Oli aasta 1917

16 minutit lugemist

JAANUAR
1. Türgi mõistab hukka 1856 sõlmitud Pariisi ja 1878 sõlmitud Berliini lepingu, millega määrati kindlaks temale kuuluvad alad.
7. Rumeenias Ciurea lähedal põrkab rong, milles oli 2000 inimest, kokku staabirongiga. 374 inimest saab surma, 756 vigastada.
9. Venemaal vahetub peaminister – Aleksandr Trepovi asemele asub Nikolai Golitsõn.
14. Eestimaa kubermangus on alaliste töötajate arv võrreldes sõjaeelsega vähenenud mõisates 16 364-lt 8933-le, talumajapidamistes 84 221-lt 59 389-le.
14. Yokosuka laht. Plahvatus Jaapani soomusristleja Tsukuba (13 750 t) vööri mürsukeldris. Laev uppus 20 minutiga. 817 meeskonnaliikmest hukkus 200.
14. Poolas alustab tööd ajutine parlament.
18. Riigiduuma esimees Mihhail Rodzjanko taotleb tsaarilt uue valitsuse moodustamist.
22. Mälestamaks Verist pühapäeva (vana kalendri järgi 9. jaaan), streigib Petrogradis 150 000 töölist. Streike on ka mujal Venemaal.
22. Saksa allveelaev uputab Rootsi ja Inglismaa vahel sõitva söetranspordilaeva.

VEEBRUAR
1. Saksamaa alustab taas totaalset allveesõda. Oma 150 allveelaevaga uputab ta 22. veebruariks 134 laeva.
4. USA katkestab Saksamaaga diplomaatilised suhted, sest Saksa allveelaev uputas eelmisel päeval Sitsiilia rannikul USA auriku Housotanic. 6. veebr, katkestab ta suhted ka Austria-Ungariga.
14. Petrogradis toimuval Ententei riikide nõupidamisel otsustatakse anda aprillis vaenlasele ühine otsustav löök.
14. Vene kindralstaabi ametlikel andmeil on Venemaa kaotanud sõjas hukkunute, haavatute, põrutada saanute, gaasist mürgitatute, teadmata kadunute ja vangi langenutena 6 miljonit. sõdurit ja 63 000 ohvitseri. Sõja algusest alates on armeesse mobiliseeritud ühtekokku 14,5 mln. meest.
14. Pariisi hotellis Palace arreteerib Prantsuse politsei hollandi tantsijatari Mata Hari süüdistatuna salakuulamises sakslaste kasuks.
25. Berliini hotellis Adlon kogunenud töösturid ja konservatiivsed poliitikud nõuavad kantsler Theobald von Bethmann Hollwegi kukutamist.

MÄRTS
Venemaal puhkeb Veebruarirevolutsioon (vana kalendri järgi).
15. Venemaal moodustatakse Ajutine Valitsus eesotsas vürst Georgi Lvoviga.
15. Tallinnas on tööliste ja madruste rahutused.
15. Tallinna raekojas arutatakse linnavalitsuse algatusel laiapõhjalise kodanike komitee moodustamist, kuhu kuuluksid esindajad linnavolikogust ning seltsidest jt. ühiskondlikest organisatsioonidest.

Troonist loobunud ja vahistatud Vene tsaar Nikolai II Tsarskoje Selos..

16. Vene tsaar Nikolai II loobub troonist.
16. Avaldatakse Venemaa Ajutise Valitsuse deklaratsioon, milles tehakse teatavaks valitsuse koosseis ja programm.
16. märts. Tallinnas moodustatakse tööliste, soldatite ja madruste saadikute nõukogu. Rahvustest domineerivad selles venelased, parteidest esseerid (Sotsialistide-Revolutsionääride Partei).
16. Läänerindel tõmbuvad Saksa väed Arrasi ja Soissons’i vahel spetsiaalselt rajatud kaitseliini, nn. Hindenburgi liini taha.
17. Kiievis moodustatakse rahvaesindus Keskraada.
18. Venemaa Ajutine Valitsus kinnitab Tallinna linnapea Jaan Poska ja Riia linnapea Andrejs Krastkalnsi vastavalt Eestimaa ja Liivimaa kubermangu komissariks.
14.–19. Tallinnas streigivad suurte vabrikute ja tehaste töölised.
19. Tartus Vanemuises toimub Jaan Tõnissoni, Peeter Põllu jt. eduerakondlaste eestvedamisel suur rahvakoosolek. Tervitatakse Venemaa vabariiki ja nõutakse Eestile autonoomiat.
19. Venemaa Ajutine Valitsus annab manifesti Soome põhiseaduse taastamise kohta.
22. Tallinnas asutavad eesti seltside esindajad Tallinna Eesti Liidu (esimees Otto Strandman) ning nõuavad Lõuna-Eesti (Põhja-Liivimaa) ühendamist Eestimaa kubermanguga ja ühinenud Eestile autonoomiat.
22. Eestimaa rüütelkonna komitee otsustab asjaajamise omavalitsustes üle anda uutele võimuorganitele.
24.–26. Tartus toimub Eesti maakondade ja linnade esindajate nõupidamine Eesti autonoomia üle.
30. Vene valitsus kuulutab välja Poola iseseisvuse.
31. Petrogradis annavad eestlased valitsusele üle Eesti omavalitsuse määruse projekti.
31. USA saab enda valdusse Taanile kuulunud Neitsisaared, et vältida nende minekut Saksamaa kätte ja tõkestada sellega tema juurdepääsu Panama kanalile.

APRILL
2. Ajutine Valitsus tühistab usulised ja rahvuslikud piirangud.
2. USA Kongress nõustub sõjakuulutamisega Saksamaale.
5. Petrogradis toimub siseministri asetäitja Štšepkini korraldatud nõupidamine Eesti omavalitsuskorra muutmise asjus. Kohal viibivad ka Jaan Tõnisson ja Jüri Vilms.
5. Venemaal tähistatakse revolutsiooniohvrite mälestuspäeva.
7. Venemaa Ajutise Valitsuse määrus kohustab teravilja (v.a. talupere toiduks minev ning sööda- ja seemnevili) müüma kindlate hindadega riigile.
7.–10. Toimub Venemaa valitsevaks parteiks tõusnud konstitutsiooniliste demokraatide ehk kadettide partei VII kongress. Rahvusküsimuse tõsisemat arutelu välditakse.
8. Eestlased korraldavad Petrogradis suurmanifestatsiooni.
8. Sõjaseisukord Saksamaa ja Panama vahel.
9. Šveitsist alustavad teekonda läbi Saksamaa ja Rootsi Venemaale 32 poliitpõgenikku, sh. 19 enamlasest vasakäärmuslast eesotsas Vladimir Leniniga. (Teistel andmetel 10. aprillil.)
10. Sõjaseisukord Kuuba ja Saksamaa vahel.
12. Ajutine Valitsus annab määruse Eestimaa kubermangu administratiivse halduse kohta.
12. Tartus asutatakse Eesti Föderalistlike Vabariiklaste Liit, mille juhtideks on Jaan Tõnisson, Peeter Põld, J. Raudsepp, A. Bachmann, Anton Jürgenstein ja Villem Grünthal. Liidu eesmärgiks on võidelda koos teiste Venemaa vähemusrahvustega riigi föderaliseerimise eest.
16. Vene enamlaste liider Vladimir Lenin saabub Petrogradi. Ta arvab, et revolutsioon on poolel teel ja seepärast ei tule Ajutist Valitsust toetada, vaid vaja on saavutada võimu üleminek tööliste, soldatite ja talupoegade saadikute nõukogudele.
16. USA kuulutab Saksamaale sõja.
16. Berliinis streigib ligi 200 000 töölist.
16. Lenin saabub tagasi Petrogradi.
18. Tallinnas koostavad eesti organisatsioonide esindajad Ajutisele Valitsusele märgukirja, milles protestitakse teravalt vene šovinistide poliitika vastu.
19. Mustvees arutavad Peipsi-äärsed venelased oma nõupidamisel, kas mitte tulevasest autonoomsest Eestist lahku lüüa ja ühineda Petrogradi kubermanguga.
20. Vene kindralstaap annab nõusoleku eesti rahvusväeosade moodustamiseks. Samal päeval võtab sõjaväeringkonna juhataja kindral Lavr Kornilov Petrogradis vastu eesti sõjameeste paraadi.
22.–23. Tallinnas viibib külaskäigul Venemaa kohtuminister Aleksandr Kerenski.
27. Venemaa Ajutine Valitsus võtab vastu trüki- ja sõnavabaduse seaduse.
28. Venemaal jõustub uus linnaseadus, mis näeb ette linnavolikogude moodustamise demokraatlike valimiste teel.
29. Ukraina Keskraada otsustab alustada rahvuspolkude formeerimist.
29. Läänerindel toimuvad Prantsuse armees tõsised rahutused, mis jätkuvad augustini.
29.–30. Tallinnas on enamlaste Põhja-Balti, s.o. Eestimaa organisatsioonide konverents.

MAI
1. Venemaal tähistatakse esimest korda avalikult rahvusvahelist töörahva püha.
1. Poola Riiginõukogu nõuab Saksamaalt ja Austrialt Poola valitsuse moodustamise tunnustamist.
5. Venemaa sõjaminister annab eesti väeosade põhimääruse.
6. Tallinnas toimuval maakondade ja linnade esindajate nõupidamisel töötatakse kubermangukomissar Jaan Poska eesistumisel välja Maanõukogu valimise seadus.
6. Tallinnas asutatakse Eesti Radikaalsotsialistlik Erakond.
8. Mässud Prantsuse armees.
7.–12. Petrogradis toimub enamlaste 7. ülevenemaaline konverents (aprillikonverents). Enamlased soovivad revolutsiooni „edasi arendada”, võim peab minema tööliste ja soldatite saadikute nõukogude kätte. Deklareeritakse küll rahvuste enesemääramisõigust, kuid Venemaa föderaliseerimist ja rahvaste kultuuriautonoomiat ei pooldata.
12. Petrogradi sõjaväeringkonna juhataja peatab eesti väeosade formeerimise.
14. „Postimehes” avaldatakse Eesti Demokraatliku Erakonna (EDE) „Põhimõtete projekt”, mille sisuks on föderaalne Venemaa ja Eesti autonoomia.
15. Saksamaa lubab 250 vene emigrandil reisida läbi Saksamaa Venemaale.
18. Venemaal moodustatakse esimene koalitsioonivalitsus, kuhu kuuluvad peale kadettide, oktobristide ja esseeride ka 2 menševikku (vähemlast). Sõjaministriks saab Aleksandr Kerenski.
18. mai. USA sõjaväekohustuse seadusega kutsutakse 24 mln. sõjaväekohustuslasest 3 mln. sõjaväkke.
22.–25. mai. Petrogradis on kadettide partei VIII kongress. Otsuses „Autonoomia ja rahvaste õiguste kohta” kõneldakse üksnes kohaliku võimu pädevuse laiendamisest.

Ja veel…
Berliinis asutatakse Saksa-Balti Selts. Saksastunud eestlane prof. R. Seeberg avaldab arvamust, et Baltimaade paremaks ja otstarbekamaks ühendamiseks Saksamaaga peaksid Baltimaad kuuluma osariigina Saksa riikide liitu.

JUUNI
1. USA-s alustatakse heeliumi tootmist maagaasist ja selle kasutamist õhulaevades plahvatusohtliku vesiniku asemel.
5. Eestimaa kubermangu valdades on Ajutise Maanõukogu ehk Ajutise Eesti Maapäeva valimised. Maanõukogusse valitakse maakondade ja linnade esindajad, üks 20 000 elaniku kohta.
13. Tallinnas asutatakse Eestimaa Sotsiaaldemokraatlik Ühendus.
14. Prantsusmaale saabub USA ekspeditsioonikorpus kindral John Perhingi juhtimisel.
16.–7. Petrogradis toimub I ülevenemaaline tööliste ja soldatite saadikute nõukogude kongress. Lenin nõuab ploretariaadi kehtestamist.
16. Põhja-Saksmaal registreeritakse rõugepuhang. Arstid registreerivad umbes 2000 haigestumist. Sureb rohkem kui 200 patsienti. Alustatakse massilise vaktsineerimisega.
18. Idarindel korraldab Vene sõjaminister Aleksandr Kerenski pealetungi (kestab 13. juulini), mille Saksa armee tagasi lööb.
19. Suurbritannia Alamkoda otsustab anda 30-aastaseks saanud naistele valimisõiguse.
19. Briti kuninglik perekond ütleb lahti saksa nimedest ja tiitlitest ning võtab nimeks Windsor.
22. Petrogradis toimub Autonomistide-Föderalistide Liidu nõupidamine. Kohal viibivad Ants Piip, Jaan Raamot, Peeter Ruubel ja Jüri Vilms.
22. Venemaa valitsuse määrusega kehtestatakse omavalitsusasutustes asjaajamiskeeleks riigikeel.
27. Tartus on toitlusrahutused.
29. Kreeka kuulutab Keskriikidele sõja.

JUULI
1. Tallinnas, Narvas, Valgas ja Võrus toimuvad tööliste ja soldatite demonstratsioonid. Nõutakse võimu üleminekut nõukogudele.
1.–4. Tallinnas on I ülevenemaaline eesti sõjaväelaste kongress, kus nõutakse Eestile autonoomiat Venemaa rahvaste föderatsioonis. Valitakse Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee eesotsas Konstantin Pätsiga.
9. Scapa Flow. Plahvatus Inglise liinilaeva Vanguard mürsukeldris. 670 surnut, 2 meest pääses eluga.
14. Tallinnas nõuavad soldatinaised leivajahu ja suhkrut. Meeleavalduse on korraldanud Nälgivate Komitee.
14. Tallinnas toimub Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu avaistung.
14. Saksamaa kantsler Theobald von Bethmann-Hollweg astub tagasi. Uueks valitsusjuhiks saab Georg Michaelis.
14. Soome kuulutab välja iseseisvuse.
15. Narvas toimub rahvaküsitlus selle üle, kas ühendada Narva Eestimaa kubermanguga või mitte. Enamik vastanuist pooldab ühendamist.
15. Tallinnas on Eestimaa rahvakongress.
16.–17. Tallinnas on Eesti rahvuskongress.
20. Pärast bolševistliku mässu mahasurumist ajutise valitsuse poolt põgeneb Lenin Soome.
21. Venemaa peaministriks saab Aleksandr Kerenski. Ta on ühtlasi sõja- ja mereminister.
22.–25. Narvas peetakse Seitsmenda Päeva Adventistide Eesti Liidu asutamiskonverentsi. Liikumine jõudis Eestisse 1897. aastal.
23. David Lloyd George selgitab, et Saksa rahvaga on rahu tegemine võimalik, kuid mitte selle riigi autoritaarse valitsusega.
25. Vene valitsus taastab rindel surmanuhtluse.
26. Venemaa peaminister Aleksandr Kerenski ja Ukraina Keskraada sõlmivad kokkuleppe Ukraina autonoomia kohta.
27. Eestimaa tööliste, soldatite ja talupoegade saadikute I kongressil moodustatakse Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee (ENT).
28. Maanõukogu võtab vastu Eesti vallanõukogude valimiste ajutised määrused.
31. Venemaa Ajutine Valitsus saadab Soome Eduskunna laiali.

AUGUST
1. Vene sõjavägede ülemjuhatajaks nimetatakse kindral Lavr Kornilov.
2. Madruste ülestõus Wilhelmshaveni sadamas Saksa liinilaeval Prinzregent Luitpold.
5.–9. Tallinnas toimub I üle-eestimaaline nõukogude kongress.
11. Maanõukogu võtab vastu „Eestimaa koolivalitsuse ajutise korralduse”. Sellega määratakse kindlaks koolivalitsuse struktuur ülalt alla: riigi, maakonna, linna ja valla koolivalitsus.
13. Liinil Moskva-Petrogradi põrkab reisirong kokku kaubarongiga. 60 hukkub, 150 saab vigastada.
14. Hiina kuulutab Saksamaale ja Austria-Ungarile sõja.
15. Maanõukogu otsustab koolides kehtestada emakeelse õppetöö.
19. Eestimaal on linnavolikogude valimised. Tallinnas ja Narvas võidavad enamlased. Tallinna linnapeaks saab Voldemar Vöölmann, volikogu juhatajaks Jaan Anvelt.
22. Tallinna merekindluse komandandi sundmäärus kehtestab sõidu piirkiiruseks Tallinnas Viru tänaval 8 versta tunnis (u. 8,5 km/h) ja teistel tänavatel 15 versta tunnis (u. 16 km/h). Väljaspool linna võib sõidukiirus ulatuda 30 verstani tunnis (u. 32 km/h).
25. Saksa sõjakohus poob 5 surmamõistetud madrust, kes osalesid ülestõusul Wilhelmshaveni sadamas.

SEPTEMBER
1.–8. Saksa vägede Riia operatsioon. Nad forsseerivad Daugava, vallutavad 3. sept. Riia ja suruvad Vene väed Gauja jõe joonele.
2. Wolfgang Kapp asutab Königsbergis Saksa Isamaapartei (Deutsche Vaterlandspartei).
3. Saksa armee vallutab Riia.
7.–8. Venemaal teeb kindral Kornilov katse kehtestada sõjaväeline diktatuur.
14. Venemaal kuulutatakse välja vabariik. Seda asub juhtima viiest ministrist koosnev direktoorium eesotsas Aleksandr Kerenskiga.
15. Eesti Maavalitsus asutab kubermanguasutustelt üle võetud raamatutest Maavalitsuse raamatukogu, kus on ka ajalehtede laud. Hiljem kujuneb sellest Riigiraamatukogu ning sellest omakorda Eesti Rahvusraamatukogu.
18.–23. Vilniuses toimub Leedu erakondade ja kõikide seisuste konverents, mis valib 20-liikmelise Leedu Nõukogu (Lietuvos Taryba). Selle esimeheks saab Antanas Smetona.
21.–28. Kiievis toimub Venemaa rahvaste kongress.
21. 1917. aasta suvesemestril on Saksamaal 34,8 protsenti üliõpilastest naised, 1913. aastal oli neid kõigest 6,7 protsenti.
23.–24. Tartu Veterinaaria Instituut evakueeritakse Saraatovisse. Instituudi varad koos raamatukoguga jäävadki sinna.
30.–3. Tartus asutatakse Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei. Partei soovib näha Venemaad liitriigina ja Eestit selle osariigina ning taotleb eestlastele kultuuriautonoomiat.

OKTOOBER
1.–2. Soomes on parlamendivalimised.
6. Petrogradi Nõukogu esimeheks saab Lev Trotski.
7. Tartust saadetakse Voroneži viimane osa evakueeritavatest Tartu ülikooli varadest.
8. Venemaal moodustab Kerenski kolmanda koalitsioonivalitsuse. Valitsuse deklaratsioonis lubatakse lahendada vähemusrahvuste küsimus.
12.–20. Saksa väed hõivavad Saare-, Hiiu- ja Muhumaa.
15. Pariisis hukatakse hollandi tantsijatar Mata Hari (õieti Margaretha Geertruida Zelle).
17. Tallinna hariduskomisjon otsustab jätta usuõpetuse linna algkoolide õppekavast välja ja kaotada ka palvetunnid.
17. Kuramaa rüütelkond otsustab Venemaast lahku lüüa.
18. Vene valitsuse määrus tugevdab kohalike keelte positsioone.
20. Maanõukogu moodustab Eesti okupeeritud saartega läbikäimise komisjoni. See on üks etappe välidelegatsiooni kujundamisel.
21.–23. Tallinnas on Eestimaa Sotsiaaldemokraatliku Ühenduse (ESÜ) kongress. Nõutakse rahvaste enesemääramisõigust ja Eesti osariiki Venemaa liitvabariigi koosseisus. ESÜ nimetatakse Eesti Sotsiaaldemokraatlikuks Tööliste Parteiks (ESDTP).
23. Lenin surub Keskkomitees läbi nõudmise Grigori Sinovjevi ja Lev Kamenevi bvastu, tehes neile selgeks, et võimule pääseda on võimalik ainult relvastatud ülestõusu läbi.
25. Maanõukogu istungil valitakse uus Maavalitsuse koosseis.
29. Petrogradis annab Ants Piip Vene valitsusorganeile ning USA, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Belgia saatkonnale üle Maanõukogu protesti Eesti alal toimepandud Vene vägede rüüstetöö üle. Esimest korda on eestlaste esindus otsesuhetes välisriikidega.

NOVEMBER
1. Keiser Wilhelm II nimtab Saksamaa kantsleriks ja Preisi peaministriks vabahärra Georg von Hertlingi.
4. Eestis moodustavad enamlased ja pahempoolsed esseerid Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee. Selle eesotsas on Ivan Rabtšinski, tema asetäitjad on Viktor Kingissepp ja Erast Meister.
6.–8. Venemaal teevad enamlased riigipöörde.
7. Kell 19.00 võtab Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee Tallinnas raudteejaamad, sideasutused jms. strateegilised paigad, samuti armee ja laevastiku operatiivtegevuse oma kontrolli alla.
7. Valmib Saksa sõjaväe ehitatud kitsarööpmeline väliraudtee Roomassaare ja Kuressaare vahel. Teistel suundadel jätkub raudtee ehitus Saaremaal kuni järgmise aasta sügiseni.
8. II ülevenemaaline nõukogude kongress võtab vastu Vladimir Lenini kirjutatud rahudekreedi.
8. Petrogradis moodustatakse Isamaa ja Revolutsiooni Päästmise Komitee.
8. Enamlased tühistavad Venemaal suurmaaomanduse ilma kompensatsioonita, konfiskeerides mh. tsaariperekonna, kiriku ja kloostrite maavaldused.
9. Eestimaa kubermangukomissarijaan Poska kabinetti ilmub kahe relvastatud sõduri saatel Viktor Kingissepp ja võtab asjaajamise üle.
10. Venemaal vabastatakse sõjaväeteenistujate perekonnad üüri maksmisest.
11. Petrogradis kuulutatakse telegraafi teel välja 8-tunnise tööpäeva kehtestamise seadus.
13. Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee suleb Tallinna ajalehed.
13. Helsingis esitab Gustav Suits Soome-Eesti ühisriigi plaani.
13. Prantsusmaa peaministriks saab Georges Clemenceau.
14. Maanõukogu juhatuse ja vanematekogu ühiskoosolek mõistab enamlaste võimuvõtmise hukka.
16. Venemaa Sotsialistliku Föderatiivse Nõukogude Vabariigi Rahvakomissaride Nõukogu avaldab „Venemaa rahvaste õiguste deklaratsiooni”.
17. Berliinis Saksamaa siseministeeriumis arutatakse hõivatud idaalade saatust. Arvatakse, et tulevikus oleks otstarbekas moodustada Balti provintsidest iseseisev riik, mis oleks Saksamaaga personaalunioonis.
18. Vene õigeusu kiriku kirikukogu valib Moskva ja kogu Venemaa patriarhi.
18.–19. Tartus peetavad Eesti Demokraatliku Erakonna nõupidamisel ja Eesti Maarahva Liidu kongressil otsustatakse tunnistada kuni Eesti Asutava Kogu kokkukutsumiseni ainsa seadusandliku ja täidesaatva võimuna Maanõukogu.
20. Kiievis kuulutab Ukraina Keskraada Ukraina rahvavabariigiks ja end selle kõrgeimaks võimuks.
24. Venemaa valitsus avaldab dekreedi seisuste ja tsiviilauastmete kaotamise kohta.
25. Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee otsustab saata Maanõukogu laiali, korraldada Eesti Asutava Kogu valimised (vkj. 21.-22.01.18) ja kutsuda Asutava Kogu kokku (vkj. 15.02.18). 25. Helsingis on Soome sotsiaaldemokraatide erakorraline kongress.
25.–27. Venemaal on Asutava Kogu valimised.
28. Avaldatakse Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee otsus Omakaitse laialisaatmise kohta. (Tallinnas on teada 3200, Tartus 1400, Pärnus 400 ja teistes linnades igaühes kuni 200 omakaitselasi).
28. Tallinnas Toompeal toimub Eesti Maanõukogu istung.
30. Maanõukogu läheb põranda alla.

DETSEMBER
2. Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee kuulutab Maanõukogu liikmete volitused lõppenuks ja otsustab järgmisel päeval asjaajamise üle võtta.
3. Petrogradi Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee, Eesti Maavalitsuse ja maakondade esindajate salanõupidamisel kohustatakse kohalikke omavalitsusi võimu enda käes hoidma ja tegutsema nõukogude võimust sõltumatult. Otsustatakse tugevdada ka tööd rahvusväeosades.
3. Brestis algavad Vene-Saksa läbirääkimised vaherahu sõlmimiseks. Lenini valitsus tõttab lunastama rahvale antud lubadust maa sõjast välja tuua. See on valitsuse püsima jäämise tähtsaim eeltingimus.
4. Tartus on eesti tagavarapataljoni toetusel meeleavaldus Maanõukogu laialisaatmise vastu. Enamlased arreteerivad selle eestvedajatena Jaan Tõnissoni ja 38 eesti ohvitseri ning sulevad „Postimehe”.
5. Saksamaa ja Venemaa esindajad sõlmivad Brest-Litovskis vaherahu.
6. Soome parlament võtab vastu iseseisvusdeklaratsiooni.
7. USA kuulutab Austria-Ungarile sõja.
7. Eesti Maanõukogu vanematekogu istungil esitab Gustav Suits Eesti-Soome uniooni idee.
7. Venemaa sõlmib Saksamaa ja Austria-Ungariga 10-päevase relvarahu.
8. Enamlased saadavad Jaan Tõnissoni Eestist välja. Ta siirdub Soome.
8.–9. Berliinis on Pangermaani Liidu peakomitee istung. Eriti ohtlikuks tunnistatakse enesemääramisõiguse andmine eestlastele, lätlastele ja leedulastele – see häiriks „uute idaalade” hõlvamist.
9.–18. Petrogradis toimuval esseeride partei IV kongressil pooldatakse endiselt Venemaa föderaliseerimist.
11. Leedu Nõukogu kuulutab Leedu Venemaast sõltumatuks ja palub kohe Saksamaalt kaitset, lubades viimasega sõlmida mh. igavese sõjalise ning tolli- ja rahaliidu.
12. Prantsusmaal Modane’i lähedal toimub tolle ajani maailma ohvriterikkaim rongiõnnetus, milles hukkub 543 inimest. Ülekoormatud ning nõrkade piduritega ešelon hakkab kallakul liikuma. Ülekuumenenud pidurite tekitatud sädemetepilved süütavad puuvagunid. Ühe kurvis eraldub vedur rongist ja vagunid paiskuvad rööbastelt välja vastu nõlva. Ohvrite suur hulk oli tingitud puhkenud tulekahjust ja vagunites olnud lõhkekehade ning laskemoona plahvatamisest.
13. Eestimaa rüütelkond kuulutab Eestimaa Venemaast lahkulöönuks.
15. Venemaa, Saksamaa ja Austria-Ungari pikendavad Brestis vaherahu 14. veebruarini 1918.
16. Vene SFNV valitsus kinnitab „Manifesti Ukraina rahvale” ühes ultimatiivsete nõudmistega Ukraina Keskraadale. Sisuliselt kuulutatakse demokraatlikule Ukraina rahvavabariigile sõda.
19. Moodustatakse 1. eesti diviisi staap. Selle ülemaks saab alampolkovnik Jaan Soots ja diviisiülemaks (5. jaan. 1918) alampolkovnik Johan Laidoner.
20. Vene valitsuse otsusega asutatakse võitluseks kontrrevolutsiooni ja sabotaaži vastu Ülevenemaaline Erakorraline Komisjon (Vetšekaa). Selle eesotsas on kuni 6. veebr. 1922 Feliks Dzeržinski.
20. Eesti Maavalitsuse esimees Konstantin Päts arreteeritakse.
21. Eesti Maanõukogu vanematekogu arutab Eesti-Soome liitriigi moodustamist.
22. Brestis algavad Vene-Saksa ametlikud rahuläbirääkimised.
23.–24. Toimub Eesti Tööerakonna konverents. Esimese eesti erakonnana esitab partei Juhan Kuke jmt. suu läbi avalikult iseseisva erapooletu Eesti demokraatliku vabariigi väljakuulutamise nõude.
23.–24. Toimub Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei III kongress. Avaldatakse veendumust, et Venemaast peab saama föderatiivne riik ja Eestist tema osariik. Paar nädalat hiljem asendatakse see iseseisva Eesti töövabariigi nõudega.
24. Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee otsustab mitte lubada eesti rahvusväeosade likvideerimist, mida taotlevad enamlased.
24. Eesti Maanõukogu vanematekogu tunnistab ülevenemaalise Asutava Kogu liikmed J. Tõnissoni, J. Poska, J. Viimsi ja J. Seljamaa Eesti rahva saatkonnaks välisriikide saatkondadega „täieliste volitustega” läbirääkimiste pidamiseks.
25. Harkovisse kogunenud I üleukrainaline nõukogude kongress kuulutab Ukraina nõukogude vabariigiks. Ukrainas on kujunenud kaksikvõitu.
27. Enamlaste valitsus volitab tööliskomiteesid võtma äritegevuse oma kontrolli alla ja natsionaliseerima pangad.
28. Bessaraabias kuulutatakse välja iseseisev Moldova Vabariik.
30. Liivimaa rüütelkond kuulutab end Venemaast lahkulöönuks.
31. Nõukogude valitsus tunnustab Soome sõltumatust. Lenin annab Smolnõis Soome valitsusjuhile Pehr Evind Svinhufvudile üle sellekohase akti.

Tunnuspildil: Lenin esineb Smolnõis 25. oktoobril 1917 (vana kalendri järgi).

0

Your Cart