Mehed on naistest targemad… ja kurb küll, ka andekamad

Üks blondiin teisele: „Kuidas su IQ-test läks?”
„Hästi läks, viie sain!”

Suurbritannia teadlaste elavat vastukaja tekitava uuringu kohaselt on kõige intelligentsemate inimeste seas mehi naistest palju enam. Mehed on naistest intelligentsemad keskmiselt 5 IQ-testi punkti võrra, mistõttu mehed sobivad paremini täitma „keskmisest keerukamaid ülesandeid“, kirjutavad uurijad teadusajakirjas „British Journal of Psychology” avaldatavas artiklis.

Uurimistööd juhtinud Paul Irwing ja Richard Lynn arvasid, et tõenäoliselt on just intelligentsuse aluseks olevad geneetilised põhjused need, mille tõttu naiste seas on vähem Nobeli preemia laureaate ja male suurmeistreid. Ainult 5 protsenti kunisteostest, mis on Ameerika muuseumides, on loonud naised. Või veel – naiste hulgas pole ühtegi leiutajat! Kõik fundamentaalsed avastused mistahes valdkonnas on teinud eranditult mehed. Uurijad avastasid 24 000 tudengit hõlmanud uuringus, et kui IQ-testis vähemalt esmaklassiliseks tulemuseks peetavad 125 punkti saanud inimeste seas on mehi naistest kaks korda enam, siis geniaalsusest märku andva tulemuse 155 punkti saavutab ühe naise kohta juba 5,5 meest.
Manchesteri ülikoolis psühholoogiat õpetav Irwing möönis, et uurimistöö tulemused tekitasid temas teatud ebamugavust, ent teadlasena peab ta tunnistama, et targemate inimeste seas on tõepoolest mehi märkimisväärselt rohkem. Kas selleks on tõesti vaja mingit uurimust läbi viia? Fakt, et raamatust „1001 leiutist, mis muutsid maailma” ei leia me ühtegi naisenime, räägib kujukalt meeste kasuks. Tõsi, ka naisest võib saada neurokirurg, kuid kogu operatsiooniks vajalikud meditsiinilise instrumentaariumi ja aparaadid on leiutanud mehed. Üks asi on õppida jalgrattaga sõitma, hoopis midagi muud aga jalgratas leiutada! Tõsi, viimastel aastatel on nii mõnegi lennukompanii lennuliinidele ilmunud naispiloote, mis pidavat andma tunnistust naiste ebatavalisest intelligentsusest. Paraku ei näe te aga lennukite konstrueerimisbüroodes või lennukitehastes ühtegi naist.
Uuringu kaasautor Lynn väitis varem teadusväljaandes „Psychologist”, et naiste ja meeste erinev keskmine intelligentsustase põhineb osalt aju suurusel.
„Meestel on naistest umbes 10 protsendi võrra suurem aju ning suurem aju annab suurema ajuvõimsuse. Seega on loomulik, et mehed on naistest keskmiselt intelligentsemad,” selgitas ta. See asjaolu seletab ka ära, miks malevõistlusi korraldatakse naistele ja meestele eraldi.
Naiste ja meeste mõtlemise erinevus avaldub näiteks tavalistes olmeprobleemides. Mingi kodumasina rikkimineku korral mõtleb naine: Keda appi kutsuda, kas tehnikut või naabrimeest. Mees isegi ei mõtle, vaid asub kohe asja kallale ja saab sellega hakkama isegi siis, kui tal peaks ainult kaks klassi haridust olema! Naine võib saada ühel või teisel alal doktori- või koguni professorikraadi, kuid ei saa kuidagi hakkama ukseluku väljavahetamise või õmblusmasina reguleerimisega.
Naistel on meeste leiutajate-avastajate tohutu armee vastu välja tuua ainult üks – õnnetu Marie Curie, kes koos abikaasa Pierre Curiega avastas 1898. aastal raadiumi ja polooniumi. Ka nüüd mõnis suur avastus, raadiumi oleks paar aastat hiljem avastanud ka mõni mees. Igal juhul pole õige pidada Marie Curied andekaks teadlaseks. Isegi siis, kui ta kätele olid tekkinud kroonilised paranematud haavandid, ei taibanud see suur teadlane ikka veel neid haavandeid seostada kokkupuutest uraani või raadiumiga. Radioaktiivsuse ohtlikkust inimese nahale ja organismile oleks olnud võimalik väga lihtsate loomakatsetega kindlaks teha. Aga noh, nii palju selle suure naisteadlase pea ei jaganud. Ei andnud talle mõtlemisainet ega teinud teda ettevaatlikuks isegi see, et tema kolleegil Henri Becquerelil oli selgepiiriline põletushaav rinnal just selles kohas, kus ta vestitaskus uraaniproovi kandis.
Kõige geniaalsem oli muidugi luusid lagundava raadiumi kasutamine vähiravis (see polnud õnneks siiski Marie Curie „teene”), mille tagajärjel surid nii patsidendid kui ka neid ravinud arstid.

Aju kaal ja geniaalsus
Inimese normaalse peaaju keskmiseks kaaluks loetakse ca 1600 g. Vene kuulsa kirjaniku Ivan Turgenevi aju kaalus 2012 grammi, tema prantslasest ametivenna Anatole France oma aga ainult 1020 grammi, seega ligi poole vähem. Sealjuures ei võtaks ükski kirjanduskriitik väita, et Turgenev kirjutas France’ist kaks korda paremini. Järelikult – aju kaalust geniaalsus küll ei olene (ei leitud ka midagi geniaaalsusele viitavat ka Einsteini ajust).
Tõsi, meeste hulgas on kordades rohkem lolle, joodikuid, kriminaale ja luusereid kui naiste hulgas. Kuid meeste hulgas on ka tipud kõrgemad. Naised oma aju üliarenenud poolkeradega jäävad aga igas mõttes hallile keskmisele tasemele.
Uuemal ajal on feministid läinud isegi nii kaugele, et toetudes aju-uuringutele söandavad nad väita, et naisel on parem mälu, tema aju parem poolekera on rohkem arenenud kui mehel, vasakust poolkerast pole aga üldse mõtet rääkida! Tõsi, naistel kulgeb infovahetus mõlema ajupoolkera vahel kiiremini kui meestel, kuid mõtlemise kvaliteedi, analüüsimisvõime ja loomingulise fantaasia poolest on mehed ületamatud.
Koolis õpivad tüdrukud paremini, käed ilusasti kõrvuti laual, pilk suunatud õpetajale. Nad jätavad hästi meelde vajaliku teksti leheküljelt 84 kuni 92, vuristavad õppetüki korralikult ette ja saavad loomulikult viie. Poisid aga panevad poppi, teevad üleannetusi, katkestavad õpetajat kohatute märkustega, kaklevad, loevad tunni ajal „Saladuslikku saart”, lennutavad paberlennukeid ja saavad kahtesid.
Jah, kuid just nendest ulakatest poistest, kelle aju ei ole arenenud nii hästi kui tüdrukutel, saavad leidurid, konstruktorid, teadlased, programmeerijad, heliloojad, maailmakuulsad pianistid, viiuldajad, tippdirigendid ja maalikunstnikud.
Just nimelt mehed on meid koopast välja toonud. Ja meestele, kellel ei ole nii arenenud aju poolkerad kui naistel, võlgneme me tänu kõigi leiutiste ja avastuste eest. Kui mehel avaldub juba varajases lapsepõlves uuriv ja juurdlev vaim põhimõttel „vaatan, mis on karu kõhus“, siis tüdruku mõtlemine areneb hoopis teises suunas – kuidas mehele saada. Kõnekäändki ütleb: mees on teadmishimuline ja naine uudishimulik. Kui mees rinnakat blondiini märgates peaks mõtlema, et oi, nüüd saan ma üheksa kuu pärast isaks!, siis kükitaksime tänase päevani koobastes…
Tänapäeval on mõnes riigis kombeks määrata naine kaitseministriks. Täielik naerukoht. Rahuajal võib kaitseminstriks olla ka autist või oligrofeenik. Ursula Gertrud von der Leyen oli Saksa LV kaitseministriks aastatel 2013–2019. Aga kui oleks puhkenud suur sõda, siis oleks olnud küll vahva ette kujutada Leyenit kummardumas topograafiliste kaartide kohale (mille märkidest ta mõhkugi aru ei saa), määramaks jalaväediviiside ja tankikolonnide rünnaku suunda. 1982. aastal Falkandi konflikti puhkedes oli Inglise peaminister Margaret Thatcher üllatunud, et sõja- ja varustuslaevad ei jõuagi Falkandile kahe-kolme päevaga, sest saarteni on 13 000 km ja selle vahemaa läbimiseks kulub umbes üks kuu. Nii palju siis geniaalsest naisväepealikust Thatcherist. Aga ikkagi inimene!

MAAJA

NB! Loe ka:
Miks valged naised tahavad neegritega keppida?
Kui ohtlik on inimesele radioaktiivne kiirgus?