Miks on marsielanikud rohelised?
„Cosmopolitan“ oli 1907. aastal veel poliitiline ajakiri. Pärast seda, kui kirjanik H. G. Wellsi romaan „Tähtede sõda“ bestselleriks sai, palus
Loe lisaks„Cosmopolitan“ oli 1907. aastal veel poliitiline ajakiri. Pärast seda, kui kirjanik H. G. Wellsi romaan „Tähtede sõda“ bestselleriks sai, palus
Loe lisaks11. aprillil 1970, kell 22.13 Washingtoni aja järgi viis kanderakett Saturn 5 orbiidile kosmoselaeva Apollo 13, mille pardal olid astronaudid
Loe lisaksÜha sagedamini vaidlevad loodusteadlased vaimse tõelisuse eksistentsi üle sealpool aega ja ruumi. Ja selle üle, kas meie maailm võib olla
Loe lisaksTeatavasti märgitakse ülekoormusi vabalangemise kiirenduse kordusena (2 g, 3 g jne.). Sõltuvalt kiirenduse suurusest ja kestusest võivad sellest põhjustatud jõud
Loe lisaksMis on minimaalne info maksimaalsete kulutuste juures? Kosmosejaamade saatmine Marsile. 20. sajandi rahvatarkus Veel 40 aasta eest olid igat masti
Loe lisaksNew Mexicos asuva Sandia rahvusliku laboratooriumi uurijad olid kohkunud. Kompuutrieksperiment lõi nende silmade ette vaatepildi kohutavast katastroofist: merest tõusis õhku
Loe lisaksNaasnud kosmosest, sai Juri Gagarinist elav legend. Võimud hoidsid oma esimest kosmonauti – teda ei lastud enam ei kosmoselaeva ega
Loe lisaksKosmosesüstiku Columbia hukkumise põhjus oli küllaltki banaalne. Columbia startis Kennedy kosmodroomilt 16. jaanuaril 2003. NASA-le oli see 113. süstikulend. USA
Loe lisaks28. jaanuaril 1986 ootasid tuhanded inimesed Canaverali neeme kosmodroomil ja miljonid televaatajad telerite ees kannatamatult kosmosesüstiku Challenger starti. Tegemist oli
Loe lisaksHiinlased nimetavad seda chiks, indialased pranaks, mõistes viimase all jumalikku energiat, mõistatuslikku jõudu ja kiirgust, mis läbib universumit ja iga
Loe lisaksVenemaa majanduslik ja teaduslik-tehniline mahajäämus on lausa vanasõnaline. Asi pole selles, nagu oleksid vene teadlased ja leiutajad andetumad kui teiste
Loe lisaksTeatud alad Päikese pinnal on madalama temperatuuriga kui neid ümbritsev fotosfäär (vastavalt umbes 4000 K ja 5800 K) ja seetõttu
Loe lisaks