Maskeeritud depressioon

Pea-, mao ja liigestevalud, südame- ja seedehäired, unetus või unisus, mälulüngad, heitlik erektsioon, impotentsus… Seda loetelu võiksid meedikud veel pikalt jätkata. Patsient muudkui kurdab, ja teeb arstile sellest tulvast iva otsimise esialgu tahtmatult raskemaks. See iva on depressioon – üks levinumaid tõbesid kaasaegses maailmas.

Ameerikas kannatab selle käes 12 miljonit inimest. Kusjuures üks kolmandik juhtudest on n-ö maskeeritud, sest haiguse klassikalised tunnused (rõhutus, ärevus, unehäired) jäävad tavaliselt tähelepanuta; esmajärjekorras rõhutab patsient ise somaatilisi hädasid (valud ja pisted südames, maos, peas jne,, tagasilöögid intiimsfääris). Ta ei tea (või ei taha tunnistada), et isegi nägemishäired ja radikuliiditunnustega seljavalud võivad seotud olla pideva depressiivse seisundiga. Oma uurimistöö tulemustele toetudes oletavad California ülikooli tervisekeskuse meedikud, et koguni nii raskeid operatsioone nagu selgroosonga eemaldamine võinuks 15 protsendi ulatuses vältida, kui oleks avastatud või usutud, et patsient põeb maskeeritud depressiooni.
Iseloomulik on see, et viimase käes kannatavad inimesed on valmis enesele „kaela võtma” mistahes haigusi, ainult mitte seda. Nad on iseenese pandud diagnoosis niivõrd veendunud, et panevad sellesse kahetsemisväärselt sageli uskuma ka arstid. Ja juhivad ta valeravile. Spetsialistid oletavad, et mitte ainult Ameerikas, vaid ka teistes arenenud riikides on ligi 50 protsenti neist, kes ootavad androloogi ja seksuoloogi ukse taga, tegelikult psühhiaatri patsiendid, sest nad põevad maskeeritud depressiooni.
See on tõepoolest raskesti äratabatav tõbi. Sest peale juba loetletud tunnuste võivad depressiooni seda vormi iseloomustada ka ülemäärane tegevusaktiivsus, üliaktiivne seksuaalsete elamuste jahtimine (eelkõige meestel) vaheldumisi hirmuga (mis kihutabki aina uuesti proovima – tõestamaks, et „jumal tänatud – tuleb siiski veel välja”). Ja siis saabki haigusest, mille täita on depressiooni maski roll, nii patsiendi Jumal kui kurat: ta on valmis oma valusid ja pisteid kõikjal ja igale väsimatult kurtma, või (mis veelgi halvem) – tõmbub vaikivasse, süngesse masendusse.
Maskeeritud depressiooni ravimine tüüpiliste kättesaadavate antidepressantidega on väheefektiivne ja ohtlik; sest nad ravivad põhjuse asemel tagajärge ja sunnivad otsima aina „vängemaid pille, millest on ainult sammuke narkomaaniani; Ameerika arstid hoiatavad eelkõige mehi: antidepressandid on eriti ohtlikud seksuaalsetele funktsioonidele – nende pikaaegsest tarvitamisest tingitud impotentsust on ülimalt raske (kui mitte võimatu) ravida! Ainuke õige tee on oma tõbe tunnistada. Ja kui sellest väljarabelemiseks omaenese jõudu napib – uuri kõigepealt välja ühe tubli ja asjaliku psühhoterapeudi (kui sa sellise leiad!) telefoninumber.

Need on müüdid, mida liiga paljud inimesed usuvad, kuid need ei vasta tõele:

1. Depressioon on traumeeriva lapsepõlve tagajärg.
2. Depressioon on haigus, mis on ainult peas kinni.
3. Depressiooni saab ravida ainult tablettidega.
4. See haigus on geneetiline, nii et sa raudselt saad selle, kui see on mõnel su pereliikmel.
5. Ainult naistel on depressioon.
6. Depressiooni põhjustajaks on nõrk iseloom ja suutmatus oma kohustustega toime tulla.
7. Väga kurb olek on sama, mis depressioon.
8. Depressioon ei ole suur asi, see ei ole otseselt mentaalne probleem ega vaja eriti ravi. Inimene peab suutma ise ennast kokku võtta.
9. Sa pead terve elu ravimeid sööma, et seda kontrolli all hoida.
10. See haigus on kõigil inimestel, osad lihtsalt ei näita seda välja.
11. Depressioon on haigus, millel on ühesugune ravi, mis sobib kõigile inimestele.