Piloodi viimased sõnad: „Vsjo! Pizdec!“

2 minutit lugemist

7. septembril 2011 kell 16.02 Moskva aja järgi kukkus Jaroslavli lennuväljast kahe kilomeetri kaugusel alla Minskisse startinud reisilennuk Jak-42. Õnnetuses hukkus 44 inimest, nende seas hokiklubi Lokomotiv põhimeeskond. Lennukis oli 45 inimest – 37 reisijat ja 8 meeskonnaliiget. Kaks inimest viidi üliraskes seisundis haiglasse. Üks neist suri. Ainsana jäi ellu pardainsener Aleksandr Sizov…

8. septembril 2011 pidi Minskis toimuma Kontinentaalse Jäähokiliiga hooaja avamäng, kus vastakuti pidid astuma Jaroslavli Lokomotiv ja Minski Dünamo. Lokomotivi hokimeeskonda kuulus mitmeid välisriikide kodanikke. Meeskonna põhiosa moodustasid siiski Vene kodanikud. Meeskonna noorim liige oli 1991. aastal sündinud venelane. Ja siis selgus selle kohutava õnnetuse tegelik põhjus – pilootide eksitus!

Nii lennuki komandör, kui ka teine piloot omasid suuri kogemusi lendamisel lennukiga Jak-40, millel võib stardi ajal asetada jalad pedaalidele (Pedaalidel on kaks funktsiooni: lennuki ratasta pidurdamine või siis lennu ajal pöördetüüri käsitsemiseks pöörangu sooritamisel). Kuid Jak-42 konstruktsioon on teistsugune ja jalad tuleb asetada põrandale. Polegi täpselt välja selgitatud, kas komandör või teine piloot asetas vanast harjumusest jalad pedaalidele. Ja seda vahetult enne starti! Teise piloodi Igor Zevelovi (†49) jalgade tundlikkus olevat mingi haiguse tagajärjel oluliselt vähenenud. Ja nii tähtsa asjaolu oli ta meditsiinikomisjoni ees maha salanud! Kui lennuk ei olnud veel rattaid maast lahti saanud, lükkas komandör Solomentsev (†44) äkki (võib-olla sekundiks) juhise endast eemale, ilmselt selleks, et starti katkestada. Selle peale karjatas Zevelov: „Mida sa teed?“ Pardamehhaanik Sergei Zuravljov (†42) arvas, et piloodid kavatsevad stardi katkestada ja komandörilt konkreetset käsku saamata võttis gaasi maha! Sel hetkel oleks veel jõutud pidurdada, enne kui lennuvälja stardirada otsa saab. (Mõnes Vene lennukis on kummaline ajast ja arust juhtimissüsteem. Kõigis kaasaegsetes Lääne reisilennukites reguleerib õhkutõusmist sooritav piloot ise mootorite võimsust. Õhkutõusmise õigus võib aga olla nii lennuki kaptenil kui ka teisel piloodil. Teine piloot Zevelov röögatas mehhaanikule: „Na huia tõ!“ (Mida munni sa teed!)

Pärast seda andis pardamehhaanik uuesti maksimaalselt gaasi, kuid hinnalised sekundid olid juba kaotatud. Lennuk ei saavutanud õhkutõusmiseks vajalikku kiirust, ei jõudnud tõusta ettenähtud kohas õigele kõrgusele, riivas vasaku tiivaga raadiomajaka antenni ning hakkas langema.

„Bljad!“ (Lits) röögatas komandör.

„Andrjuhha!“ karjatas teine piloot.

„Vsjo! Pizdec!“ (Kõik! Putsis!) ütles komandör, olles kindel, et katastroof on vältimatu.

Need olid tema viimased sõnad.