Kui palju on USA-s salateenistusi?

3 minutit lugemist
Kangelane või reetur? 2013. aastal varastas Edward Snowden USA luureagentuurist NSA 1,5 miljonit ülisalajast dokumenti ja lekitas neist  200 000 ajakirjandusse. Snowdeni peetakse 21. sajandi skandaalseimaks vilepuhujaks. (Vilepuhuja on varjatud väärnähtuste avalikustaja.)

Ametlikult töötab USA valitsuse jaoks 16 salateenistust, mille hulka kuuluvad ka sellised, millest meie tavalugeja isegi midagi kuulnud ei ole (nende hulka kuulub ka FJB – Föderaalne Juurdlusbüroo). Salateenistused haaravad väga laiu tegevusvälju, alates energiast kuni finantsinstitutsioonideni. Kõige tuntum on kindlasti CIA (Central Intelligence Agency – Luure Keskagentuur), mis tegeleb tsiviilluurega välismaal. Paljud Hollywoodi filmid ja skandaalid on teinud 1947. aastal loodud CIA kurikuulsaks. Kuni 1960-ndate aastateni oli CIA ametlikult ainuke salateenistus USA-s, ülejäänud said avalikkusele tuntuks alles aja jooksul. Pikka aega oli keskpunktis eelkõige NSA (National Security Agency), mis tegeles elektroonilise luure ja kõikvõimalike kodeeritud sõnumite dešifreerimisega. Ka selle asutuse puhul ei saadud läbi skandaalita. Edward Snowden avalikustas andmed selle kohta, et NSA-l on umbes 40 000 kaastöötajat, kes nuhivad kogu maailmas eraisikute järele ka sõbralikes riikides, kuulates pealt isegi Saksa kantsleri Angela Merkeli telefonikõnesid. Muide, USS (Secret Service) ei ole oma nimest hoolimata salateenistus, vaid Siseministeeriumi repressiivsorgan, mis tegeleb muuhulgas ka presidendi julgeolekuga.
USA salateenistustes töötab ühtekokku umbes 200 000 inimest. Salateenistuste eelarve 2013. aastal oli ligi 53 miljardit dollarit (2015. a. umbes 42 miljardit eurot). Ainuüksi CIA-l on rohkem kui 21 000 kaastöötajat, eelarve 15 miljardit dollarit, NSA-l „ainult“ 11 miljardit.
Saksa BND-s (Bundesnachrichtendienst – Föderaalne Teabeteenistus) on umbes 6500 kaastöötajat ja eelarve 552 miljonit eurot. Kui õelutseda, siis Nachricht on saksa keeles ´uudis´. Mis on nuhkimisel uudistega pistmist? Konstitutsioonikaitses töötab 2750 inimest ja selle muidusööjate armee eelarve on 210 miljonit eurot aastas.

 Need 16 salateenistust peavad kaitsma USA julgeolekut

USA salateeenistuste vapid.

* CENTRAL INTELLIGENCE AGENCY (CIA, iseseisev luureorganisatsioon): tsiviilsalateenistus tegutsemiseks välismaal.
* NATIONAL SECURITY AGENCY (NSA, kaitseministeerium): elektroonilise kommunikatsiooni järelvalve ja elektrooniliste sõnumite dešifreerimine kogu maailmas.
* NATIONAL GEOSPATIAL-INTELLIGENCE AGENCY (NGA, Kaitseministeerium): geograafiliste maakaartide ja pildimaterjali luure.
* NATIONAL RECONNAISSANCE OFFICE (NRO, kaitseministeerium): satelliidispionaaž.
* DEFENSE INTELLIGENCE AGENCY (DIA, kaitseministeerium): sõjaväe luureteenistuste katuseorganisatsioon.
* AIR FORCE INTELLIGENCE, SURVEILLANCE AND RECONNAISSANCE AGENCY (ISR, kaitseministeerium): õhujõudude luure.
* MILITARY INTELLIGENCE CORPS (Ml, kaitseministeerium): armee luure.
* MARINE CORPS INTELLIGENCE ACTIVITY (MCIA, kaitseministeerium): mereväe (laevastiku) luure.
* OFFICE OF NAVAL INTELLIGENCE (ONI, kaitseministeerium): sõjalaevastiku luure.
* OFFICE OF INTELLIGENCE AND COUNTERINTELLIGENCE (OICI, energeetikaministeerium): Tegeleb energia julgeolekuga, aatomienergia leviku ja tuumarelva leviku tõkestamisega.
* BUREAU OF INTELLIGENCE AND RESEARCH (INR, välisministeerium): välispoliitiliste strateegiate analüüs.
* OFFICE OF INTELLIGENCE AND ANALYSIS (OIA, finantsministeerium): finantssüsteemi julgeolek, finantsrünnakute ja rahapesu tõkestamine.
* OFFICE OF INTELLIGENCE AND ANALYSIS (ISA, siseministeerium): tegeleb sisserändajate ja tolliga.
* COAST GUARD INTELLIGENCE (CGI, siseministeerium): ranniku ja merepiiride kaitse.
* FEDERAL BUREAU OF INVESTIGATION (FBI, justiitsminsiteerium): siseriiklik salateenistus, liidupolitsei, spionaaži- ja terroritõrje.
* DRUG ENFORCEMENT ADMINISTRATION (DEA, justiitsministeerium): võitleb narkomaffiaga.

Sitta tööd teevad kõik need 16 USA salateeenistust, kui ei suutnud New Yorgi kaksiktornide ja Pentagoni ründamist reisilennukitega ära hoida. Või nagu üks tegelane Eesti telefilmis „Siin me oleme” väga tabavalt ütles: „Endal peab ka aru peas olema.” Juba tsiviillennunduse koidikul 1950-ndatel aastatel oleks pidanud selle peale tulema, et kõrvaline isik – terrorist, ärandaja või lihtsalt vaimuhaige ei tohi mingil juhul pääseda piloodikabiini. Aga noh, mõistus ja tilli pikkus ei ole enda teha, ja see kehtib ka USA salateenistuste kohta.

Tunnuspildil: USA suurima salateenistuse NSA peakorter Fort Meade’s (Maryland).

MAAJA

 

0

Your Cart