Briti lahingulaeva „HMS Barham” hukkumine 25. nov. 1941

HMS Barham oli Briti Kuningliku mereväe Queen-Elizabethi-klassi lahingulaev ja läks ajalukku sellega, et oli ainuke lahingulaev Teise maailmasõja ajal, mille hukkumine on filmilindile jäädvustatud.

Barhami ehitas firma John Brown & Company Šoti laevatehases Clydebank. Laeva kiil pandi maha 24. veebruaril 1913, Barham lasti vette 31. oktoobril 1914 ja anti mereväele üle 19. oktoobril 1915. Alguses kuulus lahingulaev Briti Grand Fleeti koosseisu, ja tegutses Põhjamerel. Alates 1916. aastast oli Barham admiral Hugh Evan-Thomase juhitud 5. lahingulaevade eskaadri lipulaevaks.
Kuulsa Skagerraki merelahingu ajal (31. mai kuni 1. juuni 1916) kuulus Barham admiral David Beatty lahingulaevade flotilli ja sai tulevahetuse käigus viis tabamust. Laev ise tulistas Saksa laevade pihta 337 mürsku. Barhami pardal sai surma 25 meremeest, kellest osa suri mõni aeg pärast tulevahetust.
Pärast Esimese maailmasõja lõppemist jäi Barham Briti sõjalaevastiku aktiivseks aluseks. Aastatel 1931–1934 tehti laevale põhjalik noorenduskuur. Nii jäeti alles asinult üks korsten, laevale paigutati moodsamad õhutõrjekahurid ja üks vesilennuki katapult. Seoses ümberehitustega suurenes laeva veeväljasurve 31 100 tonnini.
Teise maailmasõja alguses kasutati Barhami peamiselt Atlandil ja Vahemeres.
12. detsembril 1939 saatsid hävitajad Duchess, Diana, ja Dainty Barhami Malta vetest kodusadamasse. Mull of Kintyre lähedal sattusid laevad tihedasse uttu. Hoolimata tihedast udust jätkasid laevad allveerünnaku ohu tõttu liikumist sikk-sakk kursil. Kell 5.35 rammis Barham hävitajat Duchess, mis murdus pooleks, viies meresügavusse 137 meeskonnaliiget. Kõigest 23 meest pääses eluga.

28. detsembril 1939 umbes kella poole nelja ajal päeval õnnestus Saksa allveelaeval U 30 umbes 70 miili kaugusel Herbiididest lasta torpeedo Barhami pakpoordi. Plahvatus tappis neli meeskonnaliiget ja purustas osa peakaliibrite A ja B alumistest osadest, mis voolasid vett täis. Raskesti vigastatud lahingulaev oli sunnitud oma valvemissioonilt koos lahinguristleja Repulse ja hävitajatega Isis ja Nubian kodusadamasse tagasi pöörduma. Barhami remont kestis 30. juunini 1940.
Pärast Prantsusmaa kapitulatsiooni ründas Barham 1940. aasta septembri lõpus Prantsuse Dakari lähedal lahingulaeva Richelieu (Briti operatsioon „Menace“, mille eesmärgiks oli Prantsuse Vahemerelaevastiku hävitamine, et laevad ei satuks sakslaste kätte.) Richelieu 380-mm mürsk tabas Barhami vööri, samuti sai ta mõned mürsutabamused rannikupatareidelt. Vigastused ei olnud suured ja laev jäi endiselt lahinguvõimeliseks. Britid olid aga sunnitud Dakari vastu suunatud operatsiooni lõpetama.
1941. aastal viibis Barham Vahemerel, kus ta märtsis osales Matani neeme lähedal toimunud merelahingus. Sama aasta mais sai ta võitluses Kreeta pärast tabamuse 250-kilogrammise pommiga, mis põhjustas peakaliibri tornis Y tulekahju, mis saadi kontrolli alla alles 20 minuti pärast. Hukkus viis meest. Tugeva kahjustusega laev remonditi Alexandria sadamas ja hiljem Durbanis. 1941. aasta augustis oli Barham lahinguvalmis. Septembris sõitis laev taas Vahemerele.
25. novembril 1941 väljus Barham kapten Geoffrey Clement Cooke juhtimisel Egiptuse Sollumi sadamast, et asuda teiste lahingulaevade ja 8 hävitaja saatel konvoeerima Itaalia laevakaravani, mis sõitis Liibüa ranniku suunas. Sidi Barranist põhja pool laskis Saksa allveelaev U 331 kaptenleitnant Hans Dietrich von Tiesenhauseni juhtimisel kl 16.30 Barhami suunas välja neli torpeedot, millest kolm tabasid laeva ahtri suurtükkide piirkonda. Barham vajus kiiresti pakpoordi ja kui laev oli juba peaaegu külili, toimus ahtri mürsukeldris vägev plahvatus. Lahingulaev uppus nelja minutiga, viies meresügavikku 862 meeskonnaliiget. 450 ellujäänut päästeti hiljem.

Laeva hukkumist filmiti Valianti pardal asunud filmioperaatorite poolt. See oli meresõja ajaloos teine juhtum, kui õnnestus uppuvat lahingulaeva filmida. Esimene kord oli see Esimese maailmasõja ajal, kui filmilindile jäädvustati Austria-Ungari lahingulaeva SMS Szent Istvàni uppumine. 1918. aasta 10. juuni hommikuhämaruses kl 3.15 läkitas Itaalia torpeedokaater MAS 15 Premuda saarel lähedal lahingulaeva keresse kaks torpeedot. Kl 6.12 läks SMS Szent Istvàn ümber ja vajus vee alla. Uppumist filmiti lahingulaeva Tegetthoff pardalt.
Kõigest 11 päeva enne Barhami torpedeerimist (13. novembril) oli Saksa allveelaev U 81 (komandör Friedrich Guggenberger) uputanud Inglise lennukikandja Ark Royali kõigest üheainsa torpeedoga (ülejäänud kolm läksid mööda). Seda enam oli Barhami kaotus inglastele nii rängaks löögiks, et lahingulaeva hukkumist varjati Briti mereväe eest tervelt kaks kuud.
Barham oli ainuke Briti lahingulaev, mille Saksa allveelaev uputas Teise maailmasõja ajal avamerel.

©Peter Hagen

NB! Vt YouTube koloreeeritud versioon: HMS Barham Explodes – Slow Motion
Musvalge versioon: HMS Barham Explodes & Sinks: World War II (1941) | British Pathé

Lahingulaeva Barham põhiandmed

Pikkus 195 m
Laius 27,6 m
Süvis 9,3 m
Veeväljasurve 29 150 t
Meeskond 925–951
Masinate võimsus 76 575 hj (56 321 kW)
Maksimaalne kiirus 24 sõlme (44 km/h)
Sõukruvid 4

Relvastus
8×381 mm (peakaliiber)
12×152 mm
2×102 mm (õhutõrje)
2×76 mm (õhutõrje)
4 torpeedotoru ⌀ 533 mm

Soomus
Soomusvöö laeva külgedel 102–330 mm
Peatekk 25 mm
Vööri komandotorn 102–279 mm
Ahtri tulejuhtimiskeskus 102–152 mm
Veetihedad põikvaheseinad 51–152 mm
Ülemine soomustekk 32–45 mm

Alumine soomustekk 25–76 mm
Peakaliibritornid 127–330 mm
Barbetid 102–254 mm

NB! Loe ka:
„Bismarcki“ võit ja hukk
Jaapani hiigellahingulaeva „Yamato“ lugu
Märjast hauast pääsenud
Jaht Jaapani allveelaeva I-52 kullale
„Thetis“ – kaks korda uppunud allveelaev
Ränk elu Saksa allveelaevas
Allveelaev – nähtamatu vaenlane