Paharettide välimääraja
Eestlane tunneb ja teab hästi kodukäijat, luupainajat, kolli, tonti ja metsavana. Lisaks neile oskas talurahvas vähemalt vanasti omakäeliselt valmistada pisuhända ehk viljapuuki. Sarnaseid ja isegi hulga hullemaid tegelasi tunnevad kõik maailma rahvad…
Meie loos tuleb juttu paharettidest. Need on inetud, eemaletõukavad, moondunud keha ja kõverate jalgadega õelad inimlaadsed olendid. Allpool väike valik paharette. Kui mõni selline sinu teele satub, siis tead, kellega on tegemist.
Ukrainlastel on hovanets, kuradike, kes oma peremeest aitab. Välja näeb ta nagu kanapoeg või poisike. Hovanets tekib lootest, kes on 7 aasta eest abordiga hävitatud. Mõned meeletud aga loovad hovanetsi ise. Selleks tuleb 9 päeva kanda kaenla all muna, mille munes must kana, kes kuke moodi kirema hakanud. Kui hovanets ka lõpuni „välja haudumata“ jäetakse, koorub ta ikkagi, ja piinab surnuks inimese, kes temast n-ö poolel teel lahti ütles. Hovanets elab pimedatel pööningutel, sööb magedat toitu, armastab valget leiba, piima ja suhkrut. Kui ta on heas tujus, aitab pererahvast majapidamises ja toob raha; kui vihastab, keerab majas kõik pea peale ja lahkub, olles pererahva enne surmani ära piinanud. Inimene, kes on hovanetsi kunagi ise loonud, sureb vaevarikast surma, sest tema hinge saab enesele saatan. Hovanetsist saab lahti, kui preester maja kolm korda pühitseb.
Sumeritel oli hala – kuri deemon, keda pidavat veel tänapäevalgi maa peal siin-seal esinema. Temalt ei osta end millegagi lahti – ta vihkab inimesi ja tapab neid. Sealjuures on hala väga elujõuline – ei vaja sööki-jooki ja tunneb end ühtviisi hästi nii pakases kui kuumuses.
Portugallasi piinab duende, kellest keegi pole veel lahti saanud, kui ta juba kuskil paiga sisse võtnud on – temast pääsemiseks tuleb maja lihtsalt maha jätta. Duende mürgeldab öösel: puhub magajaile näkku, näpib külmade sõrmedega, tirib kõrvust või teki pealt. Eriti jube on duende laul – ta üürgab nii valjusti, et ajab kogu ümbruse jalule! Linna duende ei armasta, pesitseb valdavalt maal.
Kreekas ollakse hädas cuz-zo-deemoniga. See on lapsekasvu, väga kõhn, igas suunas tolknevate kontidega olend, eesli jalad all. Käib alasti ringi, aga peas on tal punane müts, et tõmmata tähelepanu oma tohututele sarvedele. See julm bestia vägistab tüdrukuid ja torkab sarvedega läbi rasedate kõhtusid. Et ta majja sisse ei pääseks, tuleb lävele tingimata paigutada sõel koos õletuusti või ahjuluuaga, ja riputada korstnasse seakondid.
Inglismaal tegutsevad goblinid. Sellistele paharettidele meeldis pahandusi teha. Eriti valmistas goblinile heameelt üksikute rändurite teelt eksitamine öösel. Isegi veel siis, kui 19. sajand oli ammu alanud, räägiti maakohtades lugusid inimestest, kes hilja öösel kodu poole kõndisid – võib-olla turult või laadalt tulles – ja kelle tähelepanu äratas väike kogu, kes hoidis käes küünalt või laternat. Uudishimulik teekäija asus võõrale kannule ning käis tal mõnikord järel mitu miili, mööda tundmatuid teid läbi metsade ja üle põldude. Lõpuks, kuigi valgus liikus tema ees täpselt samamoodi edasi, sai ta viimasel hetkel pidama, avastades, et seisab kiirevoolulise jõe kaldal või haigutava kuristiku serval. Siis kuulis ta õelat kihistamist ning valgus kustus, jättes ta omal jõul koduteed otsima.
Prantsusmaal on levinud faullette. Tolle pika habemega saatanasigidiku eellased elasid kunagi maa-alustes linnades, ajapikku aga tõusid jumala maailma. Faullette on inimest sedavõrd hästi tundma õppinud, et tema peale ei mõju ei palved, pühitsetud vesi ega muud rituaalid. Ainus, mida ta õnneks kardab, on tavaline raud. Põhiliselt hirmutab naisi, käitudes nagu liputaja. Aga faullette’il on ka üks hea pruuk: kes tema mõnitamise välja kannatab, seda hakkab ta austama ja aitama. Inimestele ilmutab end sageli kitse näol.
Itaalia folletti nimi sarnaneb küll prantslaste deemoni omaga, tegelikult on nad aga täiesti erinevad olendid. Follettil on käharad juuksed ja kelmid silmad, punane särk ja kitse jalad. Ühed neist varastavad noori tüdrukuid, uurivad (!) nad läbi ja vägistavad; teised armastavad koduloomadega mürada, neid mõnikord ka surnuks piinates. Kolmandad muudavad end nähtamatuks ja hakkavad mõnda inimest jälitama, temas mõistetamatut paanikat tekitades. Mõned romantilised follettid lihtsalt suudlevad ilusaid tüdrukuid õrnalt ja linnulennul.
©Peter Hagen
NB! Loe ka:
Libahundid – saatana käsilased
Kogu tõde nõidadest
Kohe tuleb Baba-Jaga ja viib su ära!
