Tappev kuumalaine Prantsusmaal (august 2003)

Kuumalained on regulaarselt korduvad nähtused, eriti Lõuna-Euroopas. Aeg-ajalt esineb kuumalaineid ka Euroopa loodeosas, kuid igatahes oli 2003. aasta kuumalaine keskmiste temperatuuride poolest rekordiline Prantsusmaal, Saksamaal ja Šveitsis.

Tuleva kuumuse kuulutaja oli erakordselt ohter vihmasadu juulikuus Lääne-Aafrikas. See põhjustas kõrgrõhkkonna, mis liikus Lääne-Euroopasse Põhja-Aafrika kaudu, kus seda soojendas Sahara kõrbe õhk.

Püsivad suvised kõrgrõhkkonnad võivad vahel nädalateks blokeerida tsükloneid, mis toovad vihma ja jahedamat õhku. Nii löödi 2003. aasta augusti esimesel kahel nädalal kogu Euroopas üks rekord teise järel. Auxerre’i linnas Põhja-Prantsusmaal registreeriti seitse päeva maksimumtemperatuur üle 40 °C, Šveitsis registreeriti esmakordselt ajaloos temperatuure üle 40 °C ja Inglismaal lõi Favershami linn Kenti krahvkonnas kõik briti temperatuurirekordid, kui seal registreeriti temperatuuri 38,5 °C.
1. ja 5. augusti vahel tõusid päevased maksimaalsed temperatuurid Prantsusmaal 25 kraadilt 37-le. Sel ajal polnud keegi veel eriti mures võimalike terviseohtude pärast. Prantsuse ajakirjanduse tähelepanu oli peamiselt kuumalaine negatiivsel mõjul põllumajandusele, õhusaaste ja metsatulekahjude ohud ning elektrikatkestuste ohud tuumajaamade jahutusvee nappuse tõttu. 6. ja 7. augustil tõusis keskmine õhutemperatuur veel 2 kraadi Celsiuse järgi. 8. augustil andis tervishoiuministeerium välja keskmise astme hoiatuse, mis oli suunatud peamiselt väljas töötavatele ja füüsilist tööd tegevatele inimestele ning mitte suurimale riskigrupile – eakatele.

Ohvrite arv kasvab
10. augustiks oli kuumusest põhjustatud surmajuhtumite arv juba 300% kasvanud. Kuumus kestis ja kõige kõrgemad temperatuurid registreeriti 12. augustil. Vahepeal ei suutnud haiglad toime tulla ägeda hüpertermia (liigsoojuse) sümptomitega patsientide tulvaga, surnukuurid aga olid mahtuvuse piirini laipu täis. Tuli kasutada ajutise õhukonditsioneeriga telke ja tühje oksjonisaale, et hoida surnukehi lagunemast.
Esmaspäeval, 11. augustil andis tervishoiuminister oma suvilast välja pressiteate, kutsudes üles säilitama rahu ja väites, et probleem ei ole tõsine. Minister polnud ainuke, kes puhkusel viibis; peaminister Raffarin ja president Chirac puudusid samuti, nagu suur osa teisi prantslasi – Prantsusmaal võtavad peaaegu kõik puhkuse välja augustis, kaasa arvatud haiglate personal. Mõnes haiglas oli kiirabiosakond olnud personalipuuduse tõttu suletud koguni terve kuu – ja normaalolukorras ka patsientide puudumise tõttu. Polnud tehtud varuplaane äärmise kuumaperioodi ja sellega seonduvate laste, vanurite ja hingamisraskustega inimeste terviseprobleemide puhuks.
Peaaegu mitte ühelgi haiglal ja vanadekodul Prantsusmaal polnud õhukonditsioneeri; enamikul inimestest kodus samuti mitte. Prantsusmaa oli selles suhtes teistest Euroopa riikidest kaugel maas, mitte ainult võrreldes lõunapoolsete riikidega nagu Kreeka ja Hispaania, kus kuumusega rohkem arvestatakse, vaid ka paljude Põhja-Euroopa riikidega.

„Valge plaan”
Alles 13. augustil reageeris Prantsusmaa valitsus olukorrale. Peaminister Raffarin kuulutas välja „Valge plaani” (Plan Blanc), mille hulka kuulus haiglate personali tagasikutsumine puhkuselt, sõjaväehaiglate avamine abivajavatele tsiviilelanikele ja külmutusautode kasutuselevõtt, kus inimesed võisid kuumuse eest „varjuda”. Oli aga liiga hilja. Selleks ajaks polnud mitte ainult paljud inimesed surnud, vaid ka kõige hullem kuumalaine oli reedeks, 13. augustiks möödas. Kogu selle aja jooksul polnud president Chirac kuuldavale toonud ainsatki sõna – tema oli läinud kolmeks nädalaks Kanadasse puhkama. Pärast naasmist 21. augustil pidas ta kõne, milles kahetses ohvrite kaotust ja väitis, et prantslased olevat oma üksikutele vanaldastele naabritele liiga vähe tähelepanu pööranud.
Septembris teatati, et kuumalaine ajal oli Prantsusmaal surnud 14 802 inimest rohkem kui sellisel ajal keskmiselt. Prantsuse valitsus mattus kriitikalaine alla.
Ehkki Prantsusmaa probleemid olid kõige silmatorkavamad, oli ka teistel maadel inimohvreid. Enamik neist olid Saksamaal, Hispaanias ja Itaalias. Hollandis arvutati välja, et oli olnud 1400 surma rohkem kui augusti esimesel kahel nädalal keskmiselt. Ohvrite koguarv terves Lääne-Euroopas oli erinevate hinnangute kohaselt 22 000 kui 35 000. Rahalist kahju, mida eelkõige põhjustas saakide ikaldumine, hinnati umbes 10 miljardile eurole.

Veel kuumalaineid
2006. aasta juulis seisis Lääne-Euroopa taas silmitsi kuumalainega. Meteoroloogilisest seisukohast oli tegelikult kaks kuumalainet, mis kiiresti üksteisele järgnesid. Prantsusmaal võeti erakorralised meetmed kasutusele ja vabatahtlike meeskonnad käisid iga päev vanurite olukorda kontrollimas. Vahepeal olid palju rohkematesse haiglatesse ja vanadekodudesse paigaldatud konditsioneerid.
Globaalne kliimamuutus tundub põhjustavat otsest kuumalainete arvu kasvu Euroopas. Kogu 20. sajandi jooksul oli 32, aga 21. sajandil on juba olnud 6 kuumalainet. Samal ajal peab Lääne-Euroopa tulema toime vananeva elanikkonna ja kasvava põetajate puudusega. Seetõttu hoiatavad asjatundjad, et tuleb võtta tarvitusele lisameetmeid, vältimaks asjatuid surmasid tulevaste kuumalainete ajal.

2022. aasta suvi oli kõige kuumem aastaaeg, mis seni Euroopas mõõdetud

See tõi endaga kuumalaineid, põudasid ja metsapõlenguid. Kuigi Euroopa Komisjoni statistikaamet raporteeris juba varem suve kohta ebatavaliselt kõrget suremust, polnud seni täpselt vaadeldud, millise osa surmadest mandril põhjustas just kuum ilm.
10.  juulil 2023 avaldasid teadlased mitmest Euroopa ülikoolist ajakirjas „Nature Medicine“ uurimuse, milles analüüsisid mullusel suvel Euroopat tabanud kuumalaine põhjustatud surmasid. Nad leidsid, et ajavahemikus 30. maist kuni 4. septembrini 2022 suri 35 uuritud riigis intensiivse kuuma tõttu 61 672 inimest. Kokku suri nende hinnangul mullu kuuma ilma tõttu aga lausa 62 682 inimest.
„Ideaalses ühiskonnas ei tohiks keegi kuumuse tõttu surra,“ ütles Barcelona globaalse tervise instituudi teadusprofessor ja uuringu juhtivautor Joan Ballester „New York Times’le”.
Teadlased kirjutasid, et kõige intensiivsem kuumalaine mõõdeti üleeuroopaliselt 18. ja 24. juuli vahel. Too nädal üksi nõudis hinnanguliselt 11 637 inimelu, eriti Kesk- ja Lõuna-Euroopas.
On inimesi, kes oleksid niikuinii surnud – neid ei ole selle metoodika puhul arvestatud. Me räägime inimestest, kelle surma põhjustas selliste kõrgete temperatuuride esinemine.

Enim kannatasid eakad naised
Teadlased leidsid, et surmajuhtumite arv tõusiski järsult seoses vanusega. Kui vanusegrupis kuni 64 eluaastat kaotas elu 4822 inimest ja 65- kuni 79-aastaste seas 9226 inimest, siis üle 80-aastaste seas ulatus surmade arv 36 848 inimeseni.
Samuti märkasid uurijad selget soolist erinevust. Nimelt suri 2022. aasta suvel kuuma tõttu 63% enam naisi kui mehi.
Erinevus tuli sugude vahel välja ka vanuse lõikes: mõjutatud oli noorem vanusegrupp mehi ja eakamad naised. Kuni 64-aastaste meeste seas oli kuumaga seotud surmade arv normist kõrgem 43%, samas kui 65–79-aastaste naiste seas esines surmajuhtumeid 6% enam. Kõige rängem oli seis aga 80-aastaste ja vanemate naiste seas, kus suri lausa 121% enam naisi kui normaalsete temperatuuridega suvedel.
Ainult väike osa kuumaga seotud surmajuhtumitest tuleneb kuumarabandusest. Enamikul juhtudel tapab kuum ilm inimesi seetõttu, et organism ei saa enam hakkama olemasolevate terviseprobleemidega nagu südame- ja kopsuhaigused.

Vahemere maad on tulipunkt
Kuigi Itaalias, Hispaanias, Saksamaal, Prantsusmaal, Inglismaal ja Kreekas oli kõige enam suvise kuumusega seotud surmasid, mõjutas suvine kuumus enim suremust just Vahemere-äärsetes riikides, mille hulka kuulusid Itaalia, Kreeka, Hispaania ja Portugal. Teadlased tõdesid, et kuna tegemist on riikidega, mida kliimamuutused eriti haavavad, puutuvad nende riikide elanikud üha enam kokku äärmuslike suvetingimustega ja seetõttu on oodata, et tulevikus suureneb nendes ka kuumusega seotud suremus.
Vahemere piirkonda mõjutab kõrbestumine ning kuumalained võimenduvad suvel just nende kuivemate tingimuste tõttu.
Näiteks registreeriti Portugalis 2022. aasta juulis 47-kraadine tipptemperatuur, mis jääb napilt alla riigi kuumimale rekordtemperatuurile, 47,3 kraadile, mis mõõdeti 2003. aastal.

Kohanemiseta jätkavad surmade arvud kasvamist
Uurijate sõnul viitavad nende tulemused sellele, et riikide senised meetmed pole kuumasurmade vältimiseks olnud piisavad. Nad kirjutasid, et „senised jõupingutused, mis on suunatud tõhusale varajasele kohanemisele seoses kliima soojenemisega, sealhulgas valmisoleku- ja reageerimisstrateegiad, sekkumismeetmed ja kuumaga seotud varajase hoiatamise süsteemid, olid suuresti ebapiisavad, et vältida 2022. aasta suveks prognoositud suurt kuumaga seotud suremust.“

2023. aasta suvi saab tõenäoliselt olema möödunust veelgi hullem.
Teadlased kirjutasid, et sel kümnendil kerkisid keskmised temperatuurid analüüsitud riikides võrdlemisi ühtlase tempoga: igal aastal lisandus 0,142 kraadi. Kui aga võrrelda seda sellele eelnenud kahe kümnendiga, kus temperatuur tõusis aastas vaid 0,028 kraadi jagu, on muutus märgatav.
Uurijad hindasid, et alates 2015. aastast täheldatud soojenemine oli seotud 18 547 täiendava suvise kuumusega seotud surmaga iga kraadi temperatuuri tõusu kohta. Samuti hoiatasid nad, et kui tuleviku kuumalaineteks vastavat kohanemist ei toimu, suureneb lähiaastatel kiiresti enneolematu suvise kuumusega seotud suremus. Nende hinnangul tähendaks sarnane jätkuv temperatuuride kasv ilma kohanemismeetmeteta aastaks 2030 iga-aastaselt 68 116 surma. Aastaks 2040 jääks surmade arv veidi alla saja tuhande, ulatudes 94 262 surmani, ning aastaks 2050 sureks iga-aastaselt Euroopas kuuma ilma tõttu juba 120 610 inimest, eeldusel, et kuumenemine ei kiirene, vaid jätkub samas tempos.
2023. aasta suvi saab tõenäoliselt olema möödunust veelgi hullem. Lisaks kliimamuutustele on Maa esimest korda nelja aasta jooksul suvel sisenenud loomulikku El Niño ilmastikumustrisse, mis toob kaasa tingimused, mis tõstavad kuumust paljudes maailma osades. Käimasolev hooaeg purustab juba praegu mitmesuguseid ülemaailmseid temperatuurirekordeid.

NB! Loe ka:
Kui suurt kuumust inimene talub?