Hull, kes kogus laipu
Venemaal Nižni Novgorodis elavat Anatoli Moskvini tundsid kohalikud kui tublit kodu-uurijat ja ajaloolast, kuid tegelikult osutus mees innukaks nekrofiiliks.
9. novembril 2011 kirjutasidd temast ajalehed üle kogu maailma. Nimelt avastasid politseinikud, et mees oli toonud ümbruskonna surnuaedadest koju 29 noore naise laibad ja need mumifitseerinud. Moskvini süüdistatakse haudade ja laipade rüvetamises.
Nižni Novgorodi ja ümbruskonna kalmistuid tabas aastatel 2009–2011 rüüstamiselaine. Tundmatud inimesed kaevasid lahti haudasid ja viisid endaga sealt kaasa sinna maetud surnukehad. Nende kuritegudega seoses algatati 12 kriminaalasja.
Geenius või veidrik?
Kohalikud korrakaitsjad oletasid, et kuritegude taga on mingi tundmatu äärmusorganisatsioon. Ootamatult selgus, et hauarüüstamiste taga on kohalik tunnustatud teadlane Anatoli Moskvin (s 1. sept. 1966), keda ühed pidasid geeniuseks ja teised veidrikuks. Kohaliku ajakirjanduse andmetel kirjutas ta parajasti teejuhti Nižni Novgorodi regiooni kalmistute kohta.
Vene ajakirjanduses ringles kaks versiooni nekrofiili jälile jõudmisest. Ühe järgi andsid ta üles pensionieas vanemad, kes tabasid linnalähedasest suvilast naastes poja üht surnukeha töötlemas. Nad olid poja pehmelt väljendudes veidrast hobist varem teadlikud, püüdsid seda mitte märgata, kuid otsustasid pärast pikka järelemõtlemist teha sellele lõpu.
Teise versiooni järgi külastasid politseinikud Moskvini, et konsulteerida toimunud hauaröövide asjus. Teadlase kolmetoalises korteris nägid nad ootamatult riietatud naiste muumiaid.
Kui esialgu teatati, et tema juurest korterist leiti 26 naise mumifitseeritud surnukehad või skeletid, siis esmaspäeval tõsteti see number 29ni. Seejuures hoidis mees 28 surnukeha korteris ja üht garaažis. Kõik surnukehad olid riietatud ja paigutatud „suurte nukkudena“ korrapäraselt korteris laiali.
Teadlane võeti 2. novembril vahi alla ja tema suhtes algatati kriminaalasi. Teda süüdistati haudade ja surnukehade rüvetamises. Politsei sõnul oli mehel kinnisidee koguda täiuslik kollektsioon inimluudest. Samuti kasutas ta laipadest meisterdatud nukke eriskummaliste rituaalide läbiviimisel.
Leitud muumiaid ja skelette uurisid eksperdid, et teha kindlaks, kellele need kuuluvad ja kust täpsemalt välja kaevati.
Anatoli Moskvin pärineb ajaloolaste perekonnast. Ta ise õppis Moskva Riikliku Ülikooli aspirantuuris keltoloogiat. Moskvin on kirjutanud palju raamatuid ja avaldanud teadustöid. Tegemist on intelligentse inimesega, kes valdab 13 keelt.
Mehe veidrast hobist lugenud inimesed peavad teda üldjuhul hulluks. Psühhiaatrid järeldusega ei kiirustanud. Professor Mihhail Vinogradovi sõnul seni teada olevate faktide põhjal Anatoli Moskvini midagi tõsist ei ähvarda.
„Ta on teadlane, ta on uurija. Oma töös ületas ta teatud normide piirid. Paljud teadlased tegelevad arheoloogiliste väljakaevamistega ja muumiate otsingutega, kuid oma leide ei vii nad koju, vaid muuseumidesse ja laboritesse,“ arutles Vinogradov ajalehes „Novõje Izvestija“. Ta lisas, et tõenäoliselt pani Moskvini tegutsema äärmuslik fanatism.
Ajalehe Komsomolskaja Pravda andmetel olid Moskvini „naised“ matmise ajal 12–30aastased.
Nekrofiilne huvi kalmistute vastu tekkis Moskvinil juba pioneerieas
Anatoli Moskvin on varasemates intervjuudes rääkinud, et huvi kalmistute vastu tekkis tal juba pioneerieas. Nimelt sattus ta 1979. aastal mitte omal tahtel nägema üht maagilist tseremooniat. Pärast seda tõmmanud surnuaiad teda magnetina enda poole.
Teadlase sõnul on ta korduvalt kalmistutel ööbinud ning vahel koguni teinud seda hauas. Oma huvi kalmistute ja sinna maetud inimeste vastu peab ta sügavalt teaduslikuks. Ta rääkis uurijatele, et soovis koju toodud laipade abil välja selgitada, milline seos valitseb inimese nime ja tema saatuse vahel.
Pärast hauarüvetajast teadlase Anatoli Moskvini vahistamist lubasid kohalikud võimud tugevdada kalmistute valvet.
1912. aastal toimus kohus. Moskvin tunnistati süüdimatuks vaimuhaigeks. Moskvinit loksutati kodu ja hullumaja vahet mitu aastat. 2015. aastal tehti korduvekspertiis ja 30. juulil otsustati ravi jätkata. Ainult mitte ükski pooletoobine psühhiaater pole tänase päevani selgitanud, mismoodi või milliste ravimitega ravitakse nekrofiiliat!
Peter Hagen
NB! Loe ka:
Dr Gunther von Hagens – surnukuuride Indiana Jones
Edward Gein – filmi „Psycho” prototüüp
