16. kuupäeva maagia
11. veebruaril 2013 saabus Vatikanist ootamatu teade: 265. Rooma paavst, Benedictus XVI (Joseph Ratzinger) tegi avalduse, milles teatas, et astub tervislikel põhjustel oma ametist tagasi 28. veebruaril kl 20. Benedictus XVI on teine paavst, kes on oma ametisoleku ajal tagasi astunud. Viimati astus Rooma paavst vabatahtlikult ametist tagasi 1415. aastal. Ratzinger valiti paavstiks 19. aprillil 2005. Kuigi oma elu viimastel aastatel oli paavst Johannes Paulus II tervis väga kehv, eelistas ta mitte tagasi astuda ja teha oma tervisehädadest ja surmast väärika show.
Ja arvu 16 järjekordne maagia. Benedictus XVI sündis 16. kuupäeval (16. apr. 1927), samal kuupäeval (16. okt. 1978) valiti paavstiks Karol Woityla, kes võttis endale nimeks Johannes Paulus II.
Inimkonna ajaloos on olnud tohutu hulk sündmusi, millest paljud on fikseeritud tänu kalendri kasutuselevõtmisega. Ajalookroonikaid lapates hakkab silma, et paljud tähtsad ja pöördelised sündmused grupeeruvad teatud kuupäevadele või nende ümber. Eriti arvukalt on tähtsaid sündmusi toimunud 16. kuupäeva paiku. Alljärgnevalt valik sündmustest, mis langesid just 16. kuupäevale.
* 16. juulil 622 põgeneb Muhamed Mekast.
* 16. juulil 1653 võtab Cromwell endale võimu kogu Inglismaal ja sai tegelikult diktaatoriks.
* 16. juulil 1789 algab Bastille’ kindlusvangla lammutamine.
* 16. okt. 1793 hukatakse Prantsuse kuninganna Marie-Antoinette.
* 16. märtsil 1813 kutsub Preisi kuningas sakslasi üles välja astuma Napoleoni vastu.
* 16. okt. 1813 algas kuulus rahvastelahing Leipzigi lähistel Napoleoni-vastase VI koalitsiooni (Venemaa, Austria, Preisi, Rootsi) ning Prantsusmaa vägede vahel.
* 16. juunil 1815 võidab Napoleon oma viimase lahingu Ligny’ juures.
* 16. okt. 1846. Anestoloogia sünnipäev. Dentist William Thomas Green Morton kasutab esmakordselt opereeritava patsiendi uimastamiseks eetrit. Operatsioon toimub Bostonis General Hospitalis.
* 16. okt. 1905 (vana kalendri järgi) tulistab vene sõjavägi Tallinnas Uuele turule kogunenud tööliste meeleavaldust. Hukkub 94 inimest, haavata saab üle 100 inimese.
* 16. juuni 1910 Arizona ja New Mexico saavad USA osariikideks.
* 16. august 1910 Saksamaale riiklikule visiidile saabunud Tšiili president Pedro Montt sureb vahetult pärast saabumist aurikuga Kaiser Wilhelm der Grosse Bremenis 61-aasta vanusena südame seiskumise tagajärjel.
* 16. okt. 1911 Atentaadikatse USA presidendile William H. Taftile. Gariata lähedal leitakse ühe raudteesilla alt 36 dünamiidipadrunit. Lõhkeaine avastatakse vahetult enne seda, kui rong, milles viibib president, jõuab sillale.
* 16. jaan. 1912 Hiina keiserliku valitsuse peaministrile Yüan Schi-kaile sooritatakse pommiatentaat. Peaminister pääseb tervelt.
* 16. mail 1915 tapetakse Portugali peaminister Pinheiro Chagas.
* 16. mai 1916 Prantsuse diplomaat Francois Georges-Picot (1870–1951) ja Inglise diplomaat Mark Sykes (1879–1919) sõlmivad salajase nn. Sykes-Picot-kokkuleppe, mille järgi jagatakse Lähis-Ida mõlema Euroopa suurriigi vahel ära.
* 16. sept. 1916. Saksa lendur Manfred von Richthofen tulistab alla esimese Briti lennuki. Järgmise kahe aasta jooksul laseb ta alla veel 79 lennukit ja saab Esimese maailmasõja edukaimaks lahingulenduriks.
* 16. märts 1917 Vene tsaar Nikolai II loobub troonist.
* 16. märts 1917 Avaldatakse Venemaa Ajutise Valitsuse deklaratsioon, milles tehakse teatavaks valitsuse koosseis ja programm.
* 16. märts 1917 Tallinnas moodustatakse tööliste, soldatite ja madruste saadikute nõukogu. Rahvustest domineerivad selles venelased, parteidest esseerid (Sotsialistide-Revolutsionääride Partei).
* 16. apr. 1917 Vene enamlaste liider Vladimir Lenin saabub Petrogradi. Ta arvab, et revolutsioon on poolel teel ja seepärast ei tule Ajutist Valitsust toetada, vaid vaja on saavutada võimu üleminek tööliste, soldatite ja talupoegade saadikute nõukogudele.
* 16. apr. 1917 kuulutab USA Saksamaale sõja.
* 16. juuni 1917 avab Lenin esimese ülevenemaalise nõukogude kongressi ja nõuab proletariaadi diktatuuri kehtestamist.
* 16. Venemaa Sotsialistliku Föderatiivse Nõukogude Vabariigi Rahvakomissaride Nõukogu avaldab „Venemaa rahvaste õiguste deklaratsiooni”.
* 16. jaan. 1920 nõuavad liitlased Saksa keisri Wilhelm II väljaandmist.
* 16. jaan. 1920. USA kehtestab alkoholi keeluseaduse.
* 16. nov. 1920 kindral Wrangel jätab Krimmi maha. Kodusõja lõpp Venemaal.
* 16. apr. 1922. Rapollo lepingu sõlmimine. Saksamaa tunnustab Nõukogude Liitu.
* 16. apr. 1922. Katse tappa Bulgaaria kuningas. Plahvatus Sofia katedraalis surmab 200 inimest, 500 saab haavata.
* 16. dets. 1922 mõrvatakse Poola president Gabriel Narutowicz.
* 16. augustil 1928 lasti vette Saksa kiiraurik „Bremen”, 16. juulil 1929 asus laev oma esimesele reisile üle Atlandi ja 16. märtsil 1941 hävis alus tulekahjus, mille tekitas laevaohvitserilt kõrvakiilu saanud laevapoiss, kes mõisteti surma ja lasti maha.
* 16. novembril 1928 esineb Adolf Hitler esimest korda Saksamaa pealinnas Berliini spordipalees kõnega.
* 16. dets 1931 Moskvas lastakse õhku Lunastajakirik (praeguseks täiesti uuesti ülesehitatud).
* 16. okt. 1933. Saksamaa astub Rahvasteliidust välja.
* 16. nov. 1933 USA tunnustab Nõukogude Liitu de jure ja sõlmib temaga diplomaatilised suhted.
* 16. märtsil 1935 seab Hitler Saksamaal sisse üldise sõjaväekohustuse.
* 16. veebr. 1937 Eesti sisekaitseülem keelustab hiromantide ja kaarditarkade (-mooride) tegevuse.
* 16. juunil 1939. Prantsusmaal viiakse läbi viimane avalik giljotineerimine.
* 16. juuni 1940 esitab Nõukogude Liit Eesti Vabariigile ultimaatumi, järgmisel päeval Eesti okupeeritakse.
* 16. sept. 1940 USA kehtestab üldise sõjaväekohustuse.
* 16. juuni 1941 USA valitsus nõuab kõigi Saksa konsulaatide sulgemist.
* 16. okt. 1941 Nõukogude valitsus ja diplomaatiline korpus lahkub Moskvast ja asub Kuibõševi.
* 16. jaan. 1945 saabub Hitler erirongiga viimast korda Berliini.
* 16. juulil 1945 katsetavad ameeriklased esimest tuumapommi.
* 16. aug. 1945 annab Jaapani keiser Hirohito kõigile Jaapani väeliikidele käsu tulevahetuse lõpetamiseks.
* 16. okt. öösel 1946 puuakse Nürnbergis surmamõistetud natsipoliitikud.
* 16. apr. 1947 puuakse Auschwitzi koondusklaagris selle endine komandant Rudolf Höss.
* 16. oktoobril 1962 saab USA president Kennedy teate Nõukogude rakettide Kuubale toimetamisest.
* 16. mail 1961 palub hiljem kogu maailmas kuulsust kogunud balletiartist Rudolf Nurejev Pariisi lennuväljal poliitilist varjupaika.
* 16. juunil 1963 stardib Nõukogude Liidus kosmoserakett Vostok 6, pardal maailma esimene naiskosmonaut Valentina Tereškova Maalähedasele orbiidile.
* 16. mail 1965 paneb Hiina toime oma teise tuumapommiplahvatuse. Selleks ajaks oli USA sooritanud 337, NSVL 127, Inglismaa 24 ja Prantsusmaa 5 tuumakatsetust.
* 16. jaanuaril 1969 süütab Jan Palach end Prahas asuval Václavi väljakul põlema protesti märgiks nõukogude okupatsiooni vastu.
* 16. juulil 1969 stardib Apollo 12 Kuu suunas.
* 16. aug. 1977 sureb Elvis Presley.
* 16. okt. 1978 valitakse paavstiks Poola kardinal Karol Woityla (tunnuspildil), kes võtab endale nimeks Johannes Paulus II.
* 16. juuni 1988 EKP X pleenum vabastab EKP Keskkomitee esimese sekretäri Karl Vaino ja valib tema asemele Vaino Väljase.
* 16. nov. 1988 võtab Eesti NSV Ülemnõukogu vastu kuulsa suveräänsusdeklaratsiooni, mis oli tähtsündmuseks N. Liidu lagunemisel.
* 16/17. öösel 1991 algab Kuveidi vabastamisoperatsioon koodnimetusega „Kõrbetorm”.
* 16. detsember 1993. Saksamaa kantsler Helmut Kohl tunnistab, et Eesti, Läti ja Leedu jagamine 1939. aastal Hitleri ja Stalini vahel kuulub Saksamaa ajaloo kõige mustemate peatükkide hulka.
* 16. juuni 1996. Presidendivalimised Venemaal.
* 16. märts 1998. Paavst Johannes Paulus II vabandab kristlaste pärast, kes ei suutnud Teise maailmasõja ajal vältida juutide massilist tapmist.
* 16. juuni 1988. EKP esimene sekretär Karl Vaino lahkub Eestist. 98-aastaselt surnud Vaino maetakse Moskvas 16. veebruaril 2021.
* 16. juuli 1999. Mõrvatud president Kennedy poeg John kukub väikelennukiga Atlandi ookeani. Surma saab ka tema abikaasa ja õde.
* 16. jaanuaril 2003 stardib Kennedy kosmodroomilt kosmosesüstik Columbia. 16 päeva hiljem 1. veebruaril puruneb süstik maandumisel u 65 km kõrgusel.
* 16. september 2008. USA suuruselt neljanda investeerimispanga Lehman Brothers pankrott paiskab maailma viimase saja aasta suurimasse finantskriisi.
* 16. mail 2011 stardib Kennedy kosmodroomilt viimast korda kosmosesüstik Endeavour. Sellega on kosmosesüstiku programm lõppenud.
* 16. märtsil 2014 toimub Krimmi Vabariigis Ukraina ning valdava osa kolmandate riikide poolt ebaseaduslikuks peetav referendum, kus 96,77% hääletanuist hääletas Venemaaga liitumise poolt.
* 16. mail 2017 kuulutatakse välja õigeksmõistev kohtuotsus Kaur Kenderi süüasjas.
* 16. veebruaril 2023 sureb vene opositsionäär ja Putini kriitik Aleksei Navalnõi.
Kas tõesti 16 aasta tsükkel?
16 aastat möödus Napoleoni riigipöördest kuni Waterloo lahinguni.
16 aastat möödus Hitleri mässukatsest (9. nov. 1923), kuni füürer alustas talle saatuslikuks saanud sõda (1. sept 1939).
16 aastat möödus natside võimuletulekust, kui Nõukgude Liit sai valmis oma esimese aatomipommi.
16 aastat möödus Esimese maailmasõja lõpust (11. nov 1918), kui tapeti S. Kirov (1. juuli 1934) – Nõukogude Liidus algasid massilised repressioonid.
16 aastat möödus suure majanduskriisi algusest (1929) Teise maailmasõja lõpuni (1945).
16 aastat pärast eriti ulatuslike repressioonide algust (1937) sureb Stalin (5. märts 1953).
* * *
Millega selliseid üllatavaid kokkusattumisi seletada? Astroloogidel ja teistel esoteerika fännidel on kindlasti vähemalt sada teooriat varnast võtta, kuid julgen pakkuda välja ka täiesti ilmaliku selgituse.
Esiteks juhus. Teiseks tuleb arvestada ühe puhtinimliku faktoriga. Tähtsate nõupidamiste ja kongresside algust ei määrata kunagi reedesele päevale, pigem esmaspäevale. Mingi ettevõtmisega eelistatakse ikka algust teha kas kuu alguses või kuu keskel, märksa harvem kuu lõpus. Küllalt sageli algab kuu kolmas nädal 16. või 17. kuupäevaga. See ei seleta muidugi kokkulangevusi riigipööretes. Müncheni mäss toimus teatavasti reedel. Tähtede seisuga pole siin mingit pistmist. Nädalapäev oli sobiv, sest ametiasutused olid töö lõpetanud ja edu korral oleksid Hitleri löömamehed saanud terve nädalavahetuse rahumeeli madistada. Napoleon viis oma riigipöörde läbi pühapäeval. Jällegi sobiv aeg!
©Peter Hagen
NB! Loe ka:
Õnnelikud ja õnnetud nädalapäevad
Enne ja pärast sünnipäeva
13 – saatana numbri müstika
Kas diktaatoriks sündinud?
