Kuidas saada optimistiks
Teadusemehed on ammu kindlaks teinud, et heasoovlikel ja rõõmsameelsetel tekib vajadus arste külastada tunduvalt harvemini kui õelutsejatel ja tusatsejatel. Sest kui näed kõiges ja kõigis aina negatiivset, kardad, taunid ja virised, sööd sellega iseenese närvisüsteemi ja õõnestad sellest lähtuvalt kogu organismi tervist ja vastupanuvõimet. Aga kuidas saada optimistiks, kui oled pessimistiks loodud, ja on see üldse võimalik? On, kui asjasse tõsiselt suhtud ja vajalikult järjekindel oled.
Kui satud millisesse tahes ebameeldivasse situatsiooni, püüa hetkekski ette kujutada, mida teeks või tunneks analoogilisel puhul sinu asemel enesekindel ja õnnelik inimene. Midagi sul ikka pähe tuleb, ja juba ainuüksi see aitab sul tasakaalu jääda, paneb südamesse idanema lootuse, ja tekivad ka esimesed visioonid olukorra positiivse lahenduse võimalustest.
Kui ründavad sandid mõtted, püüa need eemale peletada, andes enesele käsu meenutada midagi head ja ilusat. Seda on olnud meil kõigil. Tuleta meelde inimesi, kes on sind armastanud või armastavad. Küsi neilt mõttes nõu, pea dialoogi nendega, mitte pahadega, kes on sind kunagi solvanud, alandanud või reetnud.
Traditsiooniline psühholoogia väidab, et paljude meie hingeliste probleemide allikad on pärit, saanud alguse lapsepõlvest. Omajagu on selles muidugi tõtt, aga pidada neid ainukesteks põhjusteks tähendaks asja liigset lihtsustamist. Psüühilisi traumasid saadakse ja kannatatakse millises tahes eas, küsimus on vaid selles, kuidas neile reageerid.
Sündinud optimistide psüühika on nõnda ehitatud, et nad kõik halvaja raske nagu automaatselt eemale tõrjuvad. Ehedate pessimistidega on lugu vastupidine – nemad talletavad mällu iga viimse kui ebaõnnestumise ja solvangu, tassides seda taaka kaasas nagu käepidemeta kohvrit.. Et sellest lahti saada, on šveitsi psühholoogid välja mõelnud huvitava ja kergesti omandatava metoodika.
Selle iva on järgmine: niipea, kui mälust ujub pinnale mälestus millestki raskest ja ebameeldivast, peata võimust võttev sisemonoloog sellest juba eos, ära anna talle laiutamisruumi. Kui sa seda mõttes pidurdada ei suuda, võta appi välised vahendid – lülita sisse telekas või raadio, otsi kanal või laine, kus midagi lõbusat näidatakse, millestki huvitavast räägitakse, tarmukas võtmes musitseeritakse. Iga selline võit tähenda ristiga oma lauaraamatusse. Üksiti näitab nende arv ka su süngete heietuste arvu, mida katsu iga päev vähendada. Sisenda enesesse pidevalt, et süngete mõtete kontrolli alla saamine on su enese jõust: sina nad esile manasid, sina nad ka tapad! Psühhoterapeutide praktika kinnitab, et sellist uut mõtlemist on võimalik enesele sisse koolitada juba ühe kuuga.
Lõpetuseks üks lustlik näide sellest, kuivõrd määravad on meie eneste suhtumised. Rikas, aga loomult pessimist, timmib peenes kõrtsis luksuskonjakit ja poriseb endamisi: „Hmh, justkui oleks lutika laiaks litsunud…“ Vaene, aga optimist, litsub oma viletsas toapugerikus lutika laiaks, nuusutab sõrmi ja ohkab mõnuga: „M-mm, justkui oleks head konjakit joonud…“
NB! Loe ka:
Õnnelikuks üle viie kari
Õnneliku elu võti
Õpi olema õnnelik
Miks mõned inimesed vananevad palju kiiremini kui teised?
