„Mehised mehed” mänguväljakul (galerii)
Ühe homoseksualisti käest küsiti, miks ta hakkas jalgpalli mängima.
„Mis asjaoludel ma veel saaksin 90 minuti jooksul kümmet meest kallistada ja suudelda?” vastas homo.
Me kõik teame, et heteromeestele meeldib hirmsasti teisi mehi kallistada ja suudelda – eriti aga mänguväljakul, sageli tuhandete pealtvaatajate silme all. Sportlikus hasardis – või pigem selle ettekäändel – sööstavad muidu pealtnäha vägagi mehised mehed ennastunustavalt üksteise embusesse, külvavad värava löönud tiimikaaslase üles suudlustega, kaelale, kõrvale, suule… sasivad hellalt juukseid, hüppavad tiimikaaslasele selga nagu nugised jooksuajal…
Kirglikud lembeavaldused ongi kõige rohkem levinud jalgpallurite (natuke vähem võrkpallurite ja rannavõrkpallurite) hulgas, kes armastavad suurtel staadionitel sageli kümnete tuhandete pealtvaatajate silme all korraldada selliseid akrobaatilisi kiimastseene, mis annavad silmad ette isegi kuulsale Kamasuutrale…
Rahvusvahelise Võrkpalliföderatsiooni FIVB brasiillasest president Ary Graca oli juba 2015. aastal seda meelt, et mänguaja paremaks limiteerimiseks tuleks keelata mängijate kirglikud ja lõputud embamised ja suudlused iga punkti järel. See raiskavat liiga palju aega, mistõttu on võimatu teleülekandeid ajaliselt raamistada.
Graca eesmärgiks on, et mänguseisak suudlusteks ja kallistusteks ei kestaks üle 15 sekundi. Külaskäigul Moskvasse ütles Graca Sport-Expressile, et TV juhtide soovi kohaselt ei peaks kogu mäng kestma alla tunni ja üle kahe tunni. Televisioon pommitab FIVB juhtkonda muudatusettepanekutega järjest intensiivsemalt. Saalivõrkpalli juhid ei söanda nii kardinaalset otsust veel vastu võtta. Küll aga hakati juba 2013. aastal kärpima rannavõrkpallurite „käitumisvabadust.“
Tõsi, isegi sünnipärased geid suudavad avalikes kohtades oma käitumist kontrolli all hoida. Mitte kuidagi ei kujuta ette, et gei, olles kohanud bussipeatuses äsja loteriil suure summa võitnud sõpra, hüppab talle suurest rõõmust kaela, põimib jalad ümber puusade ja hakkab kirglikult sõbra kaela suudlema, kõrvu näksima ja juukseid sasima.
Mõned mehised heteroseksuaalsed sportlased kipuvad võib-olla et isegi liiga sageli unustama, et neile meeldivad hoopiski naised. Tore, kui see neile vahel ka mänguväljakul meelde tuleks!
Omaette grupi moodustavad need jalgpallurid, kes mängu lõppedes hakkavad kohe endal särki seljast kiskuma, et oma treenitud ülakeha, raseeritud kõhtu ja CALVIN KLEINi alukaid publikule demonstreerida. Milleks? Kõige lõpuks visatakse oma vastikust higihaisust läbiimbunud särk publiku hulka. Öök! Kes sellist särki endale tahab?! Või kes, kus ja mis asjaoludel hakkab seda särki kandma isegi siis, kui see on puhtaks pestud? Või meeldib mõnele jalkafännile mehe higi lõhn? Kes teab, kes teab…
Ühes videoklipis on näha, kuidas jalgpallur võtab jalast püksid (alukad jättis siiski jalga!) ja viskab need publiku hulka.
Mehised heterod, kui te tahate endast jätta usutavat muljet kui tõelistest meestest, siis tõmmake natuke tagasi! Suudelda, kallistada, teisele mehele selga hüpata või keelt huulte vahele suruda võib teha ka pisut varjatumas kohas – näiteks duši all või riietusruumis, veel parem tiimikaaslase kodus. Või te siiski ei olegi nii väga heterod? Vastake ausalt!
MAAJA
NB! Loe ka:
Meeste erilised suhted Vana-Kreekas
Homoseksuaalsus – tungid ja kompleksid
Suhtumine homoseksualismi – teoloogiast seksuoloogiani
Meeste omasooarmastuse psühholoogilised eripärad
Homoseksuaalne subkultuur Saksamaal 1920.–1930. aastatel