Hingestatud universum

Üha sagedamini vaidlevad loodusteadlased vaimse tõelisuse eksistentsi üle sealpool aega ja ruumi. Ja selle üle, kas meie maailm võib olla vaimse protsessi produkt…

Šamaanitarkused ja teadus
USA indiaanlasest šamaan Peter Alvarez iseloomustab oma tegevusala lühendiga: I.D.T.E.W.I.D. – It’s difficult to explain, what I do (on raske seletada, mida ma teen). Tema tegevus mõjub kaasajal peaaegu võõrastavana: Alvarez ravib nii vaimselt kui kehaliselt haigeid inimesi reisidega nende eneste unenägude maailma.

Meditsiinidoktorist šamaan
Koos oma kolleegide, 11 meediku ja psühholoogiga, vabastab Alvarez Atlantas (USA, Georgia) selle meetodiga vägistatud või seksuaalselt ahistatud lapsi ja täiskasvanuid, suitsiidikalduvustega või muidu hälbinud psühhopaate nende painajatest. Ta mõjutab oma patsiente muusikaga, täpsemalt – oma Bänd Butterfly Sage’ga, mille rütm nagu „universumi südamelöögid“ iga keharaku „läbi töötab“. Kõige hämmastavam on Alvarezi teraapia juures aga see, et tema tehnikat õpivad õhinal professionaalsed meedikud ja psühholoogid. Üha rohkem USA ülikoole on heliteraapia efektiivsuse ka teaduslikult ära tõestanud.

Hingestatud universum
Kaasaegne teaduslik maailmakäsitus on jõudnud murranguni. Isegi niisugused paranormaalsed fenomenid nagu telepaatia, selgeltnägemine, tuleviku ennustamine ja psühhokinees, mis oli seni uurimisteemana tõsiteadusele tabu, on moodsate ülikoolide ja uurimiskeskuste kõrgtehnolaborites tunnustatud (näit. ka elektroonikakontsernis Sony). California statistikaprofessor Jessica Uttsi sõnul „on teaduslikultki ära tõestatud, et üleloomulikud tajud ja aistingud eksisteerivad“.
Juba Albert Einstein tegi kindlaks, et mateeria pole midagi muud kui kokkusurutud energia üks vorme. Selles mõttes moodustavad energia, teadvus ja vaim kõige eksisteeriva põhialuse. Sedasorti tõdemuseni jõudnud, tunnetavad teadlased oma võimaluste piiratust maailma eksistentsi ainult materialistlikult põhjendades. Tänapäeva füüsikud ei käsita maailmaruumi enam nagu ühte tohutut masinavärki, vaid pigem kui pidevalt arenevat organismi, milles mateeria kuni subatomaarse tasandini hingestatud on. Esoteerilised ettekujutused üleloomulikust, mõistetamatust reaalsusest olid teadlaste silmis kuni 17. sajandini puhas hookuspookus. Toona lõi prantsuse filosoof René Descartes mehhanistliku maailmapildi, milles vaim ja mateeria teineteisest rangelt lahus seisid. Inimesel oli hing vaid sellepärast, et muidu näinuks maailm mingi mehaanilise kellavärgina. Ainult kunstnikud tohtisid tehnikale orienteeritud Euroopas takistamatult unistada. „Võib-olla eksisteerib ka teisi maailmu, mis on reaalsemad kui ärkveloleku maailmad,“ oletas Marcel Proust.
Ja nüüd siis kasutab šamaan Peter Alvarez indiaanlaste igivana ja taasavastatud teraapiat, mis on pärit tema esivanematelt. Koos oma patsientidega otsib ta dreamtime’i, unenägude, ulmade aega. Kogu maailma loodusrahvaste šamaanidele, preestritele ja ravitsejatele tähistab see mõiste vaimset dimensiooni, mida inimese olemus enesest tõeliselt kujutab. Alvarez elas 30 aastat Austraalia aborigeenide ja teiste loodusrahvaste seas Aafrikas, Lõuna-Ameerikas, Kanadas ja USA-s, et uurida, õppida ja praktiseerida šamanistlikke teadmisi.

Reaalsus ja unenäod
Šamanistlik filosoofia keerab meie harjunud realiteeditaju pea peale. „Unenägude aeg on reaalsus,“ ütleb Alvarez. „See, mida oleme harjunud reaalsuseks nimetama – materiaalne maailm oma ruumis ja ajas –, on oma olemuselt ainult ulm.“ Selles poeetilisena tunduvas dimensioonis olla võimalik terveks ravida nii inimese hing kui keha.
Ka teadlased liiguvad tänapäeval šamanistlikel unenäguderadadel. Braunschweigi spordiekspert, psühholoogiaprofessor Paul Tholey näeb unenägude aega täpselt samasugusena nagu indiaanlane Peter Alvarez.

Ajamasin peas
Puhas, selge unenägu on niisugune, mille ajal magaja teab, et see on ulm. Seda võib vastav isik spetsiaalse treeningu tulemusena mõjutama õppida. „Eelkõige on niisugused unenäod omamoodi ajamasin, mille inimene ise võib kas minevikku või tulevikku suunata,“ on Tholey unelaboratooriumis katsetega ära tõestanud. Ta kirjeldab unes viibimist kui „vabaduse teatud astet“, mille kestel pakutakse katsealusele võimalust õppida päevastest keerdsituatsioonidest nagu üle lendama. Seda tehnikat kasutab Tholey sportlaste juures, et koolitada näit. suusatajate tasakaalutunnetust, et juurida neist välja „tarbetuid hirme“ ja tugevdada nii emotsionaalset kui kehalist stabiilsust.

Kvantfüüsika kinnitab
Siiski jääb seni ka Tholeyle küsimärgiks, kus meie teadvus täpsemalt viibib, kui und näeme. „See on psühholoogiline protsess, mida me veel ei tunne,“ ütleb ta. Tema hüpotees on: unenägudes esinevad sündmused leiavad aset ajus.
Piir tegelikult toimuva ja fantaasia vahel tundub paljudele teadlastele üha ebaselgem, nagu kirjutab oma raamatus „Unenägude füüsika” USA füüsik Fred Alan Wolf. Vähemalt kvantfüüsika on näidanud, et subatomaarsel tasandil „pole reaalsus midagi ainelist – see koosneb vaid võimalustest“, mõttelistest ettekujutustest, mis mõistatuslikul viisil „niimoodi kokku mängivad, et neist tahke mateeria kujuneb“.

NB! Loe ka:
Kas astroloogia ennustab tulevikku?
Kas meie elukäik on ette määratud?
KARMA – headuse maagiline jõud