Nõukogude Eesti tsensuuri tipptotrus aastast 1974
28. detsembril 1974 kl 19.30 toimus Estonia kontserdisaalis kontsert. Kõik oli juba paigas, kuid siis avastas terane tsensuur, et selline natsionalistlik (tänapäevases kõnepruugis: poliitiliselt ebakorrektne) kontserdiprogramm ei kõlba kuhugi. Ja nii trükiti kava uuesti. Jumala abiga õnnestus mul kava esialgne variant kõrvale panna ja nüüd avaldan selle suure (kahju)rõõmuga!
Natsionalistliku kontserdi kavast jäeti välja (märgitud kavalehel linnukesega):
A. Kunileid – Sind surmani
A. Hermann – Isamaa mälestus
A. Kunileid – Mu isamaa on minu arm
K. A. Hermann – Ilus oled isamaa
H. Pfeil – Õhturahu
A. Klauwell – Ilus oled isamaa
Kontserdil oli ette nähtud ka kaks laulu, mida rahvas oleks saanud kavalehelt kaasa laulda.
„Süda tuksub” lendas välja nii kui niuhti. Mida tähendavad laulus sõnad „lendab vene nagu kuul”. Kuhu see venelane siis lendama peab? Kas neist sõnadest tuleb nii aru saada, et tiblad Eestist välja? No oodake te, kuradi natsionalistid!
Ei meeldinud tsensuurile ka kontserdi lõpulaul „Minge üles mägedele”. Tõepoolest, kuhu te, kuradi eestlased, nõukogude võimu eest minna kavatsete? Kas tahate nõukogude võimu eest põgeneda? Ah et üle mägede – Austriasse või koguni Šveitsi?
Ei, jätised-natsionalistid, fašistide sabarakud, nii need asjad ei käi! Ja nüüd, Eesti uuema aja poliitkorrektsed patrioodid, kummardage oma Nigeeria neegreid, nii et teil selg küüru jääb!
Huvitav teada!
Eesti NSV Glavlit (ENSV MN juures asuv Kirjandus- ja Kirjastusasjade Peavalitsus) loodi 1940. aasta oktoobris. Eri aegadel on see kandnud eri nimesid, mh Sõjaliste ja Riiklike Saladuste Trükis Avaldamise Vältimise Peavalitsus jm. Glavlit tegutses ENSVs kuni 1990. aastani, mil Eestis kaotati tsensuur.
Glavliti ülem oli Olga Lauristin (1903–2005), kes oktoobrist 1940 asus juhtima asutust, mille ametlik nimetus oli tollal ENSV MN juures asuv Kirjandus- ja Kirjastusasjade Peavalitsus. Lauristin algatas keelatud autorite ja trükiste nimekirjade koostamise ning andis selle ametikohal töötades korralduse tuhandete okupatsioonivõimudele sobimatute eestikeelsete raamatute hävitamiseks.
Glavliti ametlik eesmärk oli vältida nõukogude sõjaliste, riiklike ja majanduslike saladuste ilmsikstulekut trükisõnas ja meedias, sisuliselt püüti keelata ära igasuguste ametlikust seisukohast erinevate mõtete avaldamist, seda täielikult saavutamata. Rakendati nii eeltsensuuri, mis tähendas trükiste kontrolleksemplaride ülelugemist enne nende avaldamist, kui järeltsensuuri, mis seisnes valmis trükiste kontrollimises ja sobimatuks kuulutatud teoste hävitamises või kättesaadavuse piiramises. Tsensuuri elluviimiseks koostati keelatud kirjanduse nimekirju ning trükis avaldamiseks keelatud andmete loetelusid (koostöös riikliku julgeoleku organitega), millest kinnipidamise jälgimiseks rakendati tööle Glavliti tsensorite ehk volinike võrk. Keelatud kirjanduseks kuulutati esmajärjekorras väliskirjandus, st. väljaspool NSV Liidu geograafilisi ja ajalisi piire (ka Eestis enne 1940. aastat) ilmunud kirjandus.
Lisaks trükiste kontrollile kuulus Glavliti tegevusvaldkondade hulka ka kunstinäituste, teatrietenduste, kontsertide repertuaari kontroll ja kinokroonikate läbivaatamine; samuti kontrollisid tsensorid postisaadetisi (eeskätt postipakkide vahetust välisriikidega). Erakirjavahetuse kontrolliga tegelesid postitöötluskeskustes aga riikliku julgeoleku ametnikud.
Peter Hagen,
elukutseline nõukogude võimu vaenlane, NSDAP liige aastast 1927, Itaalia fašist, Mongoolia natsionalist, Jaapani paremäärmuslane, Prantsuse rojalist, Bulgaaria mölakas ja lihtsalt Serbia tõbras.
NB! Loe ka:
NSV Liidu lõpp (2 galeriid)
Kuhu kadusid MRP salaprotokollid?
