Tänased põgenikud ei ole integreeritavad!

Your comment didn’t follow our Community Standards on hate speech

Psühhiaater Christian Dogs ütles Saksamaa avalik-õigusliku televisiooni ZDF (2DF) saates, et poliitikud ei võta kodanike hirme tõsiselt ja lihtsalt ignoreerivad neid.

Igaüks, kes asüülipoliitikat kritiseerib, tembeldatakse kohe „haigeks“ või „parempoolseks“! Paljudel uutel tulijatel on väga kõrge vägivallapotentsiaal. Neid võiks võrrelda aeglaset tiksuva pommiga, mille kohta ei tea kunagi ette, kuna see plahvatada võib.
Peale igat terrorirünnakut ütlevad poliitikud: „Me ei karda“. See pole muud kui tühi sõnamulin. Saksa poliitikud ei võta kodanike muret hetkeolukorra pärast tõsiselt. Lisaks pisendatakse inimeste hirmu ütlusega „Me ei karda“, muutes inimeste mure veelgi väiksemaks ja tähtsusetumaks.
Ajakirjanik Ulrich Reitz ütles, et inimesi püütakse mõjutada selle „loosungiga“, sest peale seda ei oska keegi poliitikutelt nõuda vastust küsimusele, millised peaksid olema selle probleemi lahendused. Kui kusagil Euroopas pealinnas toimub järjekordne terrorirünnak, siis tormavad poliitikud nagu peata kanad ja ei oska konkreetses olukorras midagi tarka ette võtta. Neil on samuti hirm! Kõige suurem viga on see, kui poliitikud inimeste hirme tõsiselt ei võta! Poliitikutel endil pole mitte ainult hirm, vaid nad kasutavad seda hirmu ka oma tarbeks taibukalt ära. Samal ajal, kui pr Merkel esitleb end kui „turvalisuse garantiid ja kehastust“, muutuvad inimesed üha ebakindlamaks. Merkel ütleb, et tema ise ongi „turvalisus“, tegelikult on ta hoopis üks suurimaid „hirmupoliitikast“ kasulõikajaid, ütles ajakirjanik Ulrich Reitz.
Viimastel aastatel ei olda Saksamaal asüülipoliitika diskussioonist huvitatud ja kõik kriitikud tembeldatakse kohe paremäärmuslasteks või natsideks! Kes asüülipoliitika teemal ka üheainsa kriitilise märkuse teeb, saab otsekohe natsikaikaga vastu pead.
See, kes ütleks, et peaksime järele mõtlema, kas me saame endale individuaalset asüüliõigust lubada, pannakse paika, öeldes, et ta on paremäärmuslane.
Inimesed ei ole seetõttu veel parempoolsed, vaid neil on lihtsalt suur hirm enda ja oma maa pärast ja nad on muutunud ebakindlateks. Psühhiaater Dogs ütles, et siis pean mina olema see, kes nendele inimestele julgeoleku tagasi annab.
Saksa poliitikud peavad võtma kodanike hirme tõsisel! Hirm on eelnevalt programmeeritud ja kuulub meie igapäevaelu juurde, sest see hoiab meid rumalusi tegemast.
Kõige hullem, mis praegu ühiskonnas toimub, on see, kui meil kõigil on suur hirm, aga me teeme näo, et meil pole mingeid hirme, ütles psühhiaater Dogs.

Inimesed tunnevad end poliitikute poolt reedetuna
Viimasel ajal on paljud inimesed pöördunud oma muredega tema kui psühhiaatri poole. Dogsi sõnutsi kannatavad praegu inimesed palju raskete ärevushäirete all ega julge kodust lahkuda. Nad tunnevad end väljaspool kodu ohustatuna. Sakslased tunnevad end poliitikute poolt reedetuna, kuid mitte keegi ei reageeri inimeste hirmudele ega võta midagi ette. Paljud poliitikud nagu Merkel, kellele juba ammu on võim pähe löönud, ütlevad, et peaks midagi ette võtma ja tegema, aga mitte keegi ei tee mitte midagi, et praegust hirmu tekitavat olukorda muuta.
Sisserändajad ei mõista Euroopa kultuuri ja väärtusi – nad lihtsalt ei ole integreeritavad!
Oma sünnist saadik on islamism vastustanud lääne maailmavaadet. Islamistlik antagonistlik meelsus Lääne suhtes ja vastuseis sellele ei ole aja jooksul muutunud. Koos juurdekasvu ja üleilmse kuulutustööga on islamistlikud rühmitused pendeldanud Lääne mõju kartuse, islami ja muslimite vastu sihitud Lääne hävitusplaanide paranoia ning vajaduse vahel teha koostööd Läänega või muuta Läänt seestpoolt. Muslimi Vennaskonda koos teiste end mittevägivaldseks kuulutanud islamistlike organisatsioonidega on nähtud Läänes kui mõõdukat islamistlikku rühmitust ja seetõttu alahinnatud rühmituse läänevastaseid hoiakuid, mis võivad viia radikaliseerumise ning isegi terrorismini. Erinevalt Lääne-Euroopa teistest osadest on Põhja-Euroopa riikides fundamentalism veel üsnagi uus nähtus ning sellega tegelemisel on neil palju õppida teiste kogemustest. Samuti ei ole islamistlikud rühmitused selles piirkonnas suured ega tugevad. Kui eelnevate kogemuste põhjal on midagi õppida, siis kindlasti seda, et ei ole olemas mõõdukaid islamiste. Islamistlikku ideoloogiat kandvaid isikuid või rühmitusi ei saa pidada mõõdukaks. Kogu ajaloo vältel on islamistid olnud pragmaatilised. Nad kalduvad tegema väikeseid järeleandmisi, et läänemaailma enda poole võita, ent harrastavad oma diskursustes kaksikmoraali ning räägivad Läänele seda, mida Lääs neilt kuulda soovib, hoides samal ajal tegeliku sõnumi enda kuulajaskonnale suletud uste taga või ilmutades seda ajal, mil Lääs ei pööra sellele piisavalt tähelepanu.
Massilise sisserände kasulikkus Saksamaale on äärmiselt küsitav, sest need noored araaablastest meesmigrandid peidavad endas suurt vägivalla potentsiaali. Psühholoogid on ühel meelel, et inimese isiksus kujuneb lõplikult välja hiljemalt 20. eluaastaks. Tegelikult kujuneb see välja juba 12. eluaastaks! Peale seda pole ei iseloom, temperament ega isikus enam muudetav. Tulemas on palju migrante, kellel on meist täiesti erinevad väärtushinnangud ja arusaamad. Tegemist on aeglaselt tiksuvate pommidega, kes ei mõista meie väärtussüsteeme ja kes ei tahagi midagi mõista. Neid absoluutselt ei huvita ei Saksamaa, saksa keel ega kultuur, neid huvitavad ainult sotsiaaltoetused ja ei midagi muud.
Ka „pagulasteraapia“ abil pole võimalik neid inimesi muuta, seda tuleb lihtsalt aktsepteerida. Seetõttu on sisserändajatele korraldatavad integratsioonikursused raisatud aeg ja raha ning ning äärmiselt naiivne ettevõtmine. Lähis-Idast pärit migrante ei ole võimalik integreerida. Migrantidele võib küll keelt õpetada, kuid mitte kultuuri, religioossust ega veendumusi, ka mitte vähendada nende vägivallapotentsiaali.
Lääne ühiskonna ebamoraalsus, vastutus muslimite raske olukorra eest ning muslimite vastu suunatud Lääne vandenõud on mõtted, mille ütlesid kõigepealt välja islamistid, aga nüüd on need laialt levinud mitteislamistlike religioossete vaimulike, jutlustajate, väitlejate ja isegi islamimaailma ilmikute ning Läänes elavate muslimitest sisserändajate hulgas. Näib, et islamistlikud vaated on valitsevamad, kui varem arvati. Sama põlgus Lääne suhtes, mida leidus varaste islamistide, nagu al-Bannā ja Qutbi töödes, on leidnud tee nn põhivoolu muslimite mõttelaadi. Selliste islamistlike vaadete viljelemisel on oht muutuda radikaliseerumise hüppelauaks ja nende tõttu on islamistidel kerge noori muslimeid värvata. Viimastele ei ole vaja enam tutvustada Lääne-vastaseid hoiakuid, sest need on juba normiks kujunenud.

Tunnuspildil: Ajupestud sakslased ei saa ikka veel aru, millise jama nad on endale kaela tõmmanud.

September 2017