26 sekundit, mis tegid ühe mehe rikkaks ja kuulsaks

Kennedy mõrva filminud rõivameister teenis oma perele miljoneid

USA 35. presidendi John Fitzgerald Kennedy tapmine 22. novembril 1963 on üks 20. sajandi kõige enam arutatud kuritegusid, mis kahjuks tänini lahendamata. Mehele nimega Abraham Zapruder sai see päev aga tähetunniks.
Abraham Zapruder sündis 15. mail 1905 Ukraina väikelinnas Kovelis. Tema haridus piirdus nelja klassiga tavalises juudi algkoolis. 1920. aastal emigreerus pere USA-sse. New Yorgis töötas Abraham rõivavabrikus tellimuste vastuvõtjana. Töökus ja kokkuhoidlikkus kandsid vilja – 20 aastat hiljem kolisid Zapruderid Texase osariiki Dallasesse ja avasid oma äri. 1949. aastal hakkas ettevõtlik pere tootma omaenda kaubamärgiga naisterõivaid. Rikkaks nad sellest ei saanud, sest suur osa sissetulekust kulus krediitide tasumisele.
Zapruderite peres tunti huvi poliitika vastu. Abrahami tütar Mirna töötas isegi John Kennedy 1960. aasta valimiskampaania vabatahtliku abistajana. Ka hirmsa tragöödia päeval oli Mirna Zapruder inimeste hulgas, kes Kennedyt ja tema abikaasat Dallase lennuväljal vastu võtsid.

Algajatel veab

Abraham Zapruderi firma asus populaarse Dealey Plaza pargi kandis. Saanud 22. novembril rõõmustava uudise, et president kavatseb tema kontori lähedalt mööda sõita, võttis Zapruder alluvate soovitusel tööle kaasa filmikaamera. See oli Bell & Howell Zoomatic 8mm Director’s Series, üks tolle aja parimaid asjaarmastajatele mõeldud mudeleid.
Lõunavaheajal võttis Zapruder kaamera, milles oli värvifilm, läks väljakule ja leidis hea koha betoonist rinnatisel tänavast 20 m kaugusel. Kell 12.30 kohaliku aja järgi ilmus korteež nähtavale, pöördus kiirustamata Elm Streetile ja vähendas natuke kiirust. John ja Jacqueline Kennedy tervitasid inimesi, kes neile naeratades vastu lehvitasid.
Koos presidendi ja esileediga istusid limusiinis Texase kuberner John Connally koos abikaasa Nelliega. Kui auto väljakule jõudis, lausus Nellie: „Härra president, nüüd näete, et Dallas armastab teid.” – „Jah, ilmselt,” vastas Kennedy. Need jäid tema viimasteks sõnadeks. Möödus mõni sekund ja kärgatasid lasud. Puhkes kujuteldamatu paanika. Kui Zapruder taipas, mis juhtus, oli ta umbes pool minutit filminud. Ta ei olnud professionaalne paparatso ega taibanud proovida mõrvarit filmilindile püüda. Selle asemel langetas ta kaamera ja karjus: „Ta tapeti!”
Kell 13.00 konstateeris neurokirurg dr William Kemp Clark Parklandi memoriaalhaiglas presidendi surma, aga üle maailma voogas seniolematu hüpoteeside ja kuulujuttude laine.
Zapruderil ei õnnestunud filmida kuigi palju – kõigest 26,6 sekundit ehk 486 kaadrit. Needki osutusid aga üliväärtuslikuks tõendusmaterjaliks, sest Zapruder asus mõrva hetkel soodsamas kohas kui kõik ülejäänud operaatorid.

Kes tulistas?
Kohe pärast mõrva otsustas Zapruder vabatahtlikult filmilindi võimudele anda. Nendest valmistati kolm koopiat, originaal jäi autorile. Mingit tasu ta politseilt ei küsinud.

Samal päeval andis Zapruder pika intervjuu kohalikule telekanalile, kus kirjeldas üksikasjalikult sündmusi Dealey Plazal. Juba järgmisel päeval avaldasid paljud ajakirjanikud soovi temaga kohtuda, 24. novembril müüs ta aga 150 000 dollari eest ajakirjale „Life“ õiguse kaadrite avaldamiseks. Zapruder ei olnud ahne. Kohe pärast tasu kättesaamist andis ta 25 000 dollarit Lee Harvey Oswaldi poolt tapetud politseiniku J. D. Tippiti lesele.
President Kennedy mõrva juurdluse materjale hakati avalikustama alles 2018. aastal president Donald Trumpi käsul. Peamiseks kahtlusaluseks oli ja jääb Lee Harvey Oswald. Selles aga, et ta üksi tegutses, on põhjust kahelda. Nimelt tulistas Oswald tagantpoolt, Zapruderi filmitul on aga selgesti näha, et surmav lask tehti vastassuunast. Eksperdid on siiski kindlad, et mõlemad kaks surmavat lasku tehti kooliõpikutelao 6. korruselt. Pruun jutt presidendi pea juures, mis on selgesti näha Zapruderi 313. kaadril on tingitud kolbast välja paiskunud luukillust.
Abraham Zapruder suri 1970. aastal. Aastal 2007 vändati film „Kaader 313”, mis jutustas kogu tema eluloo. Juba 1971. aastal müüs ajakirja „Life“ väljaandja Time Inc. kaadrite avaldamise õiguse tagasi perekonnale sümboolse hinnaga 1 dollar. Zapruderid andsid filmi omakorda USA rahvusarhiivile, säilitades oma avaldamisõigused.
Abrahami Zapruderi filmitut kasutada soovijaid ei olnud vähe. Näiteks 1991. aastal maksis tuntud režissöör Oliver Stone perele 85 000 dollarit õiguse eest kasutada salvestust oma dokumentaalfilmis „JFK”, mida näidati suure eduga kogu maailmas. Aastal 1992 asutati spetsiaalne Kennedy tapmisega seotud salvestiste arhiiv. Tasuks selle eest, et Abraham Zapruderi filmitud unikaalsed kaadrid oli juurdlusel nii suureks abiks olnud, maksis riik 1999. aastal tema perele 16 miljonit dollarit. Nii sai Abraham Zapruderi perele ameerika unelm tõeks, ehkki üpris ebatavalisel viisil.

Tunnuspildil: Abraham Zapruderi filmilõigu 313. kaader. Teine kuul on läbistanud Kennedy kolju.

NB! Loe ka:
Viis sekundit, mis vapustasid maailma
Jacqueline Kennedy – naine, kellel oli südame asemel pangaseif

©Peter Hagen