Absurdihuumor

Kaks telliskivi kukuvad katusekarniisilt alla.
Üks ütleb: „Tormine ilm täna!”
„Pole midagi, kui juhtuks vaid hea inimene olema.”
* * *
Üks tuvi teisele: „Mul on kohutav depressioon!”
Teine tuvi: „Lähme situme inimestele pähe ja sul hakkab kohe parem!”
* * *
Kaks seent metsas vestlevad omavahel.
„No nüüd läheb korjamiseks lahti,” ütleb puravik.
„Ei oska öelda, kuidas selle korjamisega saab olema, aga et ma saapaga ühe nätaka saan, seda ma tean täpselt,” ütleb roheline kärbseseen.
* * *
Kaks õhupalli lendavad kõrbe kohal.
Äkki ütleb üks õhupall teisele: „Ole ettevaatlik, seal ees on üks suur kaktus-s-s-s-s-s-ss.”
* * *
Ukselävel seisavad kaks piimapudelit – üks emane, teine isane.
Emane naeratab võrgutavalt ja ütleb: „Vaata mind korraks! Ma olen täiesti värske!”
„Sellest on vähe abi, ma olen pastöriseeritud.”
* * *
„Mul on sulle üks juukseid püsti ajav lugu.”
„Räägi seda kiilaspeale.”
* * *
Konn läheb ennustaja juurde ja palub endale tulevikku kuulutada. Ennustaja vaatab tähelepanelikult tema koibi ja ütleb siis: „Sa kohtud peagi kena tütarlapsega.“
„Kas tõesti, ja kas diskol? Ja minust saab prints?“
„Ei, jääd ikka konnaks edasi, aga bioloogialaboris.“
* * *
Indiaanlane perekonnaseisubüroo ametnikule: „Ma tahan oma pikka nime muuta.”
„Kuidas siis teie nimi kõlab?”
„Rong Mis Kaks Korda Vilistades Mööda Sõidab.”
„Ja milline peaks uus nimi olema?”
„Tuut-Tuut.”
* * *
Mööda jõekallast läheb mees ja peksab kaikaga vastu vett.
„Mida te teete?” küsib keegi mööduja.
„Krokodille peletan!”
„Kuid selles jões ei ole krokodille.”
„Tähendab hästi hirmutan!”
* * *
„Ma ristasin lamba ja lambakoera!”
„Ja siis?”
„Nüüd võivad lambad end ise valvata.”
* * *
Mees, konn peas, tuleb arsti juurde.
„Mille üle kaebate?” pärib arst.
„Härra doktor, ma astusin endale midagi jalga!” vastab konn.
* * *
„Millega sa tegeled?”
„Otsin nõela heinakuhjast.”
„Kas sa kaotasid selle just sinna?”
„Ei, aga ma ei suuda uskuda, et nii suures kuhjas ühtegi nõela ei ole.”
* * *
„Jällenägemiseni,” ütles üks pime teisele.
* * *
Surematu Kaštšei läks Baba-Jagale külla.
„Kuule, eit, hakkame õige keppima,” teeb Kaštšei ühemõttelise ettepaneku.
„Hakkame pealegi.”
Natukese aja pärast kostab vali plaksatus ja Baba-Jaga hakkab valju häälega naerma: „Ehee, sind vana lolli! Mul on sinusuguste jaoks jalge vahel püünisraud!”
Nüüd hakkab Kaštšei naerma: „Aga mul on sinu püünisraudade jaoks protees!”
* * *
Ilja Muromets ratsutab mööda metsa ja märkab äkki puu külge seotud alasti Imekaunist Vassilisat.
„Taevavägi, Imekaunis Vassilissa, mis sinuga juhtunud on?”
„Ah, ära küsi! Röövel-ööbik sidus mu kinni ja vägistas,” kurdab Imekaunis Vassilissa.
„Miks sa siis appi ei karjunud?”
„Siin karju või ära karju, niikuinii keegi ei kuule.”
„Ah või nii…” ütleb Ilja Muromets kukalt sügades. „Oled sa ikka kindel, et keegi ei kuule?”
* * *
„Eile juhtus minuga kummaline lugu!” jutustab Franz oma sõbrale. „Ma olin hipodroomil ja kummardusin, et kingapaela kinni siduda, kui keegi tuli minu juurde ja pani mulle sadula selga, istus sadulasse ja andis kannuseid.”
„Ja siis?”
„Ma tulin teiseks!”
* * *
Kohutav palavus. Talupoeg sõidab oma logisevas vankris mööda Kataloonia tolmust teed.
„Sellist palavust ma ei mäleta,” ütleb mees endamisi.
„Mina ka,” märgib hobune.
„Mis? Mis see on?” hüüatab mees. „Esimest korda kuulen, et hobune räägib.”
„Mina samuti,” nõustub vanker.
* * *
Täidlane daam astub peegli ette ja küsib: „Peeglike, peeglike seina peal, kes on kauneim ilma peal?”
Peeglike ütleb: „Astu korraks kõrvale, ma ei näe ju midagi!”
* * *
Üks lilleke teisele: „Kas sa armastad mind?”
„Muidugi. Aga sina?”
„Mina sind ka!”
„Kutsume siis mesilase!”
* * *
Talupoeg jutustab õlleklaasi juures temaga juhtunud ebaharilikust loost: „Hajameelsusest söötsin kanadele saepuru. Eile tulid tibud välja. Ja mis ma näen – üksteist neist on puujalaga ja kaheteistkümnes on rähn!”
* * *
Tumm helistas kurdile ja ütles, et pime ostis teleri.
* * *
Kaks nulli lähevad läbi kõrbe ja kohtavad kaheksat.
Üks null ütleb teisele. „Hullumeelsus, sellise palavaga vöö nii kinni tõmmata!”
* * *
„Kummaline, ma olen juba kusagil teie nägu näinud.”
„Tõepoolest kummaline, nägu on mul ju alati kaasas.”
* * *
„Mitte kuidagi ei suuda lutikaid diivanist välja saada, mida teha?”
„Aga kas te pole proovinud viia talvel diivan mõneks ajaks õue?”
„Proovisin.”
„Noh, ja tulemus?”
„Lutikad tassisid diivani tuppa tagasi.”
* * *
Mis on hall, kohvriga ja neljal jalal?
Hiir sõidab komandeeringusse.
* * *
Kohtuvad kaks vana sõpra Jim ja Tom.
Jim: „Noh, mis ametit sa nüüd ka pead?”
Tom. „Ma olen selgeltnägija.”
„Jama, seda ma küll ei usu!” hüüab Jim.
„Heake küll, eks ma püüan tõestada,” ütles Tom. „Näed sa seal kõnniteel seda naist? Kolmekümne sekundi pärast kukub ta täies pikkuses pikali.”
Nii juhtuski.
„Mõni ime!” ütles selle peale Jim. „Siin on tänav nii auklik, et see oleks võinud igaühega juhtuda.”
„Hästi,” kostis selgeltnägija, „läheme edasi. Näed, siin tänavanurgal põrkavad kohe kaks autot kokku.
Nii ka juhtus.
„Mõni ime!” ütles uskumatu Jim. „See võis ka juhus olla. Kui sa tõesti tahad mind veenda selles, et sa oled selgeltnägija, siis tee nii, et meie ees oleva maja seitsmendalt korruselt, teisest aknast vasakult televiisor alla visataks.”
„Saab tehtud,” vastas Tom ja keskendas oma sugereeriva pilgu osutatud suunas. Viie minuti pärast ilmus keegi mees aknale ja karjus: „Uskuge mind, mul ei ole televiisorit!”
* * *
Kalle kurdab sõbrale: „Sa ei kujuta ette, kui rumal koer mul on! Ma palun tal hommikul tuua endale tuhvlid, aga tema läheb hoopis kööki ja hakkab putru keetma.”
* * *
Kaks tellist, üks noor ja teine vana, kukuvad kõrghoone tellingult alla.
Noor tellis kurdab: „Küll on kahju noorelt surra! Ei jõudnud elu õieti alustadagi…”
„Tobu!” ütleb vana tellis. „Näed, all seisavad kaks töömeest. Vaat, neile kukumegi pähe.”
„Aga neil on ju kaitsekiivrid peas!” hädaldab noor. „Me kukume ikkagi puruks!”
„No küll sa oled loll! Vaata, kuidas seda tehakse,” ütleb vana tellis ja hüüab alla: „Vau-u-u-uu!”
Mõlemad ehitajad ajavad pea kuklasse ja vaatavad üles.
* * *
Loomaaia töötaja helistab leiubüroosse: „Meil kadus elevant ära. Ega teda teie juurde ei ole toodud?”
„Tema tunnused?”
* * *
„Ma käisin eile tsirkuses.”
„Mida sa seal huvitavat nägid?”
„Kõige vägevama mulje jätsid siiami kaksikud.”
„Mis numbriga nad esinesid?”
„Üks sõi ära terve ämbritäie ploome ja teine sülitas kivid välja.”
* * *
Ameerika illusionistide kongressil pärib üks mustkunstnik: „Kuidas elab sinu võluv naine, kelle sa oma esinemise ajal pooleks saagisid?”
„Me läksime lahku. Praegu elab ta Bostonis ja San Franciscos.”
* * *
„Kuidas käsi käib?” küsib pime halvatult.
„Nagu näed,” kostab see.
* * *
Mees tuleb hiiglasliku saksa dogiga loomaarsti juurde.
„Härra doktor, ma ei oska enam midagi teha, mu koer jahib alailma väikeautosid.”
„Sellest pole midagi. Enamik koeri ajab autosid taga.”
„Jaa, aga minu oma püüab nad kinni ja matab aeda.”
* * *
Tsirkuse direktor sattus suurde vaimustusse, saades kuulda, et Aafrikas elab kahe peaga mees. Ta saatis kohe telegrammi: „Tulge kohe Pariisi. Maksan tuhat franki päevas.”
Vastus tuli peagi: „Saabun reedel lennukiga. Tunnete mind ära valge nelgi järgi nööpaugus.”
* * *
Mees püüab kuldkalakese. See kukub kohe lunima: „Kulla inimene, lase mind lahti, siis täidan su kolm soovi.”
Pikemalt mõtlemata ütleb mees: „Tahan olla rikas, kuulus ja kuninglikust soost!”
Kohe läheb ümberringi pimedaks ja kui mees jälle ärkab, lebab ta luksuslikus magamistoas tohutus voodis. Samas avaneb uks, siseneb kena daam ja lausub: „Ferdinand, sa alles pikutad voodis! Meil on juba aeg Sarajevosse sõita!”
* * *
Mees arstile: „Ma olen impotentne. Mu isa oli impotentne, samuti vanaisa. See on meil vist suguvõsa viga…”
„Aga kust teie siis pärit olete?” imestab arst.
„Põltsamaalt.”
* * *
Laev sõitis karile, reisijad pääsesid üksikule saarele. Üks neist oli võtnud kaasa ka oma papagoi. Peagi said toiduvarud otsa ja papagoi märkas, et reisijad vahivad teda üpris näljase pilguga. Üks pani juba katelt tulele. Peremees ohkas ja hõikas: „Koko! Koko! Lenda korraks siia!”
Koko sulges silmad ja vastas: „Olgu, ma tulen, aga hüüdke mind Jeanne d’Arciks…”
* * *
Tsirkusedirektori juurde tuli tundmatu artist: „Ma pakun teile sensatsioonilise numbri: ma imiteerin lindu.”
„Lindu? Pole vaja, neid on mul juba mitu.”
„Kahju,” ütles artist ja lendas aknast välja.
* * *
Elatanud kodanik ärkab öösel kell kolm telefonihelina peale.
„Siin räägib naabrinaine, kes elab teie kohal. Tahtsin teile öelda, et teie koer ulub ja ei lase mul magada. Loodan, et te teda rahustate.”
Järgmisel ööl heliseb telefon naabrinaise toas.
„Siin räägib naaber, kes elab teie all. Eile öösel te äratasite mu ja ütlesite, et mu koer ulub ja ei lase teil magada.”
„Nii see oli.”
„Tahtsin teile ainult öelda, et mul ei ole üldse koera.”
* * *
Valitseja lossi saabub tema ustavaim rüütel. Mehe riided on määrdunud, kaetud maanteetolmuga, näol mõõgaarm. Rüütli hobune on aga nii kurnatud, et püsib vaevu jalul.
„Oo, mis häda on tabanud minu ustavat teenrit?” küsib trepile jooksnud vürst.
Suure pingutusega pigistab rüütel läbi hammaste: „Ma võitlesin teie kuulsuse eest! Ma peksin teie vaenlasi lõunas.”
„Mis!” hüüatas üllatunud vürst. „Mul pole lõunas mingeid vaenlasi.”
„Oo…” oigas rüütel väsinult. „Ei olnud… Aga nüüd saab olema.”
* * *
„Mis teiega juhtuks, kui teil üks kõrv ära lõigata?”
„Ma hakkan halvemini kuulma.”
„Aga kui ka teine kõrv ära lõigata?”
„Siis hakkan halvemini nägema.”
„Kuidas nii?”
„Müts vajub silmile.”
* * *
Buratino jookseb papa Carlo juurde: „Papa Carlo, Malviina ei taha minuga magada, sest minu riist olevat liiga kare ja ajavat pinde.”
„Selle vastu leiame rohtu,” lohutab papa Carlo nördinud Buratinot. „Hõõrume liivapaberiga siledaks.”
„Tead mis, papa Carlo,” üteleb Buratino peale seda, kui poleerimine lõppenud. „Tühja sellest Malviinast, lase parem veel kord liivapaberiga üle.”
* * *
Farmer näeb, et kanad on hakanud vähem munema, ja leiab, et kukk on vaja välja vahetada. Kuid järjepanu läheb nende uutega nii, nagu tolle esimesegagi.
Vana kukk läheb hommikul järjekordse uue kuke juurde ja teeb tollele ettepaneku kanad ära jagada. Noor aga tahab kõiki kanu endale ega taha vanale ühtegi jätta. Siis teeb vana noorele ettepaneku joosta kolm ringi ümber maja. Kes esimeseks tuleb, selle ettepanek võetakse vastu. Nagu noor kukk nõusse jääb, paneb vana kähku jooksu. Kui noor taipab oma jalad kõhu alt välja sirutada, on vanal juba kena edumaa. Teisel ringil jõuab noor kukk vanale juba peaaegu kannule, kui aken avaneb. Sealt pistetakse välja püssitoru, kõlab pauk ja noor kukk langeb surnult maha.
„Kurat, mitte ei vea!” kirub farmer. „Juba kolmas kukk osutub pederastiks.”
* * *
Tuvipidaja näitab külalisele oma hoolealuseid: „Ja see on tuvi, keda ma püüan paaritada papagoiga.”
„Milleks seda vaja on?”
„Vaadake, kui nende tibud ära eksivad, siis nad vähemalt oskavad küsida teed koju.”
* * *
Mehed lähevad restorani.
„Palun neli korda sada grammi ja üks sõrmkübaratäis konjakit,” andis üks meestest kelnerile tellimuse.
Kui kelner oli tellitu lauale toonud, võtab napsu tellinud mees diplomaadiportfellist välja väikese mehikese ja paneb lauale.
„Noh, Konstantin, räägi nüüd meile, kuidas sa Aafrika-reisil suguharu nõia persse saatsid!”
* * *
Kohvikusse hüppab känguru ja tellib tassi kohvi.
„Kolm eurot,” ütleb puhvetipidaja üllatunult kängurut silmitsedes ja lisab: „Huvitav, varem pole siin ükski känguru kohvi joomas käinud.”
„Vaevalt te neid selliste hindade juures edaspidigi näete!”
* * *
Teadlane leiutas elueliksiiri ja otsustas seda tuntud väejuhi pronksskulptuuri peal katsetada. Mõne aja pärast ajab kindral end sirgu ja hüppab siis postamendilt alla.
„Mis on teie esimene soov?” küsib õnnelik teadlane.
„Andke mulle püss, ma lasen need neetud tuvid maha!”
* * *
Preeriast käib üle tuulispask. Jim korjab plekk-katuse tükid kokku.
Naaber küsib: „Mida sa selle risuga teed?”
„Saadan Fordi tehastele, küllap need juba seda millekski kasutada mõistavad!”
Varsti saabub Fordi tehasest kiri: „Saime teie auto kätte, remondiks kulub nädal.”
* * *
Dracula tuleb purjus peaga koju.
„Pead sa alati alkohoolikute kõri kallale minema,” kurjustab naine.
* * *
Mees sõidab San Fransiscost San Diegosse. Õhtu jõuab kätte ja mees hakkab öömaja otsima. Ta jõuab ühe üksildase motelli juurde, millel on silt: „Ainult mustadele!”
Mehel ei jäänud muud üle, otsis karbi pruuni kingaviksi ja määris ennast neegriks. Seejärel läheb motelli, võtab toa ja palub end kell kuus hommikul äratada.
Kell kuus ajabki peremees mehe üles. See läheb duši alla ja hakkab värvi maha hõõruma. Nühib ja nühib, aga ei midagi.
Pärast selgus, et peremees oli hoopis vale mehe üles ajanud.
* * *
Perse saatis ÜRO-le kirja:
„Et ma olen kaheks jaotatud, sellega ma veel lepin. Kuid ma ei saa nõustuda sellega, et toit jõuab minuni rikutult, et pederast segab end minu siseasjadesse ja et minuni jõuavad ainult vanad ajalehed.”
* * *
Nõukogude aja lõpus avati Odessas lõpuks ometi lõbumaja. Ivan läks sisse ja avastas, et seal on ainult näkineiud.
„Kas jalgadega näitsikuid ei saa?” küsis jahmunud Ivan.
„Ei, täna on neljapäev – kalapäev.”
* * *
Vanatüdruk istub ilusal suveõhtul oma toa aknal ja näeb, et tuvi võtab kulli eest põgenedes suuna tema aknale. Tuvi lendabki aknast sisse ja vanatüdruk paneb akna kinni. Tuvi aga osutub võluriks ja lubab täita vanapiiga soovi. See mõtleb veidi ja ütleb siis, et ta tahaks endale ilusat noort meest. Tuvi ütleb seepeale, et elusa asja võib ta teha ainult elusolendist. Vanatüdruk vaatab toas ringi ja näitab siis kassi peale.
Möödus hetk, ja vanapiiga kõrval seisis piltilus noor mees. Nad võtsid teineteise ümbert kinni ja liikusid magamistoa poole.
Uksel jäi noormees seisma ja ütles vanatüdrukule: „Nüüd sa alles kahetsed, et mind möödunud aastal kohitseda lasksid.”
* * *
„Doktor, ma olen nüüd selles täiesti veendunud, et ma olen klaasist.”
„Ärge muretsege,” ütles psühhiaater, „kohe vaatame teid läbi.”
Arst võttis meditsiinilise vasarakese ja toksas sellega patsiendi põlve pihta. Haige purunes kerge klirinaga.
* * *
Venemaa ja Hiina vahel puhkes sõda. Vene lehtedes avaldatakse teateid sündmuste kohta suurte pealkirjadega: „Hiina laskis välja kolm tuumalõhkepead kandvat raketti. Hävitatud on kolm Vene linna. Hukkunud on vähemalt 5 miljonit inimest ja 8 miljonit on saanud haavata või kiiritada.”
Mõne päeva pärast võib Hiina lehtedest lugeda:
„Vene pommitajalt heideti kummipomm. Hävinud on 18 linna, pomm jätkab hüppamist.”
* * *
Kaks munni istuvad diivanil. Uksekell heliseb.
„Mina sina,” ütleb üks teisele, „sa oled püsti.”
* * *
„Käed üles, või ma hammustan!” ütles Dracula pangakassiirile.
* * *
Dr. Frankensteini monstrum kohtab karnevalil imeilusat neidu.
„See oli teil tõepoolest tore idee ennast monstrumiks kostümeerida,” ütleb tütarlaps.
„Jaa,” vastab monstrum, „mu ema ütles mulle alati, et ma pean olema nii loomulik kui võimalik.”
* * *
Mees peitis viinapudeli naise eest käokella sisse.
Mõne aja pärast avaneb ukseke, kägu tuigerdab välja ja küsib: „Mi-is kell on?”
„Kaheksa.”
„No, kui nii, siis ku-ku-kuu…”
* * *
Kaks lumememme tahavad kinno minna. Afišil on suur kiri „Ergav kõrbepäike”.
„Juba jälle näidatakse igasuguseid õudusi,” ohkab üks lumememm.
* * *
„Ma lõpetasin oma pildi lilledest, ja uskuge – kogu ateljee sai lillelõhna täis!”
„Mõtleks! Mina maalisin talvemaastiku ja temperatuur ateljees langes alla nulli!
„Mõni ime! Aga mina maalisin vanamehe portree ja nüüd, kurat võtku, pean tal iga päev habet ajama.”
* * *
Mees kohtab metsas kolme tuttmütsiga mehikest, kellel on kirkad õlal.
„Kes teie niisugused olete?” küsib mees.
„Me oleme seitse pöialpoissi.”
„Kuid ma näen ainult kolme. Kus siis ülejäänud neli on?”
„Pole midagi parata,” lausub Hädavares. „Ka meil on tööpuudus.”
* * *
Kalamees on just õnge vette heitnud, kui näeb, et õnge otsa pandud ussike ronib mööda tamiili välja.
„Kas sa oled lolliks läinud või?” käratab hämmeldunud kalamees ussikesele.
„Ise oled lolliks läinud! Mind oleks seal all äärepealt nahka pandud.”
* * *
„Ma ostaksin meeleldi selle lossi, kuid vaid siis, kui siin ei oleks vaime!”
„Ma ei ole selles lossis näinud ühtegi vaimu, kuigi olen siin elanud juba 280 aastat,” vastas lossihärra.
* * *
Naine: „Doktor, mis ma teen: mu mees jäi magama lahtise suuga ja hiir jooksis talle suhu?”
Doktor: „Võtke nöör, siduge juustutükk selle külge ja laske mehe suhu. Kui hiir hakkab juustu sööma, tõmmake ta välja.”
„Tänan, ma lippan kohe kala ostma!”
„Miks kala?”
„Nüüd peab kõhust juba ka kassi kätte saama!”
* * *
Hai ründab akvalangisti. See haarab enesekaitseks pussi.
„Igavene mats selline!” ütleb hai. „Kas sa ei tea, et kala süüakse kahe kahvliga!”
* * *
Kaks sääske lendavad.
Äkki hüüab üks: „Kurat, kärbes läks silma!”
* * *
Kuidas saab panna elevanti külmikusse?
Uks lahti, elevant sisse ja uks kinni.
Kuidas saab kaelkirjakut panna külmikusse?
Uks lahti, elevant välja, kaelkirjak kappi ja uks kinni.
Kumb jookseb kiiremini, kas elevant või kaelkirjak?
Elevant, sest kaelkirjak on veel külmikus.
* * *
Kauboi läheb salooni ja käratab: „Üks viski, aga tasuta!”
„Tasuta ei saa,” vastab baarmen.
„Kui ei saa, siis löön su naise maha ja poon lapsed üles!” ähvardab püstolikangelane.
Hiir tuleb oma august välja ja piiksub: „Kassi poome ka üles!”
* * *
Mees püüab jõekaldal kala ja näeb äkki, kuidas jõest tuleb välja lehm.
„Mida sina seal tegid?” küsib üllatunud mees.
„Tõepoolest, mida ma seal tegin?” ütleb lehm.
* * *
„Mida teha, kui langeavari ei avane?”
„Tuleb kiiresti-kiiresti käsi liigutada.”
Mõne aja pärast on kuulda koputust illuminaatorile:
„Ja mis nüüd, kas tuleb edasi lennata?”
* * *
Ilja Muromets ratsutab koopa juurde, kus elutseb lohe Gorõnõtš, ja karjub: „Hei, sina argpüks, tule välja! Hakkame võitlema!”
Vaikus. Muromets hõikab veel mitu korda ja ratsutab siis minema.
Mõne aja pärast pistab lohe Gorõnõtš pea koopast välja ja sõnab: „No ja mis siis, kui argpüks, kuid selle-eest elus!”
* * *
Mees näeb unes, et ta sööb suurt seent. Seen on aga väga kuiv ja vintske ega taha kuidagi kurgust alla minna. Lõpuks saab mees seene söödud.
Hommikul ärkab üles: padi on kadunud!
* * *
Mis on seinal ja haiseb?
Käoga kell.
Aga miks haiseb?
Kägu suri ära.
* * *
Mees toob puhkuselt kaasa papagoi. Piiril pöördub ta tolliametniku poole ja küsib: „Kui palju tuleb papagoi eest tolli maksta?”
„Elusa papagoi eest sada eurot ja topise eest kümme eurot.”
„Ära jama!” karjatab papagoi.
* * *
„Kui vana su papagoi on?”
„Täpselt ei tea, kuid ta räägib kogu aeg kolmekümneaastasest sõjast.”
* * *
Kohtuvad kaks batsilli.
„Sa näed halb välja,” ütleb üks.
„Võimalik, ilmselt ma olen penitsilliini saanud.”
* * *
„Pese käed puhtaks ja too mulle üks pähkel,” ütleb papagoi peremehele.
* * *
Mees ärkab, vaatab ümberringi: tuba on sinine, voodi on sinine, lagi ka sinine. Läheb vannituppa, seal on ka kõik puha sinine. Vaatab peeglisse, ta ise on ka sinine. Läheb välja, näeb: muru on sinine, tee sinine, trollibuss sinine ja taevas sinine. Järsku tuleb sinisest juukselõiklast välja roosa mees. Sinine mees jookseb kohe tema juurde ja küsib: „Miks on ümberringi kõik sinine, aga teie olete roosa?”
„Mina olen teisest anekdoodist…”
* * *
Kõrbes kõnnib mees. Janu vaevab. Näeb kannu, tõstab selle üles. Kannust tuleb välja džinn.
„Mida sa tahad, mees?”
„Tahan koju.”
„Läki siis.”
„Aga ma tahan kiiresti koju!”
„Läki siis jooksuga…”
* * *
„Mida sa siin naerad?” küsis saatan ühelt põrgupõngerjalt, kes naerust vabisedes kahe käega kõhtu kinni hoidis.
„No on ka põhjust. Just praegu panin ühe naise väikesesse tuppa luku taha koos tuhande moodsa kübaraga, kuid peegli tõin ära.”
* * *
Üks küberneetik ehitas tulevikku ennustava masina. See oli suur, kolmekorruselise maja kõrgune aparaat. Teadlane esitas sissejuhatuseks küsimuse: „Mida ma teen kolme tunni pärast?”
Aparaat surises hommikuni ja teatas siis: „Istud ja ootad minu vastust.”
* * *
Kaks preestrit ööbivad Las Vegases. Üks püha isa läheb ruletti mängima, teine sikutab esimest kogu aeg käisest ja mangub: „Lähme parem koju!”
Esimene mängib kogu raha maha, astub kasiinost välja ja vannub: „Sa kuradi kurat.” Teine preester on ähmi täis ja mõtleb, et kui nüüd taevane vägi tema kolleegi karistab. Ja äkki sähvatab taevast välk ja lööb maha tolle korraliku preestri. Ta jõuab veel kuulda taevast häält: „Sa tuline kurat, mööda läks!”
* * *
„Meie magamistuba on nii kitsas, et kui üks meist tahab külge pöörata, peab teine selleks ajaks voodist üles tõusma.”
„See pole veel midagi. Meie köök on nii madal, et me saame ainult pannkooki ja omletti praadida!”
* * *
Kaks puud omavahel.
„Ma arvan, et koer tahab minult midagi, sest ta lööb juba kolmandat korda sel nädalal mulle külge,” ütleb üks puu häbelikult teisele.
* * *
Paradiisis. Viigileht langeb maha.
„Näe,” ütleb Eeva Aadamale, „nähtamatu mees.”
* * *
Kaks merehädalist on juba teist kuud üksikul saarel. Üks lehitseb väikest taskukalendrit ja ütleb kergendatult: „Lõpuks ometi väike vaheldus!”
„Mis siis tulemas on?”
„Homme on minu vanaemal sünnipäev.”
* * *
„Ameeriklased on paljudes asjades palju edumeelsemad kui meie eestlased.”
„Kust sa seda võtad?”
„Isegi Ameerika kerjused aktsepteerivad krediitkaarti.”
* * *
Lennu ajal keerutab selgeltnägija tükk aega oma kristallkuuli ja pöördub siis stjuardessi poole: „Kas te saate mulle langevarju anda?”
* * *
„Hilisgootika,” kiidab müüja, näidates ostjale laegast. Siis aga ronib kaanest välja ussike ja sosistab ostjale: „Ärge uskuge teda, ma pole isegi täisealine!”
* * *
Kohtunik: „Niisiis, teid süüdistatakse šarlataansuses. Te müüsite oma klientidele igavese nooruse eliksiiri. Kas teid on ka varem kohtulikult karistatud?”
„Jah, 1672., 1834., ja 2015. aastal.”
* * *
Mees ujub Atlandi ookeanis. Järsku tunneb ta, et keegi sikutab teda õrnalt munadest.
„Kes sa niisugune oled?” röögatab mees.
„See olen mina, soe Golfi hoovus!” kuuldub kuskilt.
* * *
Kuulutus ajalehes:
„Müüa elusast peast pool põrsast.”
* * *
Väike inimsööja ärkab öösel üles ja ütleb emale: „Emme! Ma tahan šokolaadi.”
„Kus ma sulle selle neegri keset ööd võtan?” pahandab ema. „Ja üldse on öösel söömine tervisele kahjulik!”
* * *
Kohtuvad vene ja jaapani magnetofon.
„Kas see on tõsi, et sinu peremees ostis eile uue lindi? küsib vene makk.
„Tõsi.”
„Anna ma nätsutan seda natuke.”
* * *
Preerias ratsutava kauboi teele satub hiiglasuur madu. Mees haarab kabuurist revolvri ja suunab toru maole. Ta ei jõua veel päästikule vajutada, kui kuuleb madu inimkeeli kõnelemas: „Ära tapa mind. Ma täidan kolm sinu soovi.”
„Olgu pealegi,” rõõmustab kauboi ja paneb revolvri kabuuri tagasi. „Ma tahaksin olla sama tugev kui Schwarzenegger, sama sarmikas kui Alain Delon nooruses ja siis tahaksin endale sellist seksiasjandust nagu on minu hobusel.”
„Kõik sinu soovid täituvad homme hommikul,” ütles madu ja roomas minema.
Kui kauboi järgmisel hommikul ärkas, tormas ta kohe peegli ette. Kõik oli nii, nagu ta oli soovinud. Nägu nagu Alain Delonil ja musklid nagu Arnold Schwarzeneggeril. Kui ta aga oma pilgu vöökohast allapoole suunas, röögatas mees meeleheites: „Milline idioot ma olen! Mille kuradi pärast ma pidin eile märaga ratsutama!”
* * *
„Mul oli väga hea postituvi, kuid kahjuks hukkus ta ülesande täitmisel,” räägib tuvikasvataja tuttavale.
„Kuidas see juhtus, kas ta lasti kogemata maha?”
„Oh ei! Ta löödi postkontoris templiga surnuks.”
* * *
„Teie naine viidi haiglasse,” ütleb sekretär bossile.
„Kas tal hakkas jälle süda streikima?”
„Juhtus midagi palju hullemat, nagu ma arsti jutust aru sain. Ta oli roninud õunapuu otsa rediseid korjama, kuid seal kukkus talle kõrvits pähe.”
* * *
„Ma võin kihla vedada, et mu naaber ajas möödunud nädalavahetusel jälle puskarit,” räägib külaelanik tuttavale.
„Millest sa seda järeldad?”
„Eile andsid tema küülikud minu jahikoerale korraliku keretäie.”
* * *
„Kuidas sulle kohupiimatasku meeldib?” küsib üks pirukas teiselt.
„Meeldib küll. Väga meeldib.”
„Lähme ja keerame talle taha!”
„Sul hea öelda, sest sina oled viineriga, kuid mina ainult kapsaga.”
* * *
Puuris istuv papagoi vaatab, kuidas perenaine hakkab kana grillima. Viimaks ta kraaksatab: „Võib-olla juba aitab laiba mõnitamisest!”
* * *
Piirivalvur kõnnib koos koeraga mööda piiri. Äkki kuuleb ta põõsastes sahinat.
„Mine vaata, kes seal on?” ütleb piirivalvur koerale.
„Mine kuu peale. Ma võin ka siitsamast selle põõsa peale haukuda!” vastab koer.
* * *
Laias kõrbes kohtusid eesel ja veltveebel.
„Kes sa niisugune oled?” küsib eesel veltveeblilt.
Veltveebel vaatab kartlikult ringi, enne kui vastab: „Mina olen kõrgem ohvitser, aga kes sina oled?”
Ka eesel vaatab kartlikult ringi ja sosistab: „Aga mina olen araabia tõutäkk.”
* * *
Teadusliku uurimise instituudis peeti loomapsühholoogia uurimiseks lõvi. Vana isasloom oli nii taltsas, et teda lasti vabalt ringi liikuda. Ühel päeval aga toodi talle seltsiks noor isalõvi. Vanast harjumusest ei pandud õhtul ka tema puuri ust lukku. Järgmisel hommikul aga avastati, et instituudi koristaja oli kadunud. Labori põrandalt leiti ainult tema kingad.
„Miks kõik nii närvis on?” imestab noor lõvi. „Mõelda vaid, mingisuguse koristaja pärast endast välja minna.”
„Ah nii, sina said sellega hakkama!” vihastab vana lõvi. „Keerasid sellise käki kokku, et lase aga olla!”
„Mis lahti on?” ei saa noor lõvi millestki aru.
„Sa veel küsid! Nüüd pannakse puuriuksed lukku ja igasugusel maiustamisel on lõpp! Leidsid ka keda nahka panna – koristaja! Ma olen siin kolme aasta jooksul juba kuus teadlast ära söönud, kuid mitte keegi pole midagi märganud!”
* * *
„Need saapad pigistavad mind kaenla alt!” nuriseb tõusikuproua kingapoes.
„Võib-olla poleks olnud mõtet neid üle pea jalga toppida?” arvab müüjanna.
* * *
Mööda preeriat ratsutava kauboi sisemine hääl ütleb oma peremehele: „Sind ajavad taga indiaanlased. Niipea kui nad hakkavad laskma, tõmba püksid alla.”
Kauboi ajab püksid alla ja hetk hiljem tabab teda nool tagumikku.
„Küll ma olin loll, et sind kuulasin!” kirub kauboi.
„Tohman!” vastab sisemine hääl, „nüüd jäid vähemalt püksid terveks!”
* * *
Teepervel seisva auto juurde tuleb lehm ja küsib: „Kas viskad farmini kaheksa liitri piima eest?”
* * *
Vene vägilased Ilja Muromets, Dobrõnin Nikititš ja Aljoša Popovitš seisavad vastamisi hirmsa lohega.
„Palju verd saab olema!” ütleb Muromets valjusti.
„Palju liha saab olema!” lisab Nikititš.
„Ma ratsutan siis soola järele!” lausub Popovitš.
* * *
Hans einestab restoranis ning tellib praetud tuvi. Lind on väga vintske. Äkki tabab nuga torukest tuvi kaelas. Hans avab toru ja leiab sellest sedeli:
„Alustan koidikul pealtungi. Kindralfeldmarssal Manstein.”
* * *
„Kas te olete artist?”
„Jaa, ma saen naisi pooleks.”
„Kas teil on õdesid-vendasid?”
„Jaa, kolm poolõde.”
* * *
„Minu programmeerija ei mõista mind,” kurdab üks kompuuter teisele.
* * *
„Mul on tunne, et ma olen teid kusagil näinud.”
„See on täiesti võimalik, ma viibin seal sageli.”
* * *
„Kuidas on teie kõik eesnimed?”
„Karl Egon Heinz Eduard Willem.”
„Ja kuidas teid kutsutakse?”
„Tule siia, loll lõust!”
* * *
Robot ütleb tankimisautomaadile: „Võta sõrm kõrvast välja, ma tahan sinuga rääkida!”
* * *
Mees ostis kalli raha eest papagoi. Pidi imelina olema, oskavat valeraha teha. Mees paneb kodus linnu puuri ja küsib: „Noh, kas hakkame valeraha tegema?”
„Ikka!” karjub imelind.
„Teeme sajaeuroseid?”
„Ikka!” Vaatab mees: midagi ei juhtu.
„Sa petsid mind!” hüüate vihane mees.
„Ikka!” karjub linnust suli.
Mees müüs papagoi südametäiega maha ja ütles veel ostjale, et see on imelind: aitab maa sisse peidetud varandust leida, õus ostja, sama loll kui eelmine, pakkis kähku kohvrid ja küsis veel igaks juhuks papagoilt: „Aitad mul varandust otsida?”
„Ikka!” vastas aus lind. Mees sõitis koos papagoiga Aafrikasse. Lõõtsutas suure palavuse käes ja küsis imelinnult: „Noh, kas lööme labida maasse?”
„Ikka!” kraaksatas papagoi teenistusvalmilt. Mees kukkus kaevama. Kaevas hulk aega, väsis ära ja küsib linnult:
„Kas aitab sügavusest, varalaegast pole veel küll näha?”
„Ikka!” vastab varanduseotsija papagoi.
„Võib-olla kaevata veel laiuti?”
„Ikka!” soovitas imelind. Mees kaevas augu laiemaks, aga varandust ei tulnud kusagilt nähtavale.
„Kurat! Sa petsid mind!” karjus tulivihane mees.
„Ikka!” oli papagoil vastus valmis.
„Ma löön su raisa maha!” röökis vihast keev õnnetu mees.
„Ei maksa!” palus papagoi.

NB! Loe ka:
Must huumor
Ameerika huumorit
No muidugi – see meie Juku!
Lõbusaid lugusid Loll-Ivanist