Aurik „Eastland“ läheb ümber Chicago sadamas (1915, galerii)

2 minutit lugemist

„Eastland“ oli ameerika reisilaev, mille kodusadamaks oli Chicago ja mis kuulus Michigan Steamship Comany’le. Port Huronis (Michigan) Jenks Shipbuilding Company’s ehitatud „Eastlandi“ kasutati peamiselt lõbusõitudeks. Laev oli 81 m pikk, u 12 m lai.

6. mail 1903 ristitud laev sai nimeks „Eastland“. Laeva ristiemaks oli missis David Reid South Havenist (Michigan), kes sai selle eest 10 dollarit ja aastakaardi lõbusõitudeks tema ristitud laeval.
„Eastland“ hakkas juba vettelaskmisel silma ebastabiilsusega, kuna kõrge taglastuse tõttu asus tema raskuspunkt suhteliselt kõrgel. Probleem tuli eriti teravalt esile siis, kui laevale hakkasid tulema meeskond ja reisijad. Juba esimeste reiside ajal 1903. aastal oleks äärepealt katastroof juhtunud. Laevale asuvad reisijad muutsid selle nii ebastabiilseks, et alus vajus kreeni ja vesi hakkas ühe trapi juures laeva voolama. Olukord suudeti kiiresti kontrolli alla saada, kuid järgnesid uued vahejuhtumid. Kõigest kuu aega hiljem sai laeva ahter vigastada, kui „Eastland“ tagurdas teisele laevale otsa. 1906. aastal läks laev taas tugevasse kreeni.

1915. aastal paigutati „Eastlandile“ päästepaadid, nagu ka paljudele teistele tolle aja laevadele. Samal aastal oli päästepaatide paigutamine muudetud Federal Seaman’s Act’ga USA-s kohustuslikuks. Kuigi päästepaadid pidi tagama eelkõige reisijate ohutuse, siis tolle õnnetu laeva püstuvust vähendasid nad oluliselt. Laeva ülatekile paigutatud päästepaadi olid suureks lisakoormuseks ja viisid laeva raskuskeskme veelgi kõrgemale. Seega oli laeva stabiilsuse kriitiline moment ületatud. Jäi üle ainult oluliselt vähendada reisijate arvu, et mitte uusi probleeme tekitada.
24. juulil 1915 väljus „Eastland“ koos kahe teise lõbusõiduaurikuga „Theodore Roosevelt“ ja Petoskey“ Suurele Järvistule, pardal Ciceros asuva Western Electric Company Hawthorne Works töötajad.
Kell 6.30 hakkas laev reisijaid pardale laskma ja juba kell 7.10 oli pardal maksimaalne lubatud arv inimesi. „Eastlandil“ viibis 2751 inimest, kellest suurem osa tungles ülatekil. Kaist eemaldudes hakkas laev äkki tüürpoordi kalduma. Meeskond kiirustas ballasttanke täitma, et viia laeva raskuskeset allapoole ja sel viisil alus stabiliseerida. Paraku ei andnud see abinõu mingit efekti, olukord väljus kontrolli alt, kui laevast möödusid võistlevad kanuud. Paljud reisijad kogunesid tüürpoordi reelingu äärde vaatepilti uudistama. Niigi ebastabiilne laev võpatas korra ja läks tüürpoordi ümber. Paljud reisijad ja meeskonnaliikmed viibisid sel ajal siseruumides ega pääsenud enam välja. Kuigi kai jäi laevast kõigest 6 meetri kaugusele ja abi jõudis kiiresti kohale, hukkus 841 reisijat ja 4 meeskonnaliiget. Hukkunute hulgas oli palju lapsi.
Paljud ohvrid olid tšehhi päritolu ameeriklased, kellel oli Ciceros suur kogukond.
„Eastland“ tõsteti sama aasta oktoobris üles ja anti oksjonile. 1917/18 kasutati seda kahurpaadina ja 20. septembril 1918 võttis USA merevägi aluse „Wilmette (IX-29) teenistusse. Laeva kasutati õppelaevana kuni Teise maailmasõja lõpuni. 28. novembril 1945 kanti laev maha ja 19. detsembril kustutati laevade nimekirjast. 31. oktoobril 1946 müüdi endine „Eastland“ Chicago firmale Hyman Michaels Company vanarauaks. Lammutustööd viidi lõpule 1947. aastal.

©Peter Hagen

0

Your Cart