jõuallikas.
allveelaevavõrk – sadamaid ja merekitsusi kaitsev võrk allveelaevade läbipääsu tõkestamiseks, võib olla mineeritud.
allveetõrjelaev – allveelaevade otsimiseks ja hävitamiseks ette nähtud sõjalaev.
alus – igasugune veesõiduk inimeste või kauba vedamiseks, laev üldmõistena.
ambrasuur – luugiga suletav suurtükkide laskeava laeva pardas.
ankrupill (peli) – seadeldis ankru ülestõstmiseks.
ankur – suur ja raske seadis mille põhieesmärgiks on tagada laeva seismine kindlaksmääratud kohal ning vältida tema triivimist tuulte, hoovuste või loodete mõjul. Võib olla väga erineva ehitusega ja täita ka teisi funktsioone (triivi vähendamine, varpimine jm.).
antiiklaev – Vana-Kreeka või Vana-Rooma laev. Laeva täpsem nimetus sõltus aeruridade arvust vastavas (kreeka või ladina) keeles. Näit. Kreeka dieerile vastab Rooma bireem.
astrolaab – taevakeha kõrgusmõõtur, kasutati keskaja meresõidus laeva asukoha kindlaksmääramisel.
aurukatel – seade vee kuumutamiseks keemistemperatuurile, et eraldunud auru saaks kasutada masinate käitamiseks. Aurukatelde areng toimus koos aurumasinatega. Alguses kasutati leektorukatlaid.
aurumasin – kolbidest, silindritest, väntmehhanismist, hoorattast jm. detailidest koosnev masin, mis muudab veeauru paisumisenergia mehaaniliseks tööks. Kasutatakse laevade jõuseadmena alates 19. sajandi algusest.
auruturbiin – jõumasin, mis muundab auru kineetilise energia mehaaniliseks tööks. Düüside kaudu turbiinilabadele suunatav aur paneb paisudes pöörlema võlli (rootori). 19. sajandi lõpul Parsonsi leiutatud auruturbiin tõrjus kõrvale varem kasutatud kolbidega aurumasinad, sest turbiinidega laevad saavutasid suurema kiiruse. Enamasti on turbiini rootoril mitu järjestikust rõhuastet, mille mõõtmed suurenevad vastavalt rõhu alanemisele auru paisudes.
avameri – rannikupiirkonnast väljapoole jääv mere või ookeani osa, kus puudub ranniku otsene mõju veemasside kujunemisele ja liikumisele. Juriidiliselt nimeta­takse avamereks väljapoole ranniku- ja saareriikide territoriaalmerd jäävaid merealasid, kus kehtivad ainult rahvusvahelised seadused.
avarii – merikahju, laevale või laadungile tekitatud kahju.
aviiso – väike kiire sõjalaev teate- ja luureteenistuseks.
bakk – laeva ülatekil vööris olev kõrgem osa pardast pardani.
balanssiirid – esimestel jõeaurikutel tasakaalu kindlustamiseks põiki üle teki asetatud plangud.
ballast – laevale paigutatav lisalast stabiilsuse suurendamiseks ja soovitava ujuvustaseme saavutamiseks. Alguses kasutati kive ja liiva, hiljem metalli ja betooni, tänapäeval põhiliselt vett, mille hulka on lihtne reguleerida.
barbett – soomustatud seintega ülalt avatud ruum pöördplatvormile asetatud suurtükiga. Barbeti katmisel soomustatud kaanega ja selle asetamisega pöörlevale platvormile tekkis soomustorn.
bark – raataglasega ookeanipurjekas, mis vahetas välja klipri.
barkantiin ehk kuunar-bark – suur merepurjekas, millel on vähemalt 3 masti. 1. mast (fokkmast) on barkantiinil raapurjedega, järgmised kahvelpurjedega.
barkass – 1. auru- või mootorpaat väikeste laevade pukseerimiseks, ka kergete kaubalaadungite vedamiseks sadama piirkonnas; 2. suur, harilikult 10- või 20-aeruline sõudepaat (peamiselt sõjalaevadel).
berberid – 17. ja 18. sajandil Alžeeria, Tuneesia ja Tripolitaania rannikul piraatlusega tegelnud rahvarühm.
besaanmast – tavaliselt laeva kolmas mast (enamikul laevadel oli kolm masti), jauli ja ketsi tagumine mast, 5-mastilise laeva neljas mast. Enamasti pikipurjestusega.
besaanteng – besaanmasti pikendus.
blindsel – väike raapuri kliiverpoomil või pukspriidil.
Bofors – Rootsi relvatootja, keda tuntakse eelkõige tema 40 mm õhutõrjesuurtüki poolest, mida toodeti alates 1930. aastatest ja võeti 1942. aastal laialdaselt kasutusele. See oli Boforsi kõige edukam relv, mille täiustatud versioone toodeti veel 20. sajandi lõpulgi.
brander – purjelaevastiku ajastul puust erilaev, mida lasti põlevana vaenlase laevade süütamiseks viimastele peale triivida.
brassima – raad külgsuunas pöörama brasside (raa otstest laevatekile ulatuvate talidega köite) abil.
brigantiin – selle nimetuse all tuntakse kaht laevatüüpi: 1) kahemastilist purjelaeva, millel esimeses mastis on raapurjed, teises kahvelpuri ja topsel; 2) kahemastilist Vahemere sõjalaeva 16.–18. sajandist, mis liikus nii purjede kui ka aerude abil.
brutomaht, brutotonnaaž – kõigi laevaruumide (välja arvatud mõned erandid) maht brutoregistertonnides (lüh. brt). 1 registertonn = 100 kuujalga = 2,83 m³.
bulbtääv – vöörtääv mugulataolise tarindiga, mis vähendab veetakistust.
bulk-carrier – nüüdisaegne puistlastilaev.
buuse – vanaaegne Hollandi heeringapüügilaev, logeri eelkäija.
chiel – laeva vanemmehaanik.
dau – eurooplaste kasutatav üldnimetus araabia päritolu veesõidukite kohta, mis võisid tegelikkuses olla väga erineva ehituse ja suurusega.
Decca-süsteem – põhineb nelja saatejaama koostööl laeva täpse asukoha määramisel.
dedveit (ing. deadweight) – kaubalaeva täielik kandejõud tonnides, s.o. kõigi kaupade, kütuse, vee jm sõiduks vajalike materjalide, meeskonna, reisijate, pagasi kaal, mida laev saab peale võtta.
deplasment – laeva veeväljasurve ehk laeva kaal.
derrikkraana – ka losspoom. Laeva lastiseade, mis koosneb poomist, mille kand on liigendiga kinnitatud laadmasti alaossa ja selle ümber pöörleb. Vaierite, plokkide ja vintside süsteem võimaldab poomi teist otsa horisontaal- ja vertikaalsuunas liigutada koos trossi otsas oleva lastiga. Tuntakse erinevaid patenteeritud versioone, neist tähtsaim on Stülckeni raskekaaluline variant, mis võib tõsta kuni 50 t.
dessantlaev – sõjaväge ja lahingutehnikat vedav spetsiaalse ehitusega sõjalaev, mida kasutatakse sissetungiks vaenlase valduses olevale sildumisvõimaluseta rannikule.
deviatsioon – kompassinõela kõrvalekaldumine magnetmeridiaanist laeva terasosade ja elektriseadmete magnetvälja mõjul.
diiselelektriline jõuseade – propulsiivseade, kus diiselmootor käivitab elektrigeneraatori, mille energia omakorda käivitab sõukruvi ümber ajavad elektrimootorid. Selline meetod võimaldab suurt paindlikkust, kuid on seotud märkimisväärsete energiakadudega.
diiselmootor – 1892. aastal Rudolf Dieseli leiutatud sisepõlemismootori tüüp, mille silindris õhu ja pihustatud kütuse segu kõrge rõhu all ise süttib. 1970. aastateks oli ta jõuseadmena aurumasinad peaaegu kõigil laevatüüpidel täielikult välja tõrjunud. Ainsaks tõsiseks võistlejaks on jäänud paljudel sõjalaevadel kasutatavad gaasiturbiinid.
diferent – laeva pikikalle; vööri ja ahtri süviste vahe.
dokk – 1) ehitis laevade veealuse osa remontimiseks; 2) merest eraldatud sadamabassein, kuhu sõidavad laevad suurte loodetega sadamates.
drednoot – üldnimetus, mis tuli kasutusele pärast lahingulaeva HMS Dreadnought eeskujul ehitatud sõjalaevu.
džonki – 2–3-mastiline Hiina purjelaev, mille igas mastis on üks roguskist puri. Tuulevaikse ilmaga liigub edasi ka aerude abil.
eespuri – fokkmastist eespool asuv puri, s.o. kliiver, pudinkliiver, taaksel ka fokkmasti ees asuv spinnaker.
elling – kallakvundamendi, kraanade, vintside ja rööbasteedega koht veekogu kaldal laevade ehitamiseks ja remondiks.
eskaader – algselt Kuningliku Laevastiku suurtest sõjalaevadest, ristlejatest ja lahingulaevadest, koosnev sõjaline üksus (tavaliselt 8 laeva). USA laevastikus ja mujal iga liiki laevadest, (miiniveeskjatest alates) koosnev organiseeritud üksus, asendab terminit flotill. Ka kaugsõidul või ekspeditsioonil viibiv laevade grupp.
eskorthävitaja – väike sõjalaev, suurem kui korvett, mis projekteeriti ja ehitati kaubalaevade ja konvoide kaitseks; eriti II maailmasõja ajal Atlandi ookeanil.
faarvaater – ohutu ja küllalt sügav laevasõidutee leetseljakute, karide, miinitõkete ja teiste laevatamiseks ohtlike takistuste vahel, mida tähistatakse toodrite, poide jt meremärkidega.
falhep – laeva välisparrast mööda allalastav trepp.
floit – kolmemastiline kaubalaev 17. ja 18. sajandil.
floor – (ingl. ‘põrand’) teraslaeva pardakaari ühendav põiktala laeva põhjaosas.
flotill – kuni II maailmasõjani Kuninglikus Laevastikus sõjalaevastiku koondis, mis koosnes tavaliselt kaheksast väiksemast sõjalaevast, eriti hävitajatest ja allveelaevadest, kuid ka miinitraaleritest ja torpeedopaatidest; ristlejad, lahinguristlejad ja lahingulaevad olid grupeeritud eskaadritena ning eskaadritest ja flotillidest moodustusid laevastikud.
fokk – eesmasti alumine raapuri.
fokkmast – purjelaeva esimene mast (v.a kets ja jaul). Barkantiini, brigantiini, priki park- ja täislaeval kannab ta täisraapurjestust; kahvel- ja bermuudakuunaril pikipurjestust ning marss-seilkuunaril osalist pikipurjestust.
fregatt – algselt kahuritega relvastatud ja ühe tekiga viienda või kuuenda järgu sõjalaev, mida kasutati luurelaevana. Samaväärne hilisema ristlejaga. 19. sajandi keskpaigast seda terminit enam ei kasutatud, kuid see taaselustati sajand hiljem, kui sellega hakati märkima suuruselt korveti ja hävitaja vahepealset väikest sõjalaeva, mida kasutati konvoide eskortimisel. Hiljem sai see väiksemate sõjalaevade üldnimetuseks.
gaasiturbiin – pöördliikumisega sisepõlemismootor, milles põletatakse kütuse ja õhu segu ning tekkiv kiiresti paisuv gaas suunatakse turbiini labadele. Gaasiturbiini ja auruturbiini suhe on umbes sama nagu kolbidega aurumasina ja kolbidega sisepõlemismootori vahel.
galeer – vähese meresuutlikkusega sõudelaev, kus sõudjaiks olid peamiselt orjad, sunnitöölised või sõjavangid.
galioon – suur kõrge tekiga, harilikult 3-mastiline raapurjedega sõjalaev 16.–18. sajandil peamiselt Vahemeremaades. Galioonide pikkus ulatus 80 meetrini ja nad olid relvastatud kuni 70 suurtükiga. Ka purjeka pukspriiti toetav väljaehitis ehk käilakuju, sageli kuju või vapiga.
giintali – suur, viie või rohkema trossirattaga tali.
grootmast – purjelaeva teine mast (ketši ja jauli esimene mast), prikil ning park- ja täislaeval kannab täisraapurjestust, teistel laevadel pikipurjestusega.
grootroil – grootmasti kõige ülemine puri raataglasega laevas.
grootvant – grootmasti küljelt hoidev vaier.
gunterpuri/huaaripuri – peamiselt paatidel kasutatav puri, mille esiserva alumine osa kinnitatakse masti külge ja ülemist osa tõs­tetakse masti tagaküljele kinnitatud, arvutuslükati keele taoliselt liikuva tengi abil.
haalama – sadamas laeva asukohta vahetama (pikalt ja järsult tõmbama).
halss – pikipurje alumisele vööripoolsele nurgale kinnitatud tross. Purjelaeva liikumissuund tuule suhtes.
halssima – purjelaeva allatuult teisele halsile pöörama.
hammasreduktor – suure pöörlemissagedusega peamasina (turbiini, diiselmootori) või mitut sõukruvi käitav hammasratastega jõuülekanne.
HMS ingl. k. lüh. His (Her) Majesty’s Ship (‘tema majesteedi laev’), Briti sõja­laeva nimele eelnev ametlik väljend, mil­lest on tuletatud ka HMAS (Austraalia sõjalaev), HMCS (Kanada sõjalaev) ja HMNZ (Uus-Meremaa sõjalaev).
HAPAG – Hamburg-Amerikanische Packetfahrt-Actien-Gesellschaft, asutatud 1847. aastal. HAPAG-i viis õitsele edukas laevandustegelane A. Ballin (1857–1918), kes astus firma teenistusse 1886. aastal ja muutis selle enne Esimest maailmasõda maailma üheks suurimaks laevandusettevõtteks. 1970. aastal ühines HAPAG-iga Norddeutscher Lloyd (asut. 1857) ning ühiseks nimeks võeti H-L. AG. Peakorter asub Hamburgis.
harpuun – pika trossi otsas olev kiskudega raudviskeoda mereloomade, eriti vaalade püüdmiseks.
hekk – laeva tagapoolne ehk ahtriosa.
hiivama – suuremaid raskusi nagu näiteks ankrut või lasti üles vinnama.
hobujõud – võimsuse mõõtühik (1 hj = 746,5 W). James Watti definitsiooni järgi oli üks hj võrdne võimsusega, mis oli vajalik 550-naelase raskuse tõstmiseks 1 jala kõrgusele 1 sekundi jooksul.
Hochseeflotte – saksa keeles ‘avamerelaevastik’, Saksa pealveelaevastik I maailmasõja ajal, baseerus Põhjamerel, peabaas Wilhelmshavenis.
hoovuse hälbenurk – nurk laeva tõelise kursi ja tõelise liikumissuuna vahel hoovuse toimel.
hospidalilaev – haavatud ja haigete sõjaväelaste veoks ja raviks mõeldud eravalduses olev või neutraalsele riigile kuuluv relvastamata laev, mis on vastavalt tähistatud ja mida ei tohi rünnata.
hulk – meresõiduks kasutamiskõlbmatu vana laevakere, mida kasutatakse majutamiseks või laoks.
hävitaja, van. miiniristleja algselt torpeedopaat või väike, veidi üle 2001 veeväljasurvega, torpeedode ja kergete kahuritega relvastatud sõjalaev. I maailmasõja lõpuks, kui nad väga tähtsat rolli täitsid, olid nad juba üle 1000 t ja II maailmasõja lõpuks oli ka see arv kolmekordistunud. Praegusajal on see laevatüüp ha­kanud kaduma, seda asendavad fregatid.
hüdrograafialaev – uurimislaev, mis teostab laevasõiduks vajalikke mõõtmisi ja vaatlusi sügavuste, hoovuste ja põhjareljeefi kohta või paigaldab ja hooldab ujuvaid ja statsionaarseid meremärke (poid, toodrid, majakad).
IMCOIntergovernemental Maritime Consultative Organization – Valitsustevaheline Merealane Konsultatiivorganisatsioon. ÜRO raamides töötav institutsioon arutleb ka kokkuleppeid inimelu kaitsmiseks merel.
IMOInternational Maritime Organization – Rahvusvaheline merendusorganistasioon.
jalg – pikkusmõõt, 30,48 cm (12 tolli).
jalgliik – purje alumine serv.
jaul – kahemastiline purjejaht, mille besaanmast on esimesest (grootmastist) palju lühem ja asub roolist tagapool, sageli isegi ahtrieendil. 19. ja 20. sajandi algul oli jaulidel pukspriit kolme eespurjega.
jooksevtaglas – kõik liikuvad trossid, millega saab muuta raade, poomide, kahvlite ja purjede asendit (soodid, vallid, topenandid jm.).
jugakäitur – seade, mis paneb laeva liikuma väljapaiskuva veejoa reaktiivjõul.
julia – väike laevapaat.
jääkaitsevöö – vöörist ahtrini ulatuv paksem plaadistiku osa. Sõjalaevadel nimetatakse seda soomusvööks.
jäämägi – mandrijää küljest lahtimurdunud suur jäämassiiv, mis ujub meres või on merepõhja kinni jäänud. Enamik jäämägesid moodustub Antarktika, Gröönimaa või Kanada Arktika saarestiku jääliustikest. Veealuse osa ebaühtlase sulamise tõttu pöörduvad jäämäed aeg-ajalt kummuli. Põhja-Atlandil kannavad Ida-Gröönimaa ja Labrodori hoovus jäämäed lõunasse 40–50° põhjalaiuseni. Atlandi ookeani põhjaosas on jäämägesid kõige rohkem veebruarist oktoobrini.
jüüt – ahtris paiknev tekiehitis.
kaabelkat – laoruum trosside, tõude, värvide, kettide ja tööriistade hoidmiseks; asub tavaliselt laeva vööriosas.
kaabeltau – pikkusühik merel, võrdub 0,1 meremiili ehk 185,2 meetriga.
kaablilaev – laev, mille põhiülesandeks on merekaablite paigaldamine ja hooldus.
kaadumine – liiga kõrge raskuskeskmega laeva ümberminek püstuvuse kaotamise tõttu liigse kreeni korral.
kaaperdamine – vaenuliku või erapooletu riigi tsiviillaeva hõivamine või uputamine relvastatud eralaeva või sõjalaeva poolt. Priisiks võetud laev saadeti hõivaja kodusadamasse.
kaar – kiiluga täisnurga all asetsev ribi.
kaardikamber – komandosillal asuv ruum, kus paiknevad navigatsiooniriistad.
kaared – laeva ribid, millele kinnitatakse sise- ja välisplangutus.
kaevtekk – vööriteki (paki) ja sellest tagapool asuvate tekiehitiste vahele jääv, parrastel umbreelinguga ääristatud peateki osa.
kahvel – kuunaritel ja teistel kahveltaglasega veesõidukeil ümmargune puu, mille külge kinnitatakse kahvelpurje ülemine äär.
kahvelpuri – masti- ehk eesliigiga masti külge kinnitatud nelinurkne puri, mille ala- ehk poomiliik on poomi küljes ja üla- ehk kahvliliik kahvli küljes.
kai – sadamasild.
kajut – eluruum laeva pardal.
kajalood – elektriaparaat, mis saadab välja ja võtab vastu helisignaale ning määrab signaali merepõhja jõudmiseks ja tagasipeegeldamiseks kuluva aja järgi sügavuse, mille meerik jooksvalt üles märgib.
kaksikkäilalaev – laev, mille vööri ja ahtri ehitus üksteisest ei erine. Selliseid laevu kasutatakse tavaliselt lühidistantside läbimiseks ning neid pole tarvis ringi pöörata. Sageli on nende jõu-, juhtimis- jm. seadmed dubleeritud.
kaliiber – tulirelva rauaõõne, kuuli, mürsu, miini või torpeedo läbimõõt (taval, mm-tes). Mõne meresuurtüki kaliiber antakse naelades, see näitab suurtükitorusse mahtuva kuuli (mürsu) massi.
kambüüs – laevaköök.
kandevõime – laeva kasuliku koormuse (kauba, reisijate) mass tonnides maksimaalselt (vabapardamärgini) koormatud laeva korral. Varieeruv suurus, mis sõltub reisil vajaliku kütuse, magevee jt. varudest.
kapten – laeva ainujuht, kelle õigused ja kohustused on kindlaks määratud teenistusmäärustikuga.
karakk – kahetekiline ja kolmemastiline kaubalaev.
karavell – keskaegne kolme- või neljamastiline kiirekäiguline purjekas, mille eelkäijaks oli koge.
kardaaniriputus – tehniline seadis laevas esemete pidevaks hoidmiseks horisontaalasendis. Koosneb kahest kontsentrilisest võrust, mille pöördteljed asuvad rõhttasandil teineteisega risti.
karner – restitaoline põrandakate vee paremaks äravooluks.
karvellplangutus – laevaehituses kasutatav plangutusviis, kus poordiplangud asetatakse servadega üksteise vastu nii, et tekib sile välispind.
kasematt – jäigalt fikseeritud soomustatud kamber, millesse oli asetatud suurtükk, mida oli võimalik üles tõsta ja sihtida. Laskesektori suurendamiseks ulatus see kerest esile.
kastell – pealisehitis endisaegsetel laevadel.
katamaraan – paat (hiljem laev), mille kaks kere on omavahel ühendatud ühe või mitme tekiga.
katla vesi – kateldesse vajaliku auru saamiseks lisatav võimalikult puhas vesi. Vee saastumine (näit. mereveega segunemine) põhjustab katelde kiireid ja sageli mitteremonditavaid kahjustusi.
kaviatsioon – sõukruvi pinnal tekkivad pidevad hüdraulilised löögid, mis on põhjustatud vedeliku vooluses rõhulangu alal tekkivate aurumullikeste hetkelisest kondenseerumisest. Võib põhjustada sõukruvi labade purunemise.
keilut – valgusluuk kajuti laes.
kepsel – seadis ankru hiivamiseks või triivvõrkude väljavõtmiseks.
kessoon – suur alt lahtine veetihe kast, mida kasutatakse veealustel ehitustöödel. Ülevalt pumbatakse kessooni suruõhk, millega eemaldatakse vesi ja saadakse tööruum.
kiilhaalimine – laeva kallutamine küljele veealuse osa puhastamiseks.
kiilson – laeva põhjas seespool pikuti üle laeva ulatuv kiiluga rööbitine tugev sidepuu, teraslatt või -plaat.
kiilu alt läbitõmbamine – oli üheks eriti julmaks karistuseks tõrksale madrusele, mille käigus kokkuseotud kätega süüdimõistetu pidi laeva all läbi ujuma vahemaa vöörist kuni ahtrini, olles seega vahetus uppumisohus. Sageli järgnes selline protseduur läbipiitsutamisele, nii et haavu kõrvetav soolane vesi verevermete valu veelgi suurendas.
kiirlaskekahurid – 19. sajandi lõpul kasutusele tulnud väikese ja keskmise kaliibriga kahurid, mis kasutasid unitaarset laskemoona, s.о. ühes kestas asuvat kuuli (mürsku) ja paiskelaengut. Nende tulistamiskiirus oli suurem kui varasematel suurtükkidel, mis kasutasid eraldi kuuli ja paiskelaengut.
kiitau – köis raapurje kokkutõmbamiseks; kiitauga tõmmatakse purjede soodinurk raa juurde.
kimm – koht, kus laeva põhi läheb üle pardaks.
kimmikiil – laeva keskosa välisküljele kinnitatud pikisuunaline kereplaadistusega ristiasetsev ribi. Toimib efektiivse õõtsesummutina.
kingston – luuk või kraan(id) laevakere veealuses osas, mille kaudu saab vajaduse korral vett laeva lasta või koguni laeva uputada.
kinnitusotsad – taimsed, kunstkiu- või terastrossid laeva haalamiseks ja kinnitamiseks kai äärde või teise laeva kõrvale.
klaariks tegema – korda panema.
klaasi löömine – kellaaja teatamine laevas laevakella helistamisega. Neljatunnise vahi kestel antakse iga poole tunni tagant üks löök kuni kaheksa klaasini. Vahivahetus on kell 4, 8, 12, 16, 20, 24. Klaasi löömine on pärit ajast, mil kasutati veel liivakella. Kaheksa üksteise kõrvale asetatud liivakella näitasid ühe vahi kestust.
klassifikatsiooniühing – laevaehituse ja laevade merekõlblikkuse üle järelevalvet teostav ametkond.
kliiverpoom – laeva ninast väljaulatuv palk, pukspriidi pikendus, mille külge kinnitatakse kolmnurkne esipuri – kliiver.
kliiviisoot – kolmnurkse eespurje alumist nurka hoidev köis või tali.
klinkerplangutus – plangutusviis, milles poordiplangud kinnitatakse katusekivide taoliselt servadega üksteise peale. Tänapäeval kasutatakse peamiselt paatidel.
klipper – täisraataglasega kiirpurjekas 19. sajandil. Purjede jõul liikuvad klipperid olid tänu suurele purjepinnale ja kitsale ning pikale kerele oma aja kõige kiiremad laevad.
klüüs – ovaalne või ümar avaus taevakehas ankruketi või trossi läbitõmbamiseks.
knaap – seadis peenemate trosside kinnitamiseks.
knii – laevakere nurgiti asuvate talade ühenduslüli. Puitlaevade kniideks kasutati tavaliselt looduslikult kõverana kasvanud puud, eriti kaarte ja tekipiimide ühendamiseks.
kohverdam – kitsas veetihedate seintega ruumide rida piki sõjalaeva soomustamata väliskülge, mis täideti sageli korgi või söega. Tavaliselt kasutati masinaruumi kaitseks.
koi – magamisase laevas.
kolderslokk – roolipinnile kinnitatud ümarpuu; enne rooliratast kasutuselolnud tüürimisseade.
kolmekordse paisumisega kolbmootor – vähemalt kolme eri mõõdus silindriga aurumasin, kus aur paisudes liikus väiksematest silindritest suurematesse, pannes liikuma ühise võlliga ühendatud kolvid. Pärast auruturbiinide kasutuselevõttu kasutati neid masinaid väiksematel alustel, eriti tramplaevadel, kus kiirus ei olnud kuni II maailmasõjani oluline.
kolmesaarelaev – 20. sajandi esimesel poolel levinud laevatüüp, millel on kolm eraldi seisvat tekiehitist: pakk, pupp ja keskmine tekiehitis.
komandosild – roolikambri ja selle kõrval paiknevate lahtiste (või kinniste), parrasteni ulatuvate sillatiibade ühine nimetus. Kõnekeeles ka kaptenisild või sild. Komandosillale on koondatud laeva peamised juhtimisseadmed (rool, masinatelgraaf jm) ning kõik navigatsioonivahendid või nende näiturid.
kombineeritud jõuseade – tänapäeva sõjalaevadel kasutatakse mitmeid erinevaid gaasiturbiinidest, diiselmootoritest ja auruturbiinidest koosnevaid jõuseadmeid. Need võimaldavad suurt paindlikkust sõidukiiruse valikul. Eri kombinatsioone tähistatakse lühenditega. Näiteks: CODOG – Combined Diesel or Gas, COSAG – Combined Steam and Gas jne. Kiiremaks sõiduks kasutatakse suurema võimsusega ja ristlemiseks väiksemaid jõuallikaid.
kompass – lad. k. compassus (‘ring, sirkel’) põhiinstrument laeva kursi hoidmisel. Kasutatakse põhiliselt kaht liiki: magnetkompass orienteerub maa magnetvälja ja gürokompass maa pöörlemise järgi.
kompaundmasin – mitmesilindriline aurumasin milles auru kasutatakse vähemalt kaks korda, igas silindris vähenevatel rõhkudel. Masinaid, kus auru kasutatakse kolm korda, nimetatakse kolmekordse paisumisega masinateks.
kommodoor – mõnes riigis kasutatav laevastikukoondise juhataja, admiralile eelneva auastme või jahtklubi presidendi nimetus.
komposiitlaev – laev, mille talastik on valmistatud terasest või rauast ja tekk ning plangutus puidust.
konkistadoor – keskaegne hispaania või portugali maadevallutaja.
konossement – lasti- ehk veokiri; laeva kapteni või laevaomaniku agendi poolt kaubasaatjale väljaantav tõend laeval vedamiseks vastuvõetud kaupade kohta.
konteiner – suur standardne metallist pakk-kast, mis tunduvalt hõlbustab kauba teisaldamist.
konteinerlaev – 1950. aastatel kasutusele võetud laevatüüp standardsete mõõtmetega kaubakonteinerite vedamiseks. Nüüdisajal üks enim levinud tsiviillaevade tüüp.
konvoi – sõja ajal kauba- ja transpordilaevu saatvad sõjalaevad ja lennukid.
kording – nöör, millega raapuri tõmmatakse vastu raad.
korvett – algselt (prantsuse) ühemastiline sõjapurjekas, hiljem kahe- ja kolmemastiline. 19. saj. ilmusid sõuratastega ja sõukruvidega korvetid. Nüüdisajal fregatist ja hävitajast väiksem vahilaev.
kraad – kompassikaart on jaotatud 360 kraadiks.
Kreeka tuli – antiik- ja keskajal vaenlase laevade süütamiseks kasutatud põlev segu, mida ei saanud veega kustutada. Kreen lasti, ballasti vm. ebaühtlasest paigutusest, ilmastikust, vigastustest ja muudest teguritest põhjustatud laeva külgkalle, mille ohtlikkus sõltub laeva püstuvusest.
kreen – laeva külgkalle.
kruiisilaev – nüüdisaegne heade majutus- tingimuste ja paljude mugavustega turismilaev, mis külastab oma reiside käigus paljusid sadamaid.
kuller – ühemastiline väike purjekas.
kurss – laeva pikitelje ja meridiaani vaheline nurk, mida mõõdetakse kraadides või rumbides meridiaani põhjasuunast lähtuvalt kuni laeva liikumise suunani. Geograafilisest ja magnetmeridiaanist lähtuva kursi erinevus suureneb võrdeliselt laeva kaugenemisega ekvaatorist.
kutter – algselt väike kergelt relvastatud ühe masti ja pukspriidiga laev suure kahvelpurje, grootpurje, topsli ja kahe kliivri või ühe kliivri ja taaksliga. Kasutati sageli valve-, tolli-, side- ja luurelaevana. Hiljem tuntud purjespordis bermuudagroodi ja kahe eespurjega. Nüüdisajal ka väike sõjalaev rannakaitseks või lootsilaev.
kuunar – üks levinumaid purjekatüüpe, millel on 2 või rohkem masti; enamikul kuunaritel on kõigis mastides kahvelpurjed.
kvartertekk – grootmasti taga asuv peatekist astme võrra kõrgem tekk (auru- ja mootorlaevadel grootmasti loogilise asukoha taga), kus paiknesid purjelaevade juhtimisseadmed. Sõjalaevadel traditsiooniliselt ohvitseride käsutuses olev tekk.
käitur/propulsiivseade – veesõiduki liikumapanevat jõudu tekitav seade, muundab jõuallika töö laeva liikumiseks, põhiliselt aerud, purjed, sõuratas, sõukruvi. Ladina puri araabia päritolu lahtise jalgliigiga kolmnurkne pikipuri mis oli kinnitatud mastist ette- ja tahapoole ulatuvale raale. Oli ebamugav käsitseda.
ladina puri – Aasia vetest pärinev kaldse raaga kolmnurkne raapuri.
ladulaev – oma aja ära elanud ja mahataageldatud laev, mida kasutatakse laoruumina.
laeva kergendama – ballasti väljaheitmise või lasti lossimisega lihtrelsse laeva süvist vähendama.
laeva käigutuled – komplekt tulesid, mida pimedal ajal ja halva nähtavuse korral kannab iga käigus olev laev. Alus pikkusega kuni 50 m kannab mastis üht valget topituld, paremas pardas rohelist ja vasakus punast poordituld ning ahtris valget ahtrituld. Ülalnimetatust pikem laev kannab kaht topituld, millest tagumine asub esimesest kõrgemal. Eriülesandega laevadel lisanduvad neile veel täiendavad tuled.
laeva lammutama – laeva vanarauaks lõhkuma.
laeva pikkus – eristatakse järgmisi pikkusi: 1. Laeva maksimaalne pikkus – laeva vööri ja ahtri äärmiste punktide vaheline gabariitmõõde. 2. Laeva pikkus mööda konstruktiivset veeliini – see on laeva teoreetilise pinna ja konstruktiivse veeliini äärmiste vööri- ja ahtripoolsete lõikepunktide vaheline kaugus. 3. Loodide (perpendikulaaride) vaheline pikkus. Vöörilood on vertikaaljoon, mis läbib lastiveeliini ja konstruktiivse vöörtäävi vööripoolse serva lõikepunkti, ahtrilood aga vertikaaljoon, mis läbib lastiveeliini ja ahtertäävi ahtripoolse serva lõikepunkti.
laeva püstivus ehk stabiilsus on laeva võime pöörduda tagasi tasakaaluasendisse, kui teda sellest väljaviinud välisjõu mõju lakkab.
laeva tuletõrje häirekava – juhendid meeskonnaliikmeile tulekahju puhuks.
laeva uppumatus – laeva võime säilitada vajalikul määral ujuvust ja püstivust, kui osa ruume on täidetud veega. Laeva uppumatus saavutatakse laeva kere otstarbeka jagamise teel veetihedate vaheseinte abil üksikuteks ruumideks. Laeva uppumatuse mõistet ei saa võtta sõna-sõnalt. Nii on sulaselge müüt, nagu oleks „Titanicut” peetud uppumatuks. Näiteks Jaapani lahingulaev „Yamato“ oli jagatud ühtekokku 1147 veetihedaks ruumiks!
lahingulaevad – laevastiku suurimad ja võimsaimad raskelt soomustatud sõjalaevad, mille peasuurtükkide kaliiber on 254 mm ja suurem. (Suurimad olid Jaapani Yamato-klassi 460 mm suurtükid.) Purjelaevade ajastul olid nendega ekvivalentsed liinilaevad. Mõlemad sõnad on tuletatud inglise keelest, kus line-of-battle-ships märgib laevade liikumist lahingus üksteise kiiluvees.
lahinguristleja – suurtükirelvastuselt lahingulaevaga võrdne sõjalaev, mille soomust on suurema kiiruse saavutamiseks vähendatud.
landgang – käigulaud laevalt kaile.
lastiseadmed – laeva laadimiseks ja lossimiseks vajalikud seadmed nagu losspoomid, vintsid jne.
lei (leekülg) – laeva alltuulekülg.
leipuri – nelinurkne lisapuri raapurje kõrval, mida peamiselt kasutati 19. sajandil klipritel pärituulte korral. Kinnitati fokk- ja grootmasti raadelt väljanihutatavate peelte külge.
lekk – vett läbilaskev koht laeva keres, pragu või auk.
lengerdamine – laeva rullumine lainetuses.
lennukikandja – sõjalaev, mille põhiliseks relvastuseks on lennukid. Nüüdisaja suurimad sõjalaevad, mis moodustavad suurriikide sõjalaevastike ühe peamise löögijõu.
liik – purje serv, mille täpsem nimetus sõltub purjest ja selle paiknemisest.
liin – nöör, köis, jämedusega alla 25 mm.
liinilaev, lainer – kindla sõiduplaani järgi üht marsruuti sõitev reisi- või kaubalaev. Ka lahingulaeva vananenud nimetus.
lihter – pukseeritav jõuallikata praam, millega veetakse kaupu reidil seisvatelt laevadelt randa ja vastupidi. Lihtriteks nimetatakse ka praamkonteinereid.
lipulaev – laev millel asub laevastiku ülemjuhataja koos staabiga ja mille mastis on tema lipp.
Lloyd’s – täieliku nimetusega Corporation oi Lloyds Underwriters – rahvusvaheline kindlustuskorporatsioon ning laevandusalase informatsiooni keskus Londonis. Kujunes 17. sajandi lõpul E. Lloydi kohvikust, kus sõlmiti kindlustustehinguid, sai 1871. aastal parlamendi ametliku tunnustuse.
Lloyds Register of Shipping – Lloyd’s’i kindlustuskorporatsioonist eraldunud rahvusvaheline ühing Londonis, mis tegeleb kaubalaevade klassifitseerimise ning laevandusalase informatsiooni kogumisega. Ühingu iga-aastane samanimeline väljaanne on maailma autoriteetseim laevandusalane teatmeteos.
logima – logiga laeva kiirust mõõtma.
logiraamat – laevapäevik; laevale kohustuslik kindlavormiline raamat, kuhu kantakse andmed kursi, kiiruse, tuule jne. kohta, samuti kõik olulised sündmused laeva elus.
lood – vahend veekogu sügavuse mõõtmiseks.
looded – tõus ja mõõn.
loodeväil – 5780 km pikkune meretee, mis ühendab Ameerikat Atlandi ja Vaikse ookeaniga.
loovimine – siksakkursiga purjetamine vastutuult asetsevasse sihtpunkti jõudmiseks, kus laev liigub tihttuules vahelduvatel halssidel.
lossima – lasti laevast maha laadima.
losspoom – kaubalaeva masti külge kinnitatud raske ümarpuu või teraskonstruktsioon lasti teisaldamiseks.
luhvama – purjekat tuulde pöörama.
luhvart – laeva pealtuuleparras.
luugipresent – veekindel puldan trümmiluukide katteks.
luugid – suletavad avad laeva tekis lasti laadimiseks ja lossimiseks.
luugikomings – luugikrae, mis takistab vee tungimist luuki.
luup – 18. ja 19. sajandil korvetiga sarnanev kolmemastiline täispurjestusega sõjalaev. 19. sajandil ühemastiline kaubalaev ja väike, auru jõul liikuv sõjalaev. Tänapäeval bermuudagroodi ja ühe eespurjega ühemastiline spordi- või lõbusõidulaev.
mahtuvus – on laeva ruumide maht (ruumala). Eristatakse kogumahtuvust ja lastimahtuvust. Kogumahtuvus on laeva kõigi ruumide tegelik maht, kuna lastimahtuvus on lastiruumide tegelik maht. Laeva mahtuvust mõõdetakse kas kuupmeetrites või registertonnides. (Vt. brutoregistertonn.)
maierform – laevakere (eriti vööri) kuju, millel on väike veetakistus. Töötati välja 1930. aastatel.
majandusvöönd – rannariigile kuuluv kuni 200 meremiili laiune merevöönd (kaldajoonest mõõdetuna), kus riigil on ainuõigus loodusressursside kasutamiseks ja kus kehtib vaba laevasõidu õigus. See on täienduseks territoriaalvetele, mis varem oli 3 miili (rannakaitsepatareide tavaline laskeulatus), hiljem suurenes 12 miilile.
manluuk – hermeetiliselt suletav sissepääsuava punkritesse, katlaisse ja tankidesse.
marss – poolümmargune platvorm raapurjedega masti alumise osa lõpul, kust algab marssteng.
marsspuri – alates 16. sajandist laeva groot- ehk suurmastis kasutusele võetud teine raapuri.
marssvall – plokkidega köis marssraa heiskamiseks.
masinapilss – lame renn masinaruumi all, kuhu koguneb vesi, mustus ja õli.
masinatelegraaf – komandosillalt masinaruumi laeva käigu kohta antavate käskude edastamise seade, mis kujutab endast tugisamba otsa asetatud liikuva osutiga ringskaalat, mille sektoritele on märgitud käsklused: stopp – kõige väiksem edasi – väike edasi – keskmine edasi – täis edasi – täis tagasi jne. Komandosilla ja peamasina juhtpuldil on ühesugused masinatelegraafid, millel on osutiga juhthoob. Vastavalt kapteni või vahitüürimehe korraldusele lükatakse osuti hoovaga soovitud asendisse. Seejuures heliseb märgukell masinaruumis. Alles sealt kannab vahimehaanik käskluse masinatele üle ja teatab komandosillale korralduse täitmisest.
mast – taglase tähtsaim ja seda ülalhoidev vertikaalselt või selle lähedaselt asetatud peel, mis on eest, tagant ja külgedelt toetatud. Suuremate laevade mastid koosnevad alamastist ja ühest või mitmest tengist. Purjede kandmise kõrval kasutatakse masti ka vaateplatvormina (mastikorv) ja signaallippude jaoks. Tänapäeval kasutatakse masti vaid raadio- ja radariantennide jaoks. Masti nimetus sõltub tema asukohast laeval.
mastikorv – tünnisarnane vaatlusplatvorm laeva vöörmastis. Meremeeste kõnepruugis ka varesepesa.
mastikrae – purjelaeva tekile naelutatud ja masti tihedalt ümbritsev värvitud purjeriidest moodustis mastiava veetihedalt sulgemiseks.
mennik – raudpindade kruntvärv.
merejalavägi – meredessandi läbiviimiseks eriväljaõppe saanud jalaväeosad. Merelennuvägi kaldal, lennukikandjatel, kopterikandjatel ja vesilennukite emalaevadel baseeruvad sõjalaevastiku lennuväeosad.
mereklaar – laeva valmisolek merereisile väljumiseks.
meremiil – merenduses kasutatav pikkuseühik, maa meridiaankaare V pikkus. Et nimetatud pikkus on eri geograafilistel laiustel erisugune, siis loetakse enamikus riikides meremiili pikkuseks kokkuleppeliselt 1852 m.
mereprotest – laevapäeviku sissekannete alusel koostatud ja materiaalselt kinnitatud kapteni seletuskiri merekahju tekkimise kohta.
mess – laeva söögiruum.
messipoiss – nooremstjuuard.
miinitraaler – traaleri suurune väike laev (paljud neist olidki endised kalapüügilaevad), mis on kohandatud veealuste miinide leidmiseks ja neutraliseerimiseks.
miiniveeskja – sõjalaev miinitõkete rajamiseks.
mootorlaev – laev, mille peajõuseadmena kasutatakse sisepõlemismootorit, enamasti diiselmootorit.
mugavuslipp riigi lipp, mille laevaregister on avatud välismaiste tsiviillaevade registreerimiseks. Võimaldab saada suuremat kasumit väikeste maksude, odava tööjõu ja väiksemate ohutusnõuete tõttu.
munsterdama – laevale tööle vormistama; maha munsterdama – laeva teenistusest lahkuma, töölepingut katkestama.
munsteroll – laevameeskonna ametlik nimestik, milles on märgitud kõikide laeval teenivate isikute nimed, ametid, teenistuse algus ja lõpp, palk jne.
murdlaine – kõrge laine, mille ülemine osa (hari) järsult alla murdub.
mõrtsuklained – erakordselt kõrged (20 m ja rohkem) merelained, mis võivad ohustada ka suuri laevu. Kõrgeim (25 m) mõrtsuklaine registreeeriti 1991. aasta augustis Norra ja Šotimaa vahel.
märklaev – õppustel märklauana kasutatav (tavaliselt vana või mahakantud) laev.
naagel – 30–40 cm pikkune puit- või metallpulk trosside kinnitamiseks naagelpingi külge.
nafta-maagilaev – laev, mille konstruktsioon võimaldab samades lastiruumides vedada erinevaid puistlaste. Levinuim tüüp on OBO (<oil-bulk-ore), sellega veetakse igasugust puistlasti (sh. vilja, maaki, naftat).
navigatsioon – meresõit laiemas tähenduses. Meresõiduks vajalikke teoreetilisi ja praktilisi põhimõtteid hõlmav teadusharu.
neljakordse paisumisega masin – kõige täiuslikum laialdaselt kasutuses olnud kolbidega kompaundaurumasin, millel oli neli silindrit järjest suurenevate kolbidega, mis kõik olid ühendatud ühe väntvõlliga. Väga kõrge rõhu all olev aur sisenes esimesse silindrisse, kondenseerus seal ja liikus edasi väiksema rõhu all veidi suuremasse silindrisse jne kuni suurima, neljanda silindrini. Masina ehitamise muutis võimalikuks katelde areng 19. sajandi lõpul, eelkäijaks oli kolmekordse paisumisega masin. Arengu peatas auruturbiini ilmumine ja neljakordse paisumisega masinad sõjalaevadele ei jõudnudki, kuigi neid kasutati oma aja kiireimatel reisilaevadel.
noodapaat – seinnoodapüügil kasutatav paat (doripaat).
nokk – raa, poomi ja kahvli äärmine ots.
observeerimine – vaatluste järgi laeva asukoha määramine.
Oerlikon – Šveitsi relvatootja, kelle 20 mm suurtükke peeti parimateks. II maailmasõjas kasutasid neid mõlemad pooled. Täiustatud versiooni toodeti ka 20. sajandi lõpul.
ots – meremeeste keeles tross või köis.
oktant – riist nurkade mõõtmiseks kaare ulatuses, mis haarab ühe kaheksandiku ringjoonest. Nüüdisajal kasutatakse oktanti vähe.
pagi – äkiline tuulehoog, millega enamasti kaasneb vihm, lumi või rahe.
pakpoord – laeva vasakpoolne parras (tagant vaadatuna), tähistatakse punaste navigatsioonituledega.
panamax – laeva maksimaalne lubatav laius Panama kanalist läbisõiduks – 32,3 m.
pan-pan on kiirteatele eelnev signaal, mida kasutatakse laevade ja lennukite raadiosides, kui transpordivahend on hädaohus. Morsesignaali saatmisel eelneb hädateatele XXX ja kas Mayday või SOS. Näiteks pärast „Estonia” uppumist saatis Helsingi Raadio välja sellise teate:
Pan-pan, pan-pan, all stations. Pan-pan, all stations, all stations. Helsinki Radio calling, Helsinki Radio calling, pan-pan. Calling Mayday 27th of September at 23:24 GMT on 2182 from passenger ship Estonia, Echo Sierra Tango Echo, in position 59° 22´ N, 21° 48´ E. List 20-30°. All ships in vicinity: look out and inform Finnish coast guard on channel 16. Pan-pan Helsinki Radio.
pankerpuri – algselt besaanmasti lisapuri pärituules sõitmiseks, praegu 4–5-mastilise barkantiini või kuunari tagumise masti (pankermasti) tagaküljel paiknev pikipuri.
parklaev (bark) – suur merelaev, millel on 3–4 ja rohkem masti. Kõigis mastides peale viimase (besaanmasti) on raapurjed. Besaanmastis on kahvelpuri ja topsel.
paravan – laeva vöörtäävile trossiga kinnitatud metallujuk veealuste miinide ankrutrossi läbilõikamiseks.
parras – laevakere külgmine osa.
pardaluuk – veetihedalt suletav ava laeva pardas, mida kasutatakse reisijate peale- ja mahaminekuks või kauba laadimiseks.
parduunid (fordunid) – trossid, mis jooksevad mastitipust või tengi ülaotsast alla laeva mõlemasse pardasse.
pargas – väikese süvisega lamedapõhjaline alus, mida kasutati kaubaveoks sisemaa veeteedel, sadamast sadamasse ja reidil olevatele ookeanilaevadele. Paljudest kunagi Põhja-Euroopas levinud purjedega pargasetüüpidest on saanud lõbusõidulaevad. Mootorpargaseid kasutatakse ka tänapäeval.
parvlaev – autode ja teiste maismaatranspordi vahendite ning reisijate regulaarset vedu teostav laev kindlate sadamate vahel. Patareitekk purjesõjalaeva tekk, kus asusid suurtükid. Nende arv sõltus laeva suurusest .
peakaar – kesklaevas paiknev kaar.
peatekk – kõige ülemine vöörist ahtrini ja pardast pardani ulatuv tekk. Peatekk on põhilisi laevakonstruktsioone, mis tagab laeva üldtugevuse ja jäikuse.
peegelahter – vertikaalse või kaldtasapinnaga lõppev laeva päraosa.
peel – purjesid kandva puidust või metallist laevaosa üldnimetus, näit. poom, kahvel, raa, mast jne.
peilima – mingi eseme suunda määrama, näiteks laevalt kompassi abil.
peli – horisontaalse võlliga vints.
pleissima – kahe köie või trossi otsi enne keermeiks lahutama ja siis punumise teel ühendama.
penteer – viie aerureaga antiikaja laev.
pentseldamine – laeva taglase trosside ja varraste kokkusidumine nööriga või pehme traadiga (näit. veeblingu vandi külge sidumine).
periskoop – vertikaalsest torust ja selles paiknevatest prismadest ja peeglitest koosnev optikaseade, mis võimaldab vaadelda objekte, mida otseselt ei ole võimalik jälgida. Merel kasutatakse peamiselt allveelaevadel, aga ka suurtükitornides.
piidevint (beidevint) – tihttuul.
piigaidid – avad laeva külgedes vee äravooluks tekilt.
piim – teki all risti üle laeva ulatuv puidust või metallist tala.
pikipurjestus – purjestuse liik, kus jõudeasendis purjed paiknevad laeva pikitasandis ja on kinnitatud mastidele ja taakidele.
pilss – laeva põhjas sise- ja väliskesta vahel asetsev renn laevaruumi immitsenud vee kogumiseks. Pilsivee eemaldavad pilsipumbad.
pinn – rooli käepide, puust või metallist kang, mis on ühendatud rooli võlliga (palleriga).
plangutusvööd – vöörist ahtrini ulatuvad laeva väliskesta moodustavad laiad (kiilu-, põhja-, kimmi-, parda- ja šandekivööd). Teraslaevades on välisplangutus asendatud välisplaadistusega.
planšiir – reelingulatt, paadi ülemine serv.
plokk – ühe või mitme pöörleva kettaga tõstemehhanismi osa.
poolsilmus – sõlm köie ajutiseks kinnitamiseks.
poordiluuk – suletav ava laeva küljel laadimise ja lossimise hõlbustamiseks.
poi – ankurdatud ujuv meremärk.
polundra! – hoiatushüüd „ettevaatust!“
pollar – lühike valatud rauast post laeva tekil (tavaliselt kaks kõrvuti) trosside kinnitamiseks või sadamakail laevade kinnitamiseks.
poom – pikipurje alumise liigi väljasirutamiseks kasutatav rõhtpuu, mis asub masti tagaküljel tekist veidi kõrgemal.
praampuri – alt loetult kolmas puri raataglasega laeva mastis.
prahtima – laeva rentima mingi lasti veoks.
priis – sõjasaagina hõivatud vaenlase kaubalaev või salakaubaveos ja blokaadimurdmises süüdistatav erapooletu riigi kaubalaev koos lastiga.
prikk (brikk) – kahemastiline merepurjekas, mille mõlemas mastis on raapurjed.
prikkama – paati ahtrist ühe aeru abil edasi ajama.
puhvet – ruum laevas külmade einete valmistamiseks ja lauanõude hoidmiseks.
puistlastilaev – ühe tekiga laev, mis on ehitatud lahtise lasti (teravili, maak, süsi jne.) veoks.
puksiir – abilaev teiste laevade ja muude ujuvvahendite vedamiseks.
pukspriit – laevaninast (peamiselt purjekal) väljaulatuv palk, mida sageli pikendab kliiverpoom.
punker – laoruum, kus hoitakse laeva katelde kütmiseks vajalikku kütust, vanasti sütt, tänapäeval vedelkütust.
pupp – pardast pardani ulatuv tekiehitis laeva ahtris. Pupp kaitseb laeva tagantlaine eest ja suurendab laeva tormikindlust.
purje laperdamine – purje selline asend, kus see lõdvalt siia-sinna lehvib.
PWR – ingl. k. Pressurised Water Reactor.
põrkur – seadis vintsil või kepslil tagasijooksu välistamiseks.
päästelaev – abilaev avariiolukorras laevadelt inimeste päästmiseks ja avarii tagajärgede likvideerimiseks (vigastuste parandamine, madalikult lahtipäästmine, vee väljapumpamine, pukseerimine jne.).
päästeparv – uppumatu ujuvvahend mereõnnetuste puhuks, tänapäeval kasutatakse põhiliselt automaatselt täispuhutavat parve.
pääsuluuk – veekindlalt suletav avaus, mille kaudu on võimalik pääseda laeva isoleeritud ruumidesse.
püstpinn – vanaaegsetel purjelaevadel kasutatav roolipinni vertikaalne pikendus, mis ulatus läbi teki.
püstpuri – puri, mille esiserv on kinnitatud masti külge.
püstuvus – laeva võime vastu seista jõududele, mis püüavad teda tasakaaluasendist välja viia.
raa – ümar värtnakujuline mõlemast otsast peenemaks muutuv pruss, mis kinnitatakse keskelt mastide ja tengide külge viimastega risti. Raade küljes asetsevad raapurjed.
radar/raadiolokaator – ingl. k. lühend sõnadest Radio Direction and Range (suunaja kauguse määramine raadio abil). Seade, mis kasutab elektromagnetkiirgust (antud juhul raadiolainete spektri ülemist osa) eemal asuvate objektide kauguse, suunaja kuju määramiseks. Radari saatja genereeritud kõrgsagedusimpulsid suunatakse ümbrusse kitsa ribana laine- juhtme ja pöörleva antenni kaudu ning tagasipeegeldunud signaalid võetakse vastu sama antenniga.
raapuri – masti raa külge kinnitatud puri.
rakk – seadis raa masti külge kinnitamiseks ja mastist vajalikul kaugusel hoidmiseks. Võimaldab raa pööramist vertikaal-ja horisontaaltasapinnas.
raks – seadis raa kinnitamiseks masti külge.
ramm – sõjalaeva esileulatuv tugevdatud (ka soomustatud) vööriosa, mis vaenlase laevale otsa sõites purustab selle kere. Kasutati laialdaselt vanaaegsetel galeeridel. Pärast 1866. aasta Lissa lahingut taaselustus lühikeseks ajaks rammi kasutamine suurtel sõjalaevadel, kuid see põhjustas rohkem rahuaegseid õnnetusi kui sõjalist edu.
rannakaitse – mere ja kaldajõude omav sõjaväeline organisatsioon, mille ülesandeks on riigi rannikualade ja territoriaalvete kaitse.
reeder – laevaomanik.
reeling – rinnatis ümber laevalae serva.
reduktor – laeva peajõuseadme pöörlemissagedust vähendav ja pöördemomenti suurendav jõuülekandeseade.
register – kõik tsiviillaevad peavad olema registreeritud laevaomaniku poolt valitud riigis. See ei tarvitse kokku langeda omaniku kodumaaga (kuigi mõni riik seda nõuab). Riikide nõudmised ohutusele, meeskonna elu- ja palgatingimustele jne. on paljuski erinevad, kuid laevale ja tema meeskonnale kehtivad vaid selle riigi seadused, kus ta on registreeritud. Paljud laevad registreeritakse seetõttu mugavuslipu maades. Selline praktika pärineb 1920. aastatest, kui USA laevadel oli alkoholimüük keelatud ning laevaomanikud registreerisid keelust möödahiilimiseks oma laevad Panamas loodud riiulifirmade kaudu.
reid – ranna(sadama)lähedane mereala, kus laevad ankrus seisavad.
reider – sõjalaev või relvastatud kaubalaev, mis täidab iseseisvaid lahinguülesandeid merede või ookeanide laevasõiduteedel: hävitab vaenlase transpordi- ja kaubalaevu.
rehvima – purjepinda vähendama.
registertonn – 1854. aastal kasutusele võetud laeva mahutavuse tinglik ühik, mille aluseks sai tollal maailmas kasutatud laevade laadruumi ja kogumahu jagatis; selle kohaselt on üks registertonn võrdne 2,83 m= 100 kuupjalga. Tänapäeval ei kasutata.
reid – ankurdamiseks sobiv sadamaesine mereosa.
reisi-kaubalaev – nii reisijate kui kaupade vedamiseks ettenähtud laevad; nende hulka loetakse ka kõik kaubalaevad, millel on 12 või enam reisijakohta.
rindlaevaplagu – tavaliselt vöörtäävi kohal väikesele vertikaalsele lipuvardale heisatud vööriplagu.
ristleja – fregatist ja hävitajast suurem ja raskemini relvastatud, sageli ka soomustatud sõjalaev, mis on ette nähtud iseseisvaks tegutsemiseks või luurelaevaks. Nüüdisaegseid ristlejaid kasutatakse lennukikandjate koondiste kaitsmiseks.
R.M.S. (Royal Mail Steamer) – (Inglise) kuninglik postiaurik.
roilpuri – ühekordsete raapurjedega masti alt neljas, topelt marss- ja praampurjede korral kuues, väiksem raapuri, mida kasutatakse nõrga või mõõduka tuule korral, täpsem nimetus sõltub mastist (fokkroil- puri, grootroilpuri jne.).
rool – koosnes algselt laeva ahtritäävile kinnitatud vertikaalsest roolilehest, mille horisontaalsuunas pööramine kutsus esile laeva kursimuutuse. Roolileht oli roolipinni ehk rumpli ja kettide või trosside kaudu ühenduses roolirattaga. Tänapäeval kasutatakse paljusid eri variante.
roolimees – rooli käsitsev madrus.
roolipinn, rumpel – rooliteljega jäigalt ühendatud hoob rooli pööramiseks. Seesimine purjede kokkusidumine peelestiku (raa, pukspriidi, masti vm.) külge. Seisevtaglas laeva maste püstihoidev taglaseosa (täägid, vandid jms.).
rumb – navigatsioonis tarvitatav suuna või nurga määramise ühik, 11,25°.
saaling – masti tengiga ühendav ristpuu.
salkima – trümmiluuke veetihedalt sulgema.
seegamine – laeva pidev kursilt hälbimine tugeva lainetuse tagajärjel.
seising – nöör, millega puri kinni seotakse.
sekstant – astronoomias ja navigatsioonis tarvitatav riist nurkade mõõtmiseks laeva asukoha määramisel.
signaaltaak – taak, millele on kinnitatud plokid plaguliinidega signaallippude heiskamiseks.
siletekiga laev – laev, millel puudub pupp ja pakk.
Sinine Lint /Halesi karikas oli 1840. aastast alates välja antav sinine vimpel koos rahalise preemiaga, mille sai ühel suunal kõige kiiremini Atlandi ookeani ületanud reisilaev. 1935. aastal pani Briti parlamendisaadik Thomas K. Hales rändauhinnana välja hõbekarika.
snorkel – hermeetilise sulguriga toru, mis võimaldab sukeldunud allveelaeval veepinna kohalt võtta õhku ning vee all sisepõlemismootoreid kasutades liikumist jätkata. Leiutati 1930. aastatel Hollandis, laialdasemalt hakkas seda II maailmasõja ajal kasutama Saksamaa sõjalaevastik.
SOLAS – International Convention for the Safety of Life at Sea – Rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel.
sonar/hüdrolokaator – ingl. k. lühend sõnadest Sound Navigation and Ranging. Seade vees oleva objekti asukoha määramiseks helisignaalide abil. Passiivne sonar kasutab selleks objektilt lähtuvat heli, aktiivne sonar kiirgab ise helisignaale ja võtab vastu objektilt peegeldunud signaale.
soomus – sõjalaeva elutähtsaid osi ja meeskonda lahingutegevuse eest kaitsev kattekiht, alguses raudplaatidest, hiljem terasest ja selle sulamitest, nüüdisajal titaanist ja teistest haruldastest metallidest.
soomuslaev – algselt puidust sõjalaev, mis kaeti raudplaatidega. Hiljem kandus nimetus üle rauast ja terasest laevadele ja seda kasutati kuni drednootide tulekuni.
soomustorn – alguses platvormile asetatud ja suurtükiga koos pöörlev soomustatud kest, hiljem moodustas kate koos alusega ühtse terviku, mis koos suurtükiga pöörles.
soot – purje nurga (soodinurga) külge kinnitatud tross või köis purje tuulde seadmiseks.
soot – nöör, millega tõmmatakse purje alumine nurk pingule.
sorima – nööride abil lahtiseid esemeid kinnitama.
soringud – pingutuskruvidega varustatud trossid või ketid peamiselt tekklaadungi kinnitamiseks.
SOS – hädasignaal, morsetähestikus antav rahvusvaheline appikutsesignaal (…– – –…) edastatakse avariisagedusel 500 kHz, 2182 kHz ja VHFi 16. kanalil. Ühtse rahvusvahelise merehädasignaalina  võeti SOS kasutusele 3. novembril 1906 Berliini raadiotelegraafikonventsiooniga. Esmakordselt edastati SOS 3. märtsil 1899 Inglise laeva East Goodwin ja auriku Matthews kokkupõrkel. Suvaline on SOS-signaali tõlgendamine save our souls (ingl. ’päästke meie hinged’).
spaartekk – algselt laeva ajutine tekk, hiljem siletekilise laeva ülatekk.
spinnaker – lahtise jalgliigiga kolmnurkne kergest materjalist lisapuri, mis heisatakse jahi masti ette pärituule korral.
sponson – pea- või ülateki tasandil asuv laevakere küljelt väljaulatuv platvorm mis võimaldab sellel asuvatel suurtükkidel laeva pikisuunas tulistada.
staapel ehitatava või remonditava laeva seismise koht kuival. Harilikult on staapel veepinnast kõrgemal asuv vee poole kaldu plaat (platvorm), millel on rööpad laeva vettelaskmiseks.
stividor – laeva laadimist ja lossimist juhatav isik.
stjuuard – laevateenija.
stoover – laadija, stividor.
stoovima – lastima, pakkima.
sukeltank – allveelaeva kere sees või sise- väliskere vahel asuvad tankid, kuhu sukeldumisel lastakse vesi, mis laeva pinnale tõusmiseks suruõhuga välja puhutakse.
superkargo – prahtija esindaja laeval.
survevesireaktor – laeva jõuseadmena kasutatava tuumareaktori tüüp, mille aktiivtsoonist pumbatakse rõhu all läbi vesi, mis seejärel läbib soojusvaheti, kus soojus kandub üle teises torustikus olevale veele. Tekkiv aur juhitakse turbiini.
svert – vajaduse korral kasutatav plaat laeva (jahi) külgtakistuspinna muutmiseks.
svingamine – laeva pöördumine ankrul ümber ankrukoha.
sõlm – laeva kiiruse mõõtühik, võrdub ühe meremiiliga tunnis (1 s = 1,852 km/h).
sõukruvi/propeller 3–6 metallist kruvipinnalise radiaallabaga tiivik, mis tekitab vees laeva liikumistakistust ületava tõukejõu.
säärima – köit läbi ploki tõmbama.
süld – üks tuhandik meremiilist võrub 6 jalaga (1,83 m).
süvis laeva peamõõtmeid; kaugus veeliini tasandi ja laeva kõige sügavamal asuva punkti vahel. Süvis sõltub laeva koormusest. Laevadokumentidesse märgitakse süvis täislasti korral.
süvisemärgid – skaalad vööris ja ahtris, mis näitavad laeva veesistumise sügavust.
sügavusrool – mõlemal pool allveelaeva keret vööris, ahtris või komandotorni küljes paiknev seade, mis võimaldab muuta või säilitada liikuva allveelaeva sukeldumissügavust.
süvaveepomm – allveelaeva hävitamiseks kasutatav lõhkeseade, mis lõhkeb allveelaeva tabades või selle vahetusse lähedusse sattudes, samuti etteantud aja möödudes või etteantud sügavuses.
süvis – kaugus laeva veeliini ja kõige sügavamal asuva punkti vahel.
süütelaev – purjelaevade ajastul merelahingutes kasutatud hästi põleva materjaliga täidetud vana laev, millega püüti tuult ja hoovusi kasutades süüdata vaenlase laevu.
šott – veetihe ristvahesein laevakeres; takistab laevakere vigastuse puhul kogu laeva veega täitumast.
taageldama – taglast (purjelaeval purjed, raad, tengid jne.) laevale peale panema; maha taageldama – taglast maha võtma.
taglas – üldnimetus, mis hõlmab purjelaeva peelestikku, purjesid ja neid ühendavaid osi ja mille erinevatest kombinatsioonidest sõltub laeva tüüp.
taak – tross, mis hoiab laeva masti või tengi eestpoolt (spordilaevadel ka tagantpoolt) või kliiverpoomi ja tamstokki altpoolt. Taakide külge kinnitatakse ka kolmnurkseid purjesid.
taavet – võllataoline seadis (pääste)paatide vettelaskmiseks ja väljatõstmiseks.
tali – raskuste tõstmise seadeldis, liitplokk.
tall man – lastiloendaja.
talrep – seade vantide, tääkide, parduunide jm. kinnitamiseks ja pingutamiseks.
tank – laeval kasutatav mahuti vedelkütuse, ballastvee, magevee vms. hoidmiseks. Täpsem nimetus sõltub otstarbest ja asukohast laeval.
tanker/tanklaev – spetsiaalselt ehitatud laev vedela lasti (peamiselt nafta) veoks.
taskulahingulaev – nimetus, mille inglased andsid neile Saksa lahingulaevadele, mille tegelik veeväljasurve ületas tunduvalt ametlikult esitatu. Sakslased ise nimetasid neid algul soomuslaevadeks ja pärast raskeristlejateks.
tekiehitis – ruumiline ehitis, mis asub vabapardatekist (peatekist) kõrgemal. Tekiehitised ulatuvad harilikult pardast pardani, kuid esineb ka kitsamaid tekiehitisi, mille puhul parda ja tekiehitise pikiseina vahele jääb läbipääs.
tekinõgusus – ülateki kaardumine ülespoole laeva ahtri- ja eriti vööriosas, mis suurendab aluse meresuutlikkust.
tekk – katkematu horisontaalne tarind, mis jagab laevakere ja tekiehitised ruumideks. Igaühel neist on oma nimi (kuigi need üksteist vahel kordavad ja tekitavad segadust). Kõige alumine on orloptekk, siis ala-, pea-, üla-, kaitse-, silla- ja paaditekk. Reisilaevadel on neid veelgi rohkem, näit. infotekk, jalutustekk jt. Purjesõjalaevade ülatekki nimetati sageli ka spaartekiks, peatekki patareitekiks (neid võis olla mitu). Poolikuid tekke, nagu pakk ja pupp, poleks õige tekkideks nimetada, kuid praktikas seda sageli tehakse.
telling – köitel rippuv kahe põikpuuga laud, mida kasutatakse välispardatöödel.
tender – väike meresõiduk (kaater, puksiir vm), mis teenindab laevu (nt. veab reidil seisvatele laevadele inimesi, varustust proviisi).
teng – masti jätk, peenem ümarpuu masti otsas.
territoriaalveed/territoriaalmeri – piki kallast kulgev kindlaksmääratud laiusega vöönd, millele rannariigil on suveräänne õigus. Lähtejooneks loetakse veepiiri suurima mõõna ajal ja suurimaks lubatud laiuseks 12 meremiili.
TEU – ingl. k. lüh. Twenty-foot Equivalent Unit ‘kahekümnejalane ühik’. Konteinerlaeva mahutavuse mõõtühik. Kaubakonteineri üks tavalisemaid standardseid suurusi on 20 jalga × 8 jalga × 8 jalga 6 tolli (6,1 m×2,4 m×2,59 m).
tihttuul – poolpõiki vastu puhuv tuul, millega purjelaev veel purjetas. Parimad raapurjestusega laevad suutsid sõit kuni 70° tihttuules, tänapäeva jahid 45°.
topenant – tross, köis või tali, mis hoiab raa, poomi või losspoomi otsa vajalikus asendis.
topituli – asetatakse vöörmasti (esimene topituli) ja tagumisse masti (tagumine topituli) erinevatele kõrgustele (esimene tagumisest madalamale) küllalt kõrgele teki kohale. Topitulede omavahelise asendi järgi võib määrata, millises suunas liigub laev vaatleja suhtes. Kui mõlemad tuled asuvad ühel vertikaalil, liigub laev otse vaatleja suunas; kui ülemine tuli on alumisest vasakul, liigub laev paremale; kui ülemine tuli on alumisest paremal, liigub laev vasakule.
tormiredel – puust pulkadega kerge nöörredel.
torpeedo – lad. k. torpedo ‘elektrirai’. Algselt ankurdatud miin, hiljem väikeselt aluselt pika ridva otsa välja riputatud lõhkelaeng. Tänapäeva tähenduses vees iseliikuv lõhkeseade vaenlase laevade hävitamiseks, võib olla ka kaugjuhtimisega. Esimese iseliikuva torpeedo ehitas Robert Whitehead 1866. aastal.
torpeedoaparaat – seade torpeedode väljalaskmiseks, võib koosneda ühest või mitmest torust, millele kinnituvad torpeedo väljalaskmis-, lähteandmete-, käivitus- jm. seadmed. Allveelaeva torpeedotoru on mõlemast otsast veetihedalt suletud, pealveelaeval eest lahti ning asub liikumatul või pöördalusel.
torpeedolennuk – laevadele torpeedorünnakute sooritamiseks kasutatav lennuk.
traaler – kalapüügi laev, mille põhiliseks püügivahendiks on kahe varptrossiga järelveetav koonusekujuline traalnoot. Nüüdisaegsetel traaleritel on suured külmutusseadmed ja nad võivad jääda merele mitmeks kuuks.
traallook – rullplokkidega seadis traalnooda vaierite juhtimiseks.
traavers – laeva kursiga risti olev suund.
trapp kõigi laevatreppide üldnimetus.
treilerlaev – veeremilaev.
trimaraan – kolme paralleelse omavahel ühendatud kerega laev.
trimmer (ka söetrimmer) aurulaevastikuaegses masinameeskonnas kütja abi. Tema töö oli kühveldada sütt punkrist kütjale ette ja viia välja musser, samuti pidi ta kütust, ballasti või lasti ümber paigutades laeva tasakaalustama.
triivbakki jääma – teatud purjemanöövriga laeva ajutiselt peatama või tormi vastu võtma.
triivima – 1. tuule ja lainetuse toimel ajuma; 2. teki- ja välisplangutuse naate takkude ja pigiga ühtima.
triivjää ehk ajujää, veekogu pinnal tuule ja hoovuste toimel triiviv jää; põhiline jäätüüp avamerel.
triivkepsel – vints triivvõrkude väljavõtmiseks.
tsitadell – tugevalt soomustatud reduut, kus paiknevad laeva peakaliibri kahurid.
tsiviillaev – kaupa või reisijaid vedav laev, hõlmab kõiki mittesõjalaevu.
tšarterdama – laeva rentima.
tulejuhtimiskeskus – tsentraliseeritud süsteem laeva suurtükitule juhtimiseks, mis töötleb anduritelt saadud informatsiooni sihtmärgi suuna ja kauguse kohta ning võtab arvesse laeva enda ja sihtmärgi liikumiskiirust ja -suunda.
tulelaev (ujuvmajakas) – ankrus seisev laev, mis täidab majaka ülesandeid.
tullid – aerude toed paadi serval.
turboelektriline jõuseade – propulsiivseade, kus auru- või gaasiturbiin käivitab elektrigeneraatori, mille energiaga omakorda käivitatakse sõukruvi. Võimaldab suurt paindlikkust, kuid on seotud energiakadudega.
tõste – tõsteseadme ühe töötsükliga teisaldatud lastikogus.
tüünung – ummiklaine, s.o. vaikse ilma rulluv laine.
tüürpoord – laeva parempoolne parras (tagant vaadatuna), tähistatakse roheliste navigatsioonituledega.
täävid – eriti tugevad laevakere osad, mille küljes lõpeb laevakere kinnitus ees (vöörtääv) ja ahtris (ahtertääv).
täislaev – kolme kuni viie mastiga purjelaev. Kõikides mastides on täispurjestus, viimases mastis sellele lisaks kahvelpuri ning kasutatakse ka eespurjesid ja taaksleid.
ujuvpatarei – suurtükkidega relvastatud pukseeritav või iseliikuv kaitse- või ründeotstarbeline alus, sageli kasutati selleks liikumisvõimetuks muutunud sõjalaevu.
ujuvus – aluse omadus ettenähtud asendis veepinnal püsimiseks, mille tagab aluse raskusjõudu tasakaalustav üleslükkejõud.
umbreeling – laeva peatekkki ümbritsev kaitserinnatis, mille alumisse serva on jäetud avaused vee äravoolu jaoks.
USS – ingl. k. lüh. United States Ship (‘Ameerika Ühendriikide laev’) USA sõjalaeva nimetusele eelnev ametlik väljend.
vabaparras – laeva parda veepealne osa; vabaparda kõrguseks nimetatakse peateki ja veepinna vahelist kaugust. Vabaparda kõrgust tähistatakse tähega F. See on peateki ja parda teoreetilise lõikejoone kaugus veeliinist miidlitasapinnas. Vabaparda kõrgus on seotud parda kõrguse ja süvisega järgmiselt: F = H – T. FT – troopikajõed; T ja F – troopika- ja jõeveed; S – suvi; W – talv; WNA – talv Põhja-Atlandil.
vahetekk – peatekist allpool paiknev tekk lasti paigutamiseks ja kajutiteta reisijate majutamiseks.
vaier – laeva jooksevtaglases ja tõstemehhanismides kasutatav painduv terastross, ka pukseerimiseks kasutatav ots.
vaikobar – sadama akvatooriumil asetsev vaiade grupp laevade kinnitamiseks ja kaiehitiste kaitseks.
vall – köis, harvemini ka kett purje heiskamiseks.
vangliin – tross paadi ninas paadi kinnitamiseks laeva, silla jne. külge.
vant – taglase köis või tross mastide kinnitamiseks külgedelt.
varesepesa – vt. mastikorv.
vastu tuult hoidma – vööri tormis vastu tuult seadma, nii et laev üldse või peaaegu üldse edasi ei liigu.
veeblingid – vantide vahele punutud lühikesed köiejupid, mida masti ronimisel redelipulkadena kasutati.
veeliin – laeva küljel asetsev joon, mis näitab, kui sügaval laev täislastis istub.
veeskamine – laeva vm. eseme (miini) toimetamine vette.
veeväljasurve – laeva poolt väljatõrjutud vee hulk tonnides (kaaluline veeväljasurve) või kuupmeetrites (mahuline veeväljasurve). Kaaluline veeväljasurve võrdub laeva ja antud hetkel pardal oleva lasti ja varude kogukaaluga. Mahuline veeväljasurve võrdub laeva veealuse osa ruumalaga.
vender – puidust, kummist, punutud trossidest või muust materialist vahend, mis riputatakse trossi otsas üle laeva parda, et nõrgendada võimalikke lööke vastu teist laeva või sadamakaid. Erilist korgiga täidetud kotti nimetatakse korkvendriks.
viirama – köit või trossi järele andma, lõdvaks laskma; raskust aeglaselt alla laskma.
Voith-Schneideri propeller – suurendab tunduvalt laeva manööverdamisvõimet. Sellega saab ka tüürida ning laeva küljetsi liikuma panna, mis on eriti tähtis pukseritele ja üleveopraamidele.
vrakk – uppunud, madalikule jooksnud või mingil muul viisil kõlbmatuks muutunud laeva kere.
vurrkompass – elektromehhaaniline seadis, mille töö põhineb kiirelt pöörleva (umbes 20 000 pööret minutis) güroskoobi omadusel säilitada muutumatuna oma telje suunda ruumis.
väil – läbisõidutee merel.
vöö – laevakere plangutuse või plaadistuse osa. Nimetus sõltub funktsioonist – soomusvöö, siirivöö jt.
vöör – laeva esiosa, mille kujust sõltuvad laeva meresõiduomadused. Vöörikastell vanaaegsete sõjalaevade vööris asuv pealisehitus, mida kasutati võitlusplatvormina.
vöörpiik – laeva vööriosas paiknev kitsas ruum, kus asuvad laoruumid, ankruketikast ja ballasttank.
vöörtääv – laeva karkassi kõige eesmine tala, mille alumine ots on ühendatud kiiluga.
õhutõrjelaev – laevastikku ja sadamaid õhurünnakute eest kaitsev sõjalaev, võeti kasutusele 20. saj. esimesel poolel. Oli alguses relvastatud õhutõrjekahuritega, tänapäeval peamiselt õhutõrjerakettidega.
õppelaev – tsiviil- või sõjalaev, millel sooritatakse õppepraktikat või sõjalisi õppusi. Enamasti kohandatakse selleks otstarbeks ümber vanemaid laevu.
õõtsesummuti – seade, mis püüab vähendada laeva tasakaaluasendit mõjutavate välisjõudude (tuul, lainetus) toimet.
ülapraampuri – altpoolt neljas raapuri.
ülikiirlaskekahur – tänapäeva sõjalaevadel õhutõrjeks kasutatav, radari abil juhitav automaatkahur tulistamissagedusega 3000–4000 lasku minutis ja tabamistäpsusega 98%.

0

Your Cart