Massimõrv Katõnis

2 minutit lugemist

13. aprillil 1943 teatas Saksa uudisteagentuur DNB (Deutsche Nachrichten-Büro) Berliinis, et Wehrmachti ametnikud on avastanud Katõnis (20 kilomeetri kaugusel Smolenskist) Poola ohvitseride ühishauad, mis on kaevatud 1940. aasta kevadel, seega enne, kui Saksa väed nimetatud piirkonna okupeerisid. DNB hinnangul oli Katõni maetud umbes 10 000 sõjavangi, hiljem täpsustatud andmetel oli ühishaudades 4443 surnukeha. 30. aprilliks oli avatud seitse ühishauda, kust leiti 982 laipa. Kõik Poola sõjavangid olid tapetud kuklalasuga. Laipade taskutest leitud märkmete, päevikute, saatmata kirjade jm. põhjal võis järeldada, et massimõrv oli toimunud 1940. aasta märtsis või aprillis.

Londonis asuv Poola eksiilvalitsus nõudis, et Poola ohvitseride mõrvamise asjaolude uurimiseks loodaks rahvusvaheline komisjon. Saksamaa oli varmalt nõus. Seepeale katkestas Moskva 26. aprillil diplomaatilised suhted Wladyslaw Eugeniusz Sikorski kabinetiga. Selle sammuga lootis Stalin suruda läbi oma territoriaalsed nõudmised. 1941. aasta suvel oli Stalin olude sunnil lubanud liitlastele, et loobub Ida-Poola annekteerimisest, kuid tegelikult polnud ta Poola arvel Nõukogude Liidu läände laiendamise ideed maha matnud. Diplomaatiliste suhete katkestamine Poola eksiilvalitsusega avardas Stalini mänguruumi. Seda enam, et ta lootis oma huvides ära kasutada Poola kommuniste, kes võimule pääsedes oleksid olnud meelsasti nõus tunnistama Nõukogude Liidu piiride nihkumist läände. 1939. aastal Nõukogude sõjavangi langenud 15 000 Poola sõdurit kadusid jäljetult. Poolas teati vaid, et vangid olid paigutatud laagritesse Kosselskis, Ostaškovos ja Starobelskis. Vangide edaspidise saatuse kohta puudus aga igasugune info. Moskvale esitatud järelepärimised jäid vastuseta.

3. detsembril 1941 kohtus Stalin Poola eksiilvalitsuse juhi Sikorskiga ja valetas talle, et Poola sõdurid olevat Mandžuuriasse põgenenud. Pikka aega üritas stalinlik valitsus Katõni massimõrva sakslaste kaela ajada, kasutades ära asjaolu, et Katõn jäi Saksa okupatsioonitsooni. Laipade uurimine aga näitas, et need vangid olid mõrvamispaika toodud Kosselskist ning lastud maha 1939. aastal valmistatud saksa kuulidega. Ohvrite taskutest leitud viimased päevikumärkmed kandsid daatumit 9. aprill 1940. Just sel ajal oli likvideeritud Kosselski laager. Poola ohvitseride mõrvamise plaan töötati välja Nõukogude Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadis. Ülejäänud Poola sõjavangide saatus on senini teadmata, kuid on ülimalt tõenäoline, et ka nemad tapeti. Kohalikud elanikud tunnistasid Saksa võimudele, et 1940. aasta aprillis olid Katõni lähedal asunud Gnezdovo raudteejaama saabunud rongid Poola sõjavangidega. Jaamast veeti sõdurid autodega metsa, tagasi sõitsid aga tühjad autod.

Katõni massimõrva tegelike tagamaade avalikustamine mürgitas pikaks ajaks Poola ja Nõukogude Liidu suhted.

Alles 1987. aastal loodi NLKP peaskretäri M. Gorbatšovi ettepanekul massimõrva asjaolude uurimiseks kahepoolne komisjon. 1990. aastal tunnistas Nõukogude Liidu valitsus lõpuks üles, et massimõrv pandi toime Stalini korraldusel, ning andis Poolale üle sellekohased salajased dokumendid.

All: Lavrenti Beria ettepanek Poola sõjavangide hukkamiseks.