Miks valged naised tahavad neegritega keppida?

8 minutit lugemist

„Maaja” meeslugejad küsivad hämmastusega, kuidas on võimalik, et valge naine laseb ennast neegril keppida. Internetis avaldatud andmetel on sellised naised enamikel juhtudel kas:

1) paksud;
2) psüühiliselt haiged;
3) kannatavad depressiooni või lihtsalt väga madala enesehinnangu all.

Naised teavad, et neeger on nõus keppima kõike, mis liigutab. Kuna neegrinaised on nii inetud, et nad ei meeldi isegi mitte meesneegritele, siis kõlbab neegrile iga valge naine, olgu see kuitahes paks või inetu. Kui valge mehe puhul on naine pidevalt hirmul, et äkki ei ole ta mehe jaoks küllalt hea, siis neegriga võib ta mehkeldada, kartmata tõrjutud saada. Peale selle võimaldab teadmine partneri alaväärtuslikkusest (ta on ju neeger!) valgel naisel ennast temaga koos vabalt ja sundimatult tunda.

Neegritele meeldivad tõepoolest valged naised
Ehkki loogiliselt mõeldes võiks arvata, et kõige rohkem loomupärast sümpaatiat peaksid inimeses tekitama tema rassikaaslased ja järelikult tuleks neid eelistada ka intiimpartneri valikul, ei ole see nii.
Aastal 1986 avaldati uuring, milles küsitleti 51 eri etnilise grupi liikmeid viielt kontinendilt. Nendest 30. (sh. mitte ainult USA, vaid ka Brasiilia ja Aafrika neegrite hulgas) peeti ilusaimaks valgenahalist ja blondi naist. Samuti on teada, et läbi aegade kipuvad kõikide rasside ülemkihtide liikmed olema keskmisest pisut heledama nahavärviga, sest alamkihtidest naisi valides kaldutakse eelistama neid, kellel on heledam jume.
Ühes teaduslikus eksperimendis anti eri kultuuridest pärinevatele katseisikutele vaadata erinevate inimeste pilte, paludes valida neil välja kõige ilusamad. Hindajate tähelepanu juhiti sellele, et nad teeksid valiku omaenda maitse, mitte aga ühiskonnas levinud eelistuste järgi. Selgus, et üleüldiselt, isegi neegrite seas, peetakse ilusaimateks põhjamaiseid naisi.
Katsetes, kus neegrilapsed on jäetud üksipäini valge- ja mustanahaliste nukkudega, on selgunud, et enamik neist hakkab mängima valgete nukkudega, seda isegi niisugustes kohtades nagu Tobago saar Kesk-Ameerikas. Lisada võib veel, et USA statistika järgi valib mustanahaline vägistaja ohvriks valge naise rohkem kui pooltel juhtudel (54,9%). Valge vägistaja ohver on mustanahaline vähem kui 2%-l juhtudest.

* * *

Muid vähetuntud fakte neegrite ja latiinode kohta (USA ametlikust statistikast)
* USA neegrite IQ on keskmiselt 15–20 punkti valgete omast madalam. Seda erinevust on üksteise järel demonstreerinud kõik testid USA eri osariikides, eri aegadel, sõjaväes, haridusasutustes ja mujal.
Hoolimata negrofiilide väidetest, et see vahe tuleneb tendentslikkusest testide koostamisel, ei ole kellelgi seni õnnestunud koostada IQ testi, milles neegrid saaksid valgetega võrreldavaid tulemusi. Pealegi on valgetest keskmiselt madalam IQ ka valgete vanemate adopteeritud neegrilastel.
(Võib-olla selle objektiivse paratamatuse varjamiseks tehaksegi viimasel ajal katseid väita, et IQ-l pole üldse mingit tähtsust, ja asendada teda mingite muude näitajatega nagu näiteks „emotsionaalne intelligentsus”.)

* Aastal 1915 testiti USA-s Virginia osariigis tuhande koolilapse vaimseid võimeid. Selgus, et täisvereliste neegrite keskmine punktiarv oli 69,1% valgete omast. Lapsed, kellel neegriverd oli kolm neljandikku, said keskmiselt 73,0% valgete punktidest, poolneegrid 81,2% ja veerandneegrid 91,8%. Kõik testitud mittevalged lapsed kasvasid sarnastes majanduslikes oludes ja pidasid ennast ühtviisi neegriteks.
Sarnaseid erinevusi rassigruppide kaupa näitas 386 000 sõduri testimine USA armees Esimese maailmasõja ajal.
* USA indiaanlased, kelle elutingimused on sageli neegrite omadest viletsamad, saavad intelligentsitestides ometi paremaid tulemusi kui neegrid.
* Lastel, kelle vanematest üks on valge- ja teine mustanahaline, on IQ tavaliselt valge vanema omast madalam.
* USA neegrite lastest sünnib 66% väljaspool abielu.
* USA linnades on 35% neegritest meestest alkoholi või uimastite kuritarvitajad.
* Iga neljas ameerika neeger vanuses 20–29 aastat on vanglas või tingimisi katseajal.
* Võrreldes muude rassidega panevad neegrid seitse korda tõenäolisemalt toime mõrva ning kaheksa korda tõenäolisemalt röövi.
* Kui neegrid panevad toime vägivallakuriteo, siis kasutavad nad muudest rassidest peaaegu kolm korda suurema tõenäosusega tulirelva ning kaks korda tõenäolisemalt nuga.
* USA-s paneb neeger toime tapmise 13 korda suurema tõenäosusega kui valge. Ehkki USA elanikest on neegreid 12%, panevad nad toime 60% tapmistest.
* USA-s paneb neeger toime kuriteo valge vastu 56 korda suurema tõenäosusega kui valge neegri vastu. Kui valge paneb toime vägivallakuriteo, on tema ohver vaid 2,4% juhtudest neeger. Kui aga vägivallakuriteo paneb toime neeger, on kannatanu rohkem kui pooltel juhtudel valge.
* On väidetud, et kuritegevus on vaesuse ja raskete elutingimuste tagajärg. Columbia föderaalringkond, kus keskmine palk on USA suurim ja sissetulek ühe elaniku kohta jääb alla ainult Alaskale, on USA-s esimesel kohal peaaegu iga kuriteoliigi osas (nende hulgas on mõrv, röövimine, kallaletung ja autovargus). Columbia föderaalringkonna alalistest elanikest on 80% neegrid. USA madalaim kuritegevuse tase on aga Lääne-Virginia osariigis, kus elatakse väga vaeselt ja tööpuuduse tase on riigi kõrgeim. Lääne-Virginia elanikest on 96% valged.
* 1989. aastal oli New Yorgi vanglates karistust kandvast 18 740 vahialusest 91% neegrid või Ladina-Ameerika päritoluga. Nn. värvilised ei ole enamuses mitte ainult seaduserikkujatena, vaid ka ohvritena. Hukkumine kurjategija käe läbi on noorte neegrite surmapõhjuseks number üks.
* Tõenäosus, et neeger tapetakse enne 21. eluaastat on kuus korda suurem kui valgete meeste hulgas. 1986. aastal tapeti USAs umbes 22 000 inimest. Iga teine ohver oli neeger.
* Ühe konkreetse piirkonna parimaks vägivallakuritegude määra näitajaks on neegrite ja latiinode osakaal piirkonna rahvastikust.
* Neegrid on valgetest seitse korda suurema tõenäosusega vangistatud. Latiinod on seda kolm korda suurema tõenäosusega.
* Latiinod sooritavad valgetest umbes kolm korda rohkem vägivallakuritegusid; asiaadid aga panevad neid valgetega võrreldes toime ligi neli korda vähem.
Igal aastal sooritatakse USAs ligi 770 000 musta ja valge rassi vahelist vägivallakuritegu, millest 85 protsenti on neegrite poolt toime pandud ja vaid 15 protsenti valgete poolt.
* Neegrid sooritavad rohkem vägivallakuritegusid valgenahaliste vastu, kui oma rassikaaslaste vastu – 45 protsenti nende ohvritest on valged, 43 protsenti neegrid ning 10 protsenti latiinod. Valgete poolt toime pandud vägivallakuritegude ohvritest on vaid kolm protsenti neegrid.
* Neegrid panevad 136 korda suurema tõenäosusega toime röövi ja panevad 2,25 korda tõenäolisemalt toime vihakuritegusid valgete vastu kui vastupidi.
* Aastatel 1980–2003 kolmekordistus USA vangistusmäär, kasvades 139-lt vangistatult 100 000 elaniku kohta 482-le. Vangistatute koguarv kasvas 320 000-lt 1,39 miljonile.
* Viimase 30 aastaga oleme näinud noortejõukude, kelle liikmed on üldjuhul 12–24 aastat vanad, plahvatuslikku kasvu. 1970ndatel räägiti probleemidest noortejõukudega 19 osariigis; tänaseks päevaks on probleem levinud kõikidesse osariikidesse ning lisaks veel Columbia ringkonda. 1970ndatel teavitasid noortejõukude poolt toime pandud kuritegudest vaid 270 suuremat ja väiksemat USA linna; 2002. aastal tegutsesid noortejõugud juba 2300-s linnas. Aastatel 1999–2003 kasvas jõukudele omistatud mõrvade hulk 702-lt 934-le (see tähendab, et 2003. aastal pandi jõukude poolt toime 6,5 protsenti kõigist mõrvadest).
Vaid 10 protsenti noortejõukude liikmetest on valgenahalised. Võrreldes valgetega on latiinod 19 korda suurema tõenäosusega mõne noortejõugu liikmed. Mustad on noortejõugus 15 korda ning asiaadid 9 korda suurema tõenäosusega kui valged.
Noortejõugud on ülekaalukalt mittevalged; õigupoolest olid 2001. aastal vaid 10 protsenti jõuguliikmetest valged. Latiinod olid suurima tõenäosusega mõnes noortejõugus, seda valgenahalistest 19 korda tõenäolisemalt. Jõuguliikmed on peaaegu alati samast rassist, immigratsioon on aga kasvatanud mittevalgete liikmeskonna hulka. 8000–10 000 liikmega Salvadori Mara Salvatrucha (MS-13) on suurimaks latiinode jõuguks ja üheks suurimaks jõuguks USA-s. Jõhkruse poolest tuntud MS-13 on FBI Organiseeritud Kuritegevuse Osakonna suurimaks sihtmärgiks.
* Ehkki asiaadid sooritavad valgetest tunduvalt väiksema tõenäosusega kuritegusid, on nad üheksa korda tõenäolisemalt liikmeks mõnes jõugus.
Isegi sellisel juhul on „valgete” ning neegrite vahelised erinevused rassidevaheliste kuritegude puhul üüratud. Aastatel 2001–2003 sooritasid neegrid 39 korda tõenäolisemalt vägivallakuriteo valgete vastu kui vastupidi. Keskmiselt pandi igal aastal neegrite poolt valgete vastu toime 15 400 vägistamist, 139 000 röövi, 489 000 kallaletungi ja 12 762 seksuaalset väärkohtlemist. Seevastu pandi „valgete” poolt neegite vastu igal aastal toime vaid 900 vägistamist, 7600 röövi, 101 000 kallaletungi ja 3217 seksuaalset väärkohtlemist. 768 879-st neegreid ja valgeid hõlmavatest rassidevahelistest kuritegudest pandi 85 protsenti toime mustade poolt ning vaid 15 protsenti „valgete” poolt.

Neegrid on rumalamad kui valged
Nobeli preemia laureaat ja DNA-uuringute pioneer James Watson vihastas 2007. aastal rahvusvahelise üldsuse välja teatega, et aafriklased on vähem intelligentsed kui valged inimesed.
„Kogu meie sotsiaalne käitumine põhineb sellel, et nad on sama intelligentsed kui meie, kuigi kõik testid näitavad, et tegelikult see nii ei ole,” väidab James Watson, kes sai Nobeli preemia DNA uuringute eest ja praegu juhib eakas teadlane üht USA uurimisinstituuti. 79-aastane geneetik taasavas raevuka debati intelligentsuse üle ajaleheintervjuus, milles teatas, et aafriklaste madalamas intelligentsitasemes süüdi geenid. Teadlase hinnangul võidakse intelligentsitaset määravad geenid avastada juba lähema kümne aasta jooksul. „Ma leian, et Aafrika tulevik on sünge, kuna kogu meie sotsiaalne poliitika Aafrika riikide suhtes põhineb eeldusel, et nad on sama intelligentsed kui meie – aga kõik testid tõendavad vastupidist,” rääkis Watson „The Sunday Times’ile”. „On loomulik ihaldada, et kõik inimesed oleksid võrdsed, kuid inimesed, kel on tulnud tegelda mustanahaliste töötajatega, teavad, et see ei ole nii,” jätkas teadlane.
Watsoni vaated intelligentsi ja geograafia suhetele ilmnevad ka tema uues raamatus. „Ei ole ühtki kindlat põhjust arvata, et oma evolutsiooni ajal geograafiliselt eraldatult arenenud inimeste intellektuaalsed võimed oleks arenenud identselt,” kirjutab teadlane.

NB! Loe ka: Harlemi pastori dr. James David Manningi pöördumine oma koguduse poole

MAAJA

 

0

Your Cart