Kolesteriin – müüdid ja tegelikkus

12 minutit lugemist

Kolesteriinifoobia või -paanika (või kuidas seda nimetada) pääses kõigepealt valla Ameerika Ühendriikides möödunud sajandi lõpukümnenditel, ja möllab tänini terves tsiviliseeritud maailmas.

Aga küsimustele, kui kahjulik on see salapärane aine inimorganismile, milline peaks olema selle normaalne tase veres, pole tänini selgesõnalisi vastuseid.
Arvatakse, et alguse sai kõik sellest, et vene teadlane Nikolai Anitškov (1885–1964) avastas seose loomade ateroskleroosi ja kolesteriini vahel. Katse korras toitis ta küülikuid rikkaliku kolesteriinisisaldusega söödaga, ja mõne aja möödudes surid küülikud eranditult infarkti. Ameeriklased järeldasid sedamaid, et on leitud selle kurja juur, mis põhjustab südamehaigusi. On sel alust, ja milles oleks kuldne kesktee?
Meedikud väidavad, et kolesteriin on rakumembraanide moodustumiseks, suguhormoonide, sapi ja D3-vitamiini tootmiseks niisama vajalik nagu vesi, valgud ja süsivesikud. Vere kõrge kolesteriinitase pole aga sugugi märgiks, et kohe-kohe on ähvardamas infarkt. Sest inimesed pole küülikud, nende haiguslugudel on hoopis teistmoodi stsenaariumid. Kui kolesteriinil infarkti puhul oma roll ka on, siis kindlasti mitte otsene.
Normaalsest toitumisest saab inimene ainult 20 protsenti vere kolesteriinisisaldusest, ülejäänud 80 tuleb rasvhapetest. See tähendab, et kui minna üle ainult juur- ja puuviljamenüüle (mis kolesteriini praktiliselt ei sisalda), toodab organism selle ikkagi oma rasvhappetagavaradest. Seega võib sellel, kelle toidulaud ägab lihatoodetest, olla absoluutselt võrdne kolesteriininäitaja taimetoitlasega. Kuigi ei saa eitada, et liiga rasvarikas toit provotseerib ateroskleroosi teket – on ju üldteada, et jaapanlastel, kelle põhitoiduseks on riis ja mereannid, esineb südame-veresoonkonna haigusi kordi vähem kui eurooplastel ja ameeriklastel.
Nii et kindlalt võiks soovitada: kes tahab tervena ja kauem elada, pidagu piiri sealiha, viinerite, vorstide ja peekoniga, ärgu kuritarvitagu krevette, kalamarja, rasvaseid juuste. Sama kehtib mõistagi ka kookide-pirukate, naturaalse või, peki ja suisa sularasva kohta. Kolesteriinitaseme rihtimisele veres mõjub positiivselt igasugune sport, negatiivselt aga suitsetamine.

Mõistlik lahendus
Selleks, et olla terve, ei pea end piirama õigupoolest mitte milleski. Pole lihatooted jms sugugi nii ohtlikud, kui järgite kõige lihtsamaid reegleid. Nimelt:
Lõigake lihast enne selle valmistamist või söömist välja kõik rasvasemad kohad, kanalt ja lindudelt eemaldage nahk.
Jahutage lihapuljong maha ja koorige sellelt hangunud rasvakiht.
Asendage salatite valmistamisel majonees sidrunimahlaga.
Pistke nii palju kui kulub ja igasuguse hirmuta valget kanaliha, keedetud kalkunikintsu, merekapsast, puu- ja juurvilju!

Mida peaksid teadma kolesteriinist
Kolesteriin on lihtsamas selgituses aine, mis kuulub organismi iga raku membraani koostisse. 80 protsenti sellest toodab organism ise, ülejäänud 20 tuleb toidust – valdavalt loomset päritolu rasvastest toiduainetest. Reaalset ohtu tähendab selle üleküllus – kolesteriin hakkab ladestuma veresoonte seinte ümber, mis tähendab trombi-, infarkti- ja insuldiohu suurenemist.

Kuidas hoida kolesteriinitase organismis normi piires? Selleks:
* Viljele aktiivset elustiili – käi jala, tee hommikvõimlemist, osta enesele abonement basseini ja jõusaali.
* Jälgi kehakaalu – mida raskem oled, seda rohkem toodab su organism kolesteriini. Hollandi spetsialistide arvates tähendab iga liigne 5 kilo kolesteriini normaalse taseme kahekordset ületamist.
* Vähenda loomsete rasvade tarbimine miinimumini. Koosnegu su menüü 2/3 ulatuses puu- ja juurviljadest, kiud- ja tangainetest ning vaid 1/3 liha- ja piimatoodetest, võist ja munadest. Tarvita oliivõli. Ära rakenda menüüs üle 3 muna nädalas, sealjuures rebu söö ära neist vaid ühel, sest valgud ei sisalda kolesteriini. (Seda arvesta ka toiduretseptides, mis nõuavad mune.)
* Söö oalisi – türgi ja põldube, maisi, herneid, läätse. Need sisaldavad pektiini, mis kolesteriini organismist välja viivad. Igasse toidukorda lülita üksainuski puuvili – ka need sisaldavad pektiini, mis koos C-vitamiiniga samuti kolesteriini tõrjuvad.
* Söö kaerahelbeputru ja odrajahutooteid, sest oder ja kaer sisaldavad tselluloosi kolesteriinitaseme alandajat. Ära unusta brokkolit, porgandit, mugulsibulat. Kaks porgandit päevas vähendavad kolesteriinihulka 10–20 protsenti.
* Lülita menüüsse rasvata veise- ja lambaliha – 200 g päevas, tingimusel, et sa mingeid muid loomseid produkte ei tarvita. See tõstab valkude taset ja taandab liigse kolesteriini.
* Kalapäev olgu sulle mitte ainult neljapäev, nagu sotsialistidel kombeks oli, vaid suvalised 3–4 päeva! Naturaalses kalas sisalduvad küllastamata rasvad aitavad organismil, vastupidiselt kolesteriinile, vastu panna ateroskleroosile.
* Joo minimaalse rasvasisaldusega piima ja petti – nende komponendid takistavad kolesteriini ladestumist nii elutähtsasse (vereloome)organisse nagu maks. „Sokuta“ igasse roasse küüslauku, mis hoiab liigse kolesteriini eemale vere koostisest. Lase vähemalt korra aastas kontrollida kolesteriinitaset veres, olenevalt tervislikust seisundist mõõda vererõhku nii sageli kui vaja.
* Eelista küpsetatud ja hautatud roogasid, piira praadide nautimine miinimumini. Kui midagi praed, sus ainult kvaliteetses (külmpress)toiduõlis, või – veelgi kasulikum – omas mahlas. Ükspuha, millisest linnust hakkad toitu valmistama – viska nahk armutult minema!
* Vaevu toidukauplustes jogurtite etikette uurima, tegemaks kindlaks, millised minimaalselt kolesteriini sisaldavad või aitavad selle taset vereplasmas madaldada. Regulaarselt selliseid jogurteid tarbides vähendad kolesteriinitaset 10–12 protsenti.
* Ignoreeri, või luba enesele üliharva selliseid kolesteriinipomme nagu krevetid, kalakonservid, liha subproduktid, nn tärklisevorstid, viinerid, üle 2,5-protsendilise rasvasisaldusega piim ja üle 10-protsendiline hapukoor, kondiitritooted, šokolaad (ei kehti tumeda 70 protsenti või rohkem kakaod sisaldava šokolaaadi kohta!), pekk ja väga pekised singid.

Ära unusta küüslauku!
Küüslauk on põhimõtteliselt üks väheseid vägevaid, mis aitab pea iga asja vastu, aidates alandada kolesterooli ning üks küüs päevas kaitseb veresoonte lupjumise, südameinfarkti ja ajurabanduse eest. Vana-Kreekas sõid atleedid küüslauku enne olümpiamängudele minekut, et olla teistest üle. Ka vanad roomlased kasutasid toiduvalmistamisel mitmeid sibula- ja küüslaugusorte. Küüslauk ei piirdu ainult küüntega, vaid täiesti edukalt saab kasutada ka tema krussitõmmanud võrseid, mis tekivad enne õie moodustamist. Vaatame sellele imeloomale lähemalt otsa ja laiendame tema kasutusvõimalusi.

  1. Küüslaugu noored krussis võrsed on ka söödavad. Neid saab kasutada pestodes, maitsevõides, suppides, nimeta ainult.
  2. Kus kasvatatakse kõige rohkem küüslauku? Hiinas muidugi! 2/3 maailma küüslaugutoodangust tuleb Hiinast. Küüslauk on pärit Kesk-Aasiast ja seda on seal kasvatatud juba mitu tuhat aastat, enne kui see Euroopasse ja Aafrikasse jõudis.
  3. Inimene tarbib keskmiselt pea kilo küüslauku aastas. See teeb umbes 300 küüslauguküünt, kui arvata, et üks küüs kaalub umbes 3 grammi.
  4. Küüslauk on üks parimaid halva kolesterooli alandajaid. Parim viis süüa küüslauku on küüs katki lõigata, siis vallandub seal imeaine allitsiin, millel on tugev mikroobidevastane toime. See on võimeline hävitama ka baktereid ja seeni. Allitsiinil pole selliseid kõrvaltoimeid nagu enamikul antibiootikumidel, ent ta pole siiski nii tugeva toimega kui penitsilliin. Kuid sellegipoolest kaitseb üks küüs päevas veresoonte lupjumise, südameinfarkti ja ajurabanduse eest.
  5. Küüslaugus on palju vitamiine, mineraalaineid ja antioksüdante, mis inimese tervist turgutavad ja hoiavad. Temas on palju kaaliumit, rauda, kaltsiumit, magneesiumit, mangaani, tsinki, seleeni, beetakaroteeni, zeaksantiini ja C-vitamiini. Küüslaugus sisalduv allitsiin kiirendab vitamiinide omastamist toidust, nii et mõistlik oleks vitamiinirohkete salatite valmistamisel kasutada ka küüslauku.
  6. Küüslauku kasutati juba antiigis mitmel eri eesmärgil. Arvatakse, et Egiptuses turgutati püramiidide ehitajaid küüslauguga, et nad ikka rängale tööle vastu peaksid. Egiptuse iidne meditsiinikäsikiri — Eberi papüürus — kirjeldab 22 erinevat selle taime kasutusviisi. Küüslauku mainitakse ka Vergiliuse ja Plinius Vanema kirjutistes, taime peetakse maagiliseks lausa.
  7. Küüslaugu tervistavad omadused on ilmselt aluseks kõige levinumale sellega seotud müüdile. Küüslaugu tervistavaid omadusi teati juba ammu enne seda, kui Bram Stoker 1897. aastal romaanis “Dracula” tutvustas seda kui vampiiride peletajat. Usutakse, et Stoker sai selle idee küüslaugu erinevatest omadustest ja kasutusviisidest, eriti aga sellest, et küüslauku on kasutatud ka sääskede eemalepeletamiseks (mõtle vereimemisele).
  8. Küüslaugust saab liimi. Kleepuv mahl, mis küüslaugust immitseb, sobib hästi peenemate asjade, nagu klaasi, liimimiseks. Töötab hästi, olenemata sellest, et asjad haisevad pärast küüslaugu järele.
  1. Küüslauk aitab nahaprobleemide vastu. Akne ja külmavillide puhul aitab see, kui lõikad küüslauguküüne pooleks ja hoiad seda nahal otse probleemse koha vastas. Nii kaua kui jaksad. Ehkki lõhn pole just meeldivaim, aitavad nahahäda paranemisprotsessi kiirendada küüslaugu antibakteriaalsed omadused.
  2. Küüslauk haiseb just sellesama ravitoimelise allitsiini tõttu. Küüslaugus leiduv väävlit sisaldav alliin laguneb spetsiifiliselt lehkavaks allitsiiniks vaid ensüümide toimel ehk siis, kui mugul või küüs lahti lõigatakse ja selle sisu õhu kätte tuuakse.
  3. Küüslaugusool on superhea libeduse tõrjuja. Miksi purustatud küüslauk jämedama soolaga ja proovi!

Lükkame ümber mõned piima kohta käivad müüdid
Müüdid on põnevad, kellele ei meeldiks võlumaailm. Toitumis- ja toidumüütide pimesi uskumine ja fanaatiline järgimine viib aga organismis tasapisi suisa kahjustuste tekkele.
Esimene müüt: piimast saab inimene rohkesti kolesterooli
Tegelikult: piima normaalsel tarbimisel ei kujuta piimas olev kolesterool mingit probleemi.
Selgituseks:
Ühes klaasis 3,5% rasvasusega piimas on 16–28 mg kolesterooli, sellest imendub verre üksnes 8–14 mg.
Inimorganism vajab päevas toidukolesterooli aga 250–350 mg.
Lisaks on piima mitmetel rasvhapetel inimorganismis kolesteroolitaset langetav toime.
Teine müüt: piimas leiduv kaltsium on küll luudele kasulik, kuid samas sisaldavat sellised valke, mis viivat kaltsiumi kehast hoopis välja.
Tegelikult: Loomsed valgud ei saa kuidagi kaltsiumi välja viia, sest nad lõhustatakse seedekulglas aminohapeteks. Need aminohapped ei osale kaltsiumi väljaviimises, küll aga hoopis kaltsiumi paremas imendumises seedekulglast! Lisaks on piimakaltsium looduse poolt sätitud piima mikrokeskkonda niivõrd oskuslikult, et koostoimes teiste piimas leiduvate keemiliste ühenditega on selle kättesaadavus parim.
Kolmas müüt: piim ja piimatooted on sobiv toit vaid imikueas.
Tegelikult: Piim ja piimatooted sobivad paljudele inimestele kogu eluea jooksul. Looduslik valik on eelistanud inimesi, kellel piimasuhkrut lagundava ensüümi aktiivsus ei kao, vaid säilib elu lõpuni. Nende jaoks, kes hilisemal eluperioodil ei suuda laktoosi väga hästi lagundada, saavad kasutada hapendatud piimatooteid või vähendatud laktoosisisaldusega piimatooteid. Üksikutele inimestele, kes üldse ensümaatiliselt piimasuhkrut lagundada ei suuda, on mõeldud laktoosivabad tooted. Tuleb leida endale sobivad piimatooted!
Neljas müüt: inimene võib elada ka nii, et ta sööb üksnes vaid piima ja ei midagi muud.
Tegelikult: Vaid ühe toiduaine kauakestev ainukasutus muudab toitumise ühekülgseks ja üksluiseks. Tasapisi ilmnevad probleemid nii kiudainete kui ka mikroelementidega. Samuti muutub seedekulgla mikroobikooslus liialt ühekülgseks, tekivad probleemid kõhukinnisusega.
Viies müüt: väga kasulik on juua vaid minimaalse rasvasisaldusega piima.
Tegelikult: Sellise piima kestval joomisel jääb inimkeha ilma väärtuslikust ja kiiresti omandatavast energeetilisest ressursist rasvhapete näol.
Kaotsi lähevad piimas leiduvad rasvlahustuvad vitamiinid. Sellisest piimast on kadunud asendamatud ja tervisele kasulike omadustega rasvhapped. Probleeme võib tekkida kaltsiumi omastamisega piimast.
Kuues müüt: sageli piima joovatel inimestel ladestub kaseiin liigestes ja tekitab põletikke.
Tegelikult: Seedeprotsessi käigus lagundavad valke lõhustavad ensüümid kaseiinvalgu peptiidideks ja aminohapeteks.
Kaseiin tervikmolekulina ei saa seedekulglast imenduda, samuti ei saa kaseiini tervikmolekulina tungida liigestesse ning seega ka nendes ladestuda.
Seitsmes müüt: täiskasvanud inimorganism ei omasta liigispetsiifilist kaseiini kuna vajab seedimiseks spetsiaalset ensüümi „renniini”.
„Imikutel (vähesel määral esimestel eluaastatel) ja vasikatel toodetakse soolte seinas renniini, mis kalgendab piima ja avab molekulid seedimiseks. Samuti aitab lapsel kaseiini seedida ema rinnas olev bakter bacillus bifidos. Renniini tootmine lõpeb pärast emapiimast võõrutamist.“ (Eelpool olev on ära toodud muutmata kujul,
Tegelikult: Meie seedesüsteem saab iga päev hakkama nn võõrvalkudega. Kaseiin on tänu oma struktuurile eriti hästi kättesaadav ka teistele seede-ensüümidele (pepsiin).
Kaheksas müüt: lehmapiimas leiduv teatud proteiin võib olla südamehaiguste, autismi, I tüüpi diabeedi, äkksurma põhjustajaks
Tegelikult: Väide põhineb epidemioloogilistel uuringutel, kus seostati eri riikides piimaveiste β-Cn A1 alleeli sagedused nendes riikides nimetatud haiguste esinemistega. Uuringutes on jäetud arvestamata mitmed teised olulised haiguste riskitegurid nagu näiteks teiste toitainete ja alkoholi tarbimine, suitsetamine jt. European Food Safety Authority aruande kohaselt ei leidnud kinnitust, et β-Cn A1 tekkiv BCM-7 oleks tervisele ohtlik:
Värskes piimas seda peptiidi ei leidu. BCM-7 võib tekkida fermenteerimise käigus, aga ei ole stabiilne. Veres ei ole leitud peale piima/kaseiini tarbimist BCM. Teaduslike uuringutega ei ole leitud seost nende haiguste ja BCM vahel.
Üheksas müüt: piimatooted, eriti juust, on sõltuvust tekitavad, kuna sisaldavad morfiini. „Piim on füsioloogiliselt sõltuvust tekitav, see nö liidab järglased tugevamini ema külge tagades neile arenguks vajalikud toitained. Lehma- kui ka rinnapiim sisaldab morfiini kontsentratsioonis 200–500 nanogrammi liitri kohta. Piima lagundamisel toodetakse organismis morfiini perekonda kuuluvat kasomorfiini. 80% lehmapiima valgust moodustab kaseiin, mille lagundamisel toodab organism opioidse mõjuga kasomorfiini: tekib nauding ja rõõm, hiljem inimene rahuneb ja muutub uimaseks. Piimatooted nagu juust, jäätis ja piimašokolaad sisaldavad kontsentreeritud koguses kaseiini, millest saab organismis sõltuvust tekitav narkootikum. Paljud inimesed on endale teadvustamata sõltuvuses piimast või piimatoodetest eriti juustust, jäätisest ja šokolaadist.“
Tegelikult:
Morfiin on heterotsükliline alkaloid. Kasomorfiinid on erineva pikkusega kaseiinidest (peamiselt b-kaseiinist) tekkivad peptiidid. Kasomorfiinid tekivad proteolüüsi käigus nii lehma kui naise rinnapiimast (üldistada võib kõikidele imetajatele). Kasomorfiine on leitud erinevatest fermenteeritud piimatoodetest – juustust ja hapupiimatoodetest (vähe). Kuna fermenteerimata piimatoodetes BCM ei ole leitud – jäätises ja šokolaadis ei ole. Võivad tekkida ka kaseiinvalkude proteolüüsi kägus seedekulglas. Verest neid aga leitud ei ole.
Kümnes müüt: lehmapiim sisaldab bioaktiivseid hormoone nagu östrogeen ja progesteroon, mis võivad soodustada hormoonsõltuvate vähkide väljaarenemist
„Tiinuse ajal lehma munasarjad eritavad suures koguses progesterooni, platsenta eritab rohkem östrogeeni – nende kui ka teiste hormoonide tasemed on kõrgemad nii veres, piimas kui uriinis. Pärast lehmapiima tarbimist suureneb meie veres östrooni ja progesterooni tase, uriinis suureneb östrooni, östradiooli ja estrooli tase.“
Tegelikult: Paljud hormoonid on liigispetsiifilised ja ei mõjuta teiste liikide hormonaaltasakaalusid „Võõrhormoone“ sisaldavad kõik loomsed ja taimsed toidud. Söögiga manustatud hormoonid lagundatakse seedekulglas.  Hormoonimolekulid komplekteeritakse inimestel peamiselt seedekulglast saabuvast (veres ringlevatest) ainesest ja eritatakse organismi sisenõrenäärmete poolt. Iga päev piima tarbivad naised ju ei ovuleeri igapäevaselt ja mehed suudavad siiski lapsi sigitada

MAAJA

0

Your Cart