Harvey Murray Glatman

2 minutit lugemist

1928. aastal San Diegos (California) sündinud inetu suurte kõrvadega Harvey Murray Glatman paistis juba noorukina silma sellega, et sidus ennast kinni ja masturbeeris. 17-aastaselt sundis ta üht tüdrukut ennast alasti võtma. 18-aastaselt, kui Harvey oli mitme varguse tõttu seadusega pahuksisse läinud, saadeti ta vaimuhaiglasse ravile. Kui ta 1951. aastal sealt välja lasti, avas ta Los Angeleses televiisorite remondi töökoja ja pühendus töö kõrvalt fotograafiale.

Glatmanile meeldis pildistada oma surmahirmus ohvreid.

Ilusatele naistele ligipääsemiseks esines ta professionaalse fotograafina. Tema mõrvarikarjäär oli lühike, kuid tormiline. 1. augustiks 1957  määras Johnny Glynni nime all esinenud Glatman kohtumise tutvumiskuulutusele vastanud 19-aastase Judy Ann Van Horn Dulliga. Ta oli lubanud maksta tüdrukule väikese pildiseeria eest 50 dollarit. Jõhkard viis neiu oma Hollywoodis Melrose’i avenüül asuvasse korterisse ja tegi temast aktifotosid. Seejärel vägistas ta tüdruku. Hoolimata ohvri kinnitustest, et ta ei räägi juhtunust kellelegi, kui ta laseb tal minna, sidus Glatman neiu kinni ning viis ta öösel autoga Indio lähedal asuvasse inimtühja kõrbesse. Pärast seda, kui ta oli kinniseotud Judyst teinud veel mõned võtted, kägistas ta neiu nööriga ja mattis ohvri liiva alla.
Järgmisena pidi 8. märtsil 1958 surema 24-aastane Shirley Bridgeford. Glatman leidis ta tutvumiskuulutuse kaudu (teistel andmetel tutvusid nad üksikute klubis), viis ta San Diego lähedale kõrbesse, pildistas neiut kinniseotuna ja kägistas ta viimaks. Ohvri kannatused olid fotodel jäädvustatud kuni surmahetkeni.
Kolmas ohver oli Ruth Mercado, 23-aastane strippar Los Angelesest, kes pakkus eri väljaannetes oma teenuseid Angela nime all. 23. juulil 1958 rääkis Glatman neiu pehmeks, et see nõustuks aktifotode jaoks poseerima. Ruthi korteris vägistas Glatman neiu, sidus ta kinni ja viis autoga San Diego lähedal asuvasse kõrbesse. Seal vägistas ta kahe päeva jooksul neidu korduvalt, pildistas kinniseotud ohvrit, lõpuks kägistas ta ja mattis laiba maha.
Glatmani viimasel ohvril Lorraine Vigilil õnnestus vastu hakata ja mehelt püstol ära võtta. Kui nad maas maadlesid, sattus neile peale juhuslikult mööda kõndinud politseinik.
Kui Glatmani kodust leiti tapetud naiste fotod, tunnistas ta kõik üles. 1958. aasta novembris kõigest kolm päeva kestnud kohtuprotsessil mõisteti maniakile kolme inimese tapmise eest surmanuhtlus ja 18. septembril 1959 hukati ta San Quentini vangla gaasikambris.

©Peter Hagen

0

Your Cart