Peitemäng tontidega

1 minutit lugemist

Ainult sel viisil on võimalik needusest vabaneda ning võib-olla leida isegi võti igavesse ellu.

Mrs. Winchester koliski Californiasse ning hakkas oma igakuise 1000-dollarise sissetuleku eest farmimaja häärberiks ümber ehitama. Lõpuks oli majas 13 vannituba, 52 katuseakent, 47 kaminat, 40 treppi, 2000 koridori, 10 000 akent ning kolm 10 000 dollarit maksma läinud lifti.

Uks ja trepp, mis ei vii kuhugi.

Kuni Sarah surmani 1922. aastal käis tondilossis vilgas ehitustöö. Paljud juurdeehitised olid mõeldud ainult majavaimude eksitamiseks: seintes olid kapiuksed, mille taga polnud kappi; uksed, mille taga polnud tuba; trepid, mis ei viinud kuhugi; sajad tagurpidi sambad, saiakäigud ning langeuksed.

Winchesteri maja San Jose’s (California osariik) oli tervelt 36 aastat ühteaegu nii ehitusplats kui ka elumaja. Algselt oli tegemist kõigest 8-toalise farmi juurde kuuluva hoonega ning selle kõrval asuva küüniga, mis asusid 65 ha suurusel krundil. Maja kuulus Oliver Winchesterile, kuulsa samanimelise vintpüssi leiutaja pojale. Pärast Winchesteri surma konsulteeris lesk Sarah ühe Bostoni selgeltnägijaga, kes talle selgitas, et kõik vaimud, kes on lahkunud inimestest, kes on hukkunud Winchesteri perekonna leiutatud relva läbi, on needuse all ja nad jälitavad leskprouat igavesti. Selleks, et needusest pääseda, peab Sarah ostma läänes endale maja ja seda vaimude juhendamisel pidevalt ümber ehitama.