„Mehised mehed” mänguväljakul

2 minutit lugemist

Ühe homoseksualisti käest küsiti, miks ta hakkas jalgpalli mängima.
„Mis asjaoludel ma veel saaksin 90 minuti jooksul kümmet meest kallistada ja suudelda?” vastas homo.

Väga raske on staadionil oma homoseksuaalset iha tagasi hoida, väga raske!

Me kõik teame, et tegelikult meeldib heteromeestele hirmsasti teisi mehi kallistada ja suudelda – eriti aga mänguväljakutel, sageli tuhandete pealtvaatajate silme all. Sportlikus hasardis (või pigem selle ettekäändel?) sööstavad muidu pealtnäha vägagi mehised mehed ennastunustavalt üksteise embusesse, külvavad värava löönud tiimikaaslase üles suudlustega, kaelale, kõrvale, suule… sasivad hellalt juukseid, hüppavad tiimikaaslasele selga nagu nugised jooksuajal. Kirglikud lembeavaldused ongi kõige rohkem levinud jalgpallurite (natuke vähem võrkpallurite) hulgas, kes armastavad suurtel staadionitel sageli kümnete tuhandete pealtvaatajate silme all korraldada selliseid akrobaatilisi kiimastseene, mis annavad silmad ette isegi kuulsale Kamasuutrale…

Rahvusvahelise Võrkpalliföderatsiooni FIVB brasiillasest president Ary Graca oli juba 2015. aastal seda meelt, et mänguaja paremaks limiteerimiseks tuleks keelata mängijate kirglikud ja lõputud embamised ja suudlused iga punkti järel. See raiskavat liiga palju aega, mistõttu on võimatu teleülekandeid ajaliselt raamistada.

Graca eesmärgiks on, et mänguseisak suudlusteks ei kestaks üle 15 sekundi. Külaskäigul Moskvasse ütles Graca Sport-Expressile, et TV juhtide soovi kohaselt ei peaks kogu mäng kestma alla tunni ja üle kahe tunni. Televisioon pommitab FIVB juhtkonda muudatusettepanekutega järjest intensiivsemalt. Saalivõrkpalli juhid ei söanda nii kardinaalset otsust veel vastu võtta. Küll aga hakati juba 2013. aastal kärpima rannavõrkpallurite „käitumisvabadust.“
Tõsi, isegi sünnipärased geid suudavad avalikes kohtades oma käitumist kontrolli all hoida. Mitte kuidagi ei kujuta ette, et gei, olles kohanud bussipeatuses äsja loteriil suure summa võitnud sõpra, hüppab talle suurest rõõmust kaela, põimib jalad ümber selja ja hakkab kirglikult sõbra kaela suudlema, kõrvu näksima ja juukseid sasima. Mõned mehised heterosportlased kipuvad võib-olla et isegi liiga sageli unustama, et neile meeldivad hoopiski naised. Tore, kui see neile vahel harva ka mänguväljakul meelde tuleks!
Omaette grupi moodustavad need jalgpallurid, kes mängu lõppedes hakkavad kohe endal särki seljast kiskuma, et oma treenitud ülakeha, raseeritud kõhtu ja CALVIN KLEINi alukaid kõigile demonstreerida. Milleks? Kõige lõpuks visatakse oma vastikust higihaisust läbiimbunud särk publiku hulka. Öök! Kes sellist särki endale tahab?! Või kes, kus ja mis asjaoludel hakkab seda särki kandma isegi siis, kui see on puhtaks pestud?
Mehised heteromehed, kui te tahate endast jätta muljet kui tõelistest meestest, siis tõmmake natuke tagasi! Suudelda, kallistada, teisele mehele selga hüpata või keelt huulte vahele suruda võib teha ka natuke rohkem varjatud kohas – näiteks duši all või riietusruumis. Või te siiski ei ole heterod? Vastake ausalt!

MAAJA

NB! Loe ka:

Meeste erilised suhted Vana-Kreekas
Homoseksuaalsus – tungid ja kompleksid
Suhtumine homoseksualismi – teoloogiast seksuoloogiani
Meeste omasooarmastuse psühholoogilised eripärad
Homoseksuaalne subkultuur Saksamaal 1920.–1930. aastatel