Mehed on naistest targemad… ja andekamad

2 minutit lugemist

Suurbritannia teadlaste kindlasti elavat vastukaja tekitava uuringu kohaselt on kõige intelligentsemate inimeste seas mehi naistest palju enam. Mehed on naistest intelligentsemad keskmiselt 5 IQ-testi punkti võrra, mistõttu mehed sobivad paremini täitma „keskmisest keerukamaid ülesandeid“, kirjutavad uurijad teadusajakirjas British Journal of Psychology avaldatavas artiklis.

Uurimistööd juhtinud Paul Irwing ja Richard Lynn arvasid, et tõenäoliselt on just intelligentsuse aluseks olevad geneetilised põhjused need, mille tõttu naiste seas on vähem Nobeli preemia laureaate ja male suurmeistreid. Või veel – naiste hulgas pole ühtegi leiutajat. Kõik fundamentaalsed avastused mistahes valdkonnas on teinud eranditult mehed. Uurijad avastasid 24 000 tudengit hõlmanud uuringus, et kui IQ-testis vähemalt esmaklassiliseks tulemuseks peetavad 125 punkti saanud inimeste seas on mehi naistest kaks korda enam, siis geniaalsusest märku andva tulemuse 155 punkti saavutab ühe naise kohta juba 5,5 meest.
Manchesteri ülikoolis psühholoogiat õpetav Irwing möönis, et uurimistöö tulemused tekitasid temas teatud ebamugavust, ent teadlasena peab ta tunnistama, et targemate inimeste seas on tõepoolest mehi märkimisväärselt rohkem. Uuringu kaasautor Lynn väitis varem teadusväljaandes Psychologist, et naiste ja meeste erinev keskmine intelligentsustase põhineb aju suurusel.
„Meestel on naistest umbes 10 protsendi võrra suurem aju ning suurem aju annab suurema ajuvõimsuse. Seega on loomulik, et mehed on naistest keskmiselt intelligentsemad,” selgitas ta. See asjaolu seletab ka ära, miks malevõistlusi korraldatakse naistele ja meestele eraldi.

Aju kaal ja geniaalsus
Inimese normaalse peaaju keskmiseks kaaluks loetakse ca 1600 g. Vene kuulsa kirjaniku Ivan Turgenevi aju kaalus 2012 grammi, tema prantslasest ametivenna Anatole France oma aga ainult 1020 grammi, seega ligi poole vähem. Sealjuures ei võtaks ükski kirjanduskriitik väita, et Turgenev kirjutas France’ist kaks korda paremini. Järelikult – aju kaalust geniaalsus küll ei olene.
Ainult 5 protsenti kunisteostest, mis on Ameerika muuseumides, on loonud naised.

Uuemal ajal on feministid läinud isegi nii kaugele, et toetudes aju-uuringutele söandavad nad väita, et naisel on parem mälu, tema aju parem poolekera on rohkem arenenud kui mehel, vasakust poolekerast pole aga üldse mõtet rääkida! Tõsi, naistel kulgeb infovahetus mõlema ajupoolkera vahel kiiremini kui meestel, kuid mõtlemise kvaliteedi, analüüsimisvõime ja loomingulise fantaasia poolest on mehed ületamatud.
Koolis õpivad tüdrukud paremini, käed ilusasti kõrvuti laual, pilk suunatud õpetajale. Nad jätavad hästi meelde vajaliku teksti leheküljelt 84 kuni 87, vuristavad õppetüki korralikult ette ja saavad loomulikult viie. Poisid aga panevad poppi, teevad üleannetusi, katkestavad õpetajat kohatute märkustega, kaklevad, loevad tunni ajal „Saladuslikku saart”, lennutavad paberlennukeid ja saavad kahtesid. Jah, kuid just nendest ulakatest poistest, kelle aju ei ole arenenud nii hästi kui tüdrukutel, saavad leidurid, teadlased, programmeerijad, heliloojad ja kunstnikud. Just nimelt mehed on meid koopast välja toonud. Ja meestele, kellel ei ole nii arenenud aju kui naistel, võlgneme me tänu kõigi leiutiste ja avastuste eest. Kui mehel avaldub juba varajases lapsepõlves uuriv ja juurdlev vaim põhimõttel „vaatan, mis on karu kõhus“, siis tüdruku mõtlemine areneb hoopis teises suunas – kui üldse. Kõnekäändki ütleb: mees on teadmishimuline ja naine uudishimulik.

0

Your Cart