18. märtsil möödus 100 aastat kuulsast Kolme osariigi tornaadost USAs
Ränga materiaalse kahju ja vaid kolme ja poole tunni jooksul põhjustatud hukkunute arvu tõttu on see kõige hävitavam tornaado, mis kunagi Ameerika Ühendriike tabanud. Vähesed looduskatastroofid on USA rahvast nii sügavalt mõjutanud kui 1925. aasta kolme osariigi tornaado…
Kolme osariigi tornaado (Tri-State Tornado) tuiskamine läbi rea väikelinnade jättis enda järel surma ja hävingu, millest paljud neist enam ei toibunudki. Õnnetuseks polnud 20. sajandi alguses olemas tänapäevaseid tornaado avastamise ja häire andmise meetodeid, mis oleksid võinud palju elusid päästa.
18. märtsil 1925 kolmes osariigis möllanud tornaado nõudis rohkem ohvreid kui ükskõik milline muu torm Ameerika Ühendriikides, kahekordistades seni riigis registreeritud rängima, 7. mail 1840 Grand Natchezet tabanud tornaado ohvrite arvu, mis moodustas osa tormide sarjast, mis olid alanud Tennessees, Kentuckys ja Indianas. Tollased ajalehed kirjutasid selle tornaado kohta: „Hukkus 317 inimest, samuti sajad mustad.“ Nii mõnedki varasemad tornaadod olid samuti suure purustusjõuga, kuid ükski ei küündinud kolme osariigi tornaadole ligilähedalegi…
Ilmateade ennustas 1925. aasta 18. märtsiks „vihma ja tugevat muutlikku tuult“. Seetõttu ei osanud ameeriklased katastroofiks valmistuda. Alguses pidasid inimesed nähtut äikesepilve all liikuvaks uduvanikuks, raudtee ääres asuvate linnade elanikud aga arvasid, et tegemist on musta suitsu välja pahviva veduriga. Kui tornaado lähemale jõudis, nägid inimesed, et saatanlik pilv helkis kollakalt, rohekalt ja punakalt. Põrgu algas kell 13 kohaliku aja järgi. Järgnes erakordselt tugev rahe ning läbi õhu hakkasid lendama toolid, kanad, lauad, raamatud, katuselaastud. Alles siis taipasid kõik, mida tähendas see raske ja niiske õhk, mis oli juba terve päeva eakate inimeste ihuliikmeid vaevanud.
Äikesepilve peitunud ja maa kohal liikuv tornaado üllatas oma ohvreid kõige kohutavamal viisil. Meteoroolgia ajaloolane David M. Ludlum kirjeldab 18. märtsil 1925 läbi kolme osariigi liikunud tornaadot kui tugevaimat keeristormi, mida eales Ühendriikide territooriumil nähtud. Kui mõrtsukalik tornaado oma kolm ja pool tundi kestnud orgia lõpetas, oli ta surmanud 689 inimest (teistel andmetel 641), vigastanud 1980-t ning teinud kolm linna peaaegu maatasa. See USA ajaloo kõige pikema elueaga ja kõige hävitavam tornaado läbis oma teel rekordilise vahemaa. Keeristorm sai alguse Missouri osariigis Redfordis ning lõpetas oma 350 km pikkuse teekonna mõne kilomeetri kaugusel Princetonist Indiana osariigis. Tornaado keskmiseks laiuseks oli 400 m ning ta kihutas kohati edasi kiirusega 120 km/h.
Kanadas Alberta kohal tekkinud ja rekordtornaado sünnitanud äikesepilv oli läbinud pika teekonna. 16. märtsil jõudis äikesepilv Texase osariigi kohale ning liikus 18. märtsi hommikuks Missouri osariigi kaguossa. Külma õhu front laius lõunasse, ulatudes Iowasse ja Kansasesse. Sel päeval laskus kiirusega 48 km/h liikuvast äikesepilvest alla kaheksa tornaadot, mis tapsid Kentuckys, Tennessees ja Alabamas 97 inimest.
Esimene märk võimsast tornaadost registreeriti 18. märtsi hommikul kirde pool Ellingtonist Missouris. Suur tornaado liikus pärast oma sündi kiirusega 115,8 km/h ning hävitas Missouri osariigis asuvast Annapolise linnast 90%. Kui torm Leadannasse jõudis, viis selle läbimõõt paljud linnaelanikud mõttele, et tegelikult oli liginemas kaks tornaadot, mitte üksainus. Enne Illinoisi osariiki sisenemist jättis torm oma jälje Redfordi, Cornwalli, Biehle ja Frohna linnadele Bollingeri maakonnas. Hukkus 11 inimest ja ligi 40 koolilast said raskelt vigastada. Kool hävis. Kell 14.26 tegi tornaado Illinoisi osariigis asuva Gorhami linna maatasa ning tappis 34 inimest. Koolimajas viibinud lapsed nägid, kuidas taevas muutus mustaks nagu öösel. Siis tabas tornaado hoonet ning seinad ja korrused varisesid kokku. Keeristorm purustas kogu Gorhami kesklinna ning üks lehm maandus linna restoranis. Gorhamis kulus viis tundi, enne kui arstid purustatud linna jõudsid, et vigastatutele abi anda. Raudteekompanii pani käiku erirongi, mis toimetas kannatanud kiiresti 80 km kaugusel asuvasse Cairo haiglasse Illinoisi osariigis, kuna sealne raviasutus ei olnud nii ülekoormatud. Sellest väikelinnast jäi vähe püsti.
Tõelist hävitustööd alustas tornaado aga alles siis, kui ta oli ületanud Mississippi ning taas ühinenud edasirühkiva äikesepilvega. Tornaado läbimõõt oli selleks ajaks suurenenud kahele kilomeetrile. Tornaado aeglustas kiirust 96,5 kilomeetrile tunnis, tappis 40 minuti jooksul 541 inimest, vigastas 1423, ja liikudes mööda raudteed edasi purustas ühe linna teise järel. Kui Fujita-Pearsoni skaala oleks tollal olemas olnud, oleks see kahtlemata olnud F5 klassi tornaado ja oleks isegi eraldi klassifikatsioon sisse viidud.
Crossville’is Illinoisi osariigis jälgisid õpilased läbi klassiakende, kuidas tornaado jagunes kaheks ning koolimaja lähedal jälle ühines. Õpilaste silmade all kadusid majad keerlevasse musta pilve ja varisesid kokku. Üks pealtnägijatest ütles, et paljud majad tõsteti üles nagu mänguasjad ja need purunesid plahvatuslikult õhus, mis juhtus ka kolme linna kooliga. Nende nõrgad konstruktsioonid, millel puudus igasugune tugevdus, ei suutnud tormi liginemisele vastu panna ja lendasid mõne minutiga tükkideks. Nendes koolides kaotas elu 25 last. Järgmisena said räsida Zigleri ja Crossville’i linnad ning farmid Hamiltoni ja White’i maakondades. Selle piirkonna farmeritele, kes olid kohaliku meteoroloogiaga täiesti tuttavad, tuli äge torm täieliku üllatusena. Nad polnud kunagi midagi sellist näinud. See tornaado ei käitunud nagu teised sellelaadsed nähtused, vaid ilmus hiiglasliku tolmupilvena. Klassikaline „lehter” oli selle keskel peidus. Tornaado kuju viis eksiteele isegi neid, kes olid sellel teemal kõige paremini informeeritud. Kolme osariigi tornaado oli eriti mõrtsukalik põhiliselt seetõttu, et ta oli madal ja rekordiliselt kiire (kohati põrutas edasi auto kiirusega, 117 km tunnis). Pööris oli erakordselt lai – 1500–2500 meetrit, suure pilve sarnane. Ajalehe „The Washington Post” sõnul kirjeldasid kohalikud elanikud tornaadot toona „rulluva udu“ ja „maapinnal keerlevate pilvedena“. See ei meenutanud sugugi traditsioonilisi lehterjaid tornaadosid, mistõttu said inimesed tegelikust olukorrast aru alles siis, kui oli juba liiga hilja…
Ohvrite koguarv Illinoisis oli 613, kolme osariigi suurim. Tornaado lahkus Illinoisist pärast Wabashi jõe ületamist, jõudes järgmiseks Indianasse. Griffin, Owensville, Princeton ja Petersburg said kõige enam kannatada, hukkus 71 inimest. Kell 16.30 hajus tornaado lõpuks Petersburgist kagus. See oli olnud kolm ja pool tundi kestnud täielikku põrgut.
Keeristorm purustas teisel pool Wabashi jõge asuva Griffini täielikult, mitte ükski maja ei pidanud tornaadole vastu. Nii ellujäänud kui hukkunud olid kaetud kaldaäärse mudaga. Üks üle linna tuntud naljahammas nägi lähenevat tornaadot ja jooksis raudteejaama. „Kui ma ukse käepidemest kinni võtsin, rebis tornaado sõna otseses mõttes mul raudteejaama käest,” meenutas mees hiljem.
Tornaado liikumistee pakkus kohutavat vaatepilti: puude võrades rippusid laibad, kanad olid sulgedest paljaks kitkutud ja lehmad teivastega läbi puuritud. Tornaado tabas järgmisena Murphysboro, De Soto, Hurst-Bushi ja West Frankforti linnu, kusjuures Murphysboro sai kõige enam kannatada. Ajal, mil tornaado kihutas pöörase kiirusega läbi kolme osariigi, töötasid paljud mehed söekaevandustes. Kummaline oli see, et tornaado läbimõõt pidevalt suurenes, pärast Franfortist ületuiskamist oli tornaado läbimõõduks juba 2,5 kilomeetrit.
Kaevanduskompleks linna ääres lihtsalt lakkas olemast. 800 töölist leiti maa alt 150 meetri sügavusel, ära lõigatuna elektrivoolust või tõstukitest, millega nad oleksid põgeneda saanud. Möödus pikki tunde, enne kui nad päästeti. Paljud neist olid kaotanud naise ja lapsed.
Kui kaevurid maa peale tõusid, olid nad purustustest rabatud. Pisut enne seda, kui tornaado hajus kõrgustesse, üllatas ta nelja kaevurit, kes olid Princetoni lähedal teel koju. Tornaado paiskas mehed autost välja. Lähedal asuva istanduse kontoris olnud kott palgatšekkidega leiti hiljem 80 kilomeetri kauguselt.
Esimese maailmasõja veteranidele meenutasid värvitu maastik ja lehtedest ning okstest paljakskistud puud Euroopa sõjatandrit. Kuid seekord olid põhilisteks ohvriteks naised ja lapsed. 1925. aasta tornaado tekitas kahjustusi palju suuremal maa-alal, kui Floridat laastanud hurrikaan Andrew 1994. aastal. Ka tänapäeval, hoolimata eeskujulikust hoiatussüsteemist, tekitaks selline tornaado suurt kahju. Materiaalset kahju hinnati 16 miljonile dollarile, mis tänapäeval võrdub 1,5 miljardiga. Hävis üle 15 000 elumaja, mis jättis kümneid tuhandeid inimesi kodutuks. Rohkem kui 2000 vigastatut raviti kodust kaugel või sõjaväe ülesseatud välihaiglates.
Kodu kaotanud inimeste majutamine ja varjupaikade sisseseadmine oli Ühendriikide valitsusele suur väljakutse. Õnnetuseks pidid sõjavägi ja politsei tegelema rüüstajate ja varaste takistamisega, kes hakkasid tragöödiast tabatud linnadesse tormama. Selle päeva ajalehed rõhutasid eriti paljude koolilaste surma kolmes osariigis. Kokku hävis üheksa kooli ja hukkus 69 last. Nagu juba mainitud, polnud hoonetel mingeid tugevdusi ja ega tollal selle pärast suuremat muretsetudki. Kui laastatud piirkonnas tuli maha esimene lumi, algas sealsete elanike jaoks uus ajastu. Murphysboros, kus tornaado purustas peaaegu kõik vabrikud, ütles üks elanik hiljem: „Kui me vestlesime, siis rääkisime ikka ajast enne tornaadot või pärast tornaadot.”
©Peter Hagen
NB! Loe ka:
Tornaadod
Tornaado Oklahomas (mai 1999)
