Nõukogude valitsuse massimõrv Katõnis

5 minutit lugemist

13. aprillil 1943 teatas Saksa uudisteagentuur DNB (Deutsche Nachrichten-Büro) Berliinis, et Wehrmachti ametnikud on avastanud Katõnis (20 kilomeetri kaugusel Smolenskist) Poola ohvitseride ühishauad, mis on kaevatud 1940. aasta kevadel, seega enne, kui Saksa väed nimetatud piirkonna okupeerisid.

DNB hinnangul oli Katõni maetud umbes 10 000 sõjavangi, hiljem täpsustatud andmetel oli ühishaudades 4443 surnukeha. 30. aprilliks 1943 oli avatud seitse ühishauda, kust leiti 982 laipa. Kõik Poola sõjavangid olid tapetud kuklalasuga. Laipade taskutest leitud märkmete, päevikute, saatmata kirjade jm. põhjal võis järeldada, et massimõrv oli toimunud 1940. aasta märtsis või aprillis.

VK(b)P KK Poliitbüroo istungi protokolli nr 13 väljavõte n 18/144, 5. märts 1940.

Londonis asuv Poola eksiilvalitsus nõudis, et Poola ohvitseride mõrvamise asjaolude uurimiseks loodaks rahvusvaheline komisjon. Saksamaa oli varmalt nõus. Seepeale katkestas Moskva 26. aprillil diplomaatilised suhted Wladyslaw Eugeniusz Sikorski kabinetiga. Selle sammuga lootis Stalin suruda läbi oma territoriaalsed nõudmised. 1941. aasta suvel oli Stalin olude sunnil lubanud liitlastele, et loobub Ida-Poola annekteerimisest, kuid tegelikult polnud ta Poola arvel Nõukogude Liidu läände laiendamise ideed maha matnud.
Diplomaatiliste suhete katkestamine Poola eksiilvalitsusega avardas Stalini mänguruumi. Seda enam, et ta lootis oma huvides ära kasutada Poola kommuniste, kes võimule pääsedes oleksid olnud meelsasti nõus tunnistama Nõukogude Liidu piiride nihkumist läände.
1939. aastal Nõukogude sõjavangi langenud 15 000 Poola sõdurit ja ametnikku kadusid jäljetult. Poolas teati vaid, et vangid olid paigutatud laagritesse Kosselskis, Ostaškovos ja Starobelskis.
Vangide edaspidise saatuse kohta puudus aga igasugune info. Moskvale esitatud järelepärimised jäid vastuseta.
3. detsembril 1941 kohtus Stalin Poola eksiilvalitsuse juhi Sikorskiga ja valetas talle silmagi pilgutamata, et Poola sõdurid olevat Mandžuuriasse põgenenud. Ka Stalini kõrval seisnud välisminister Molotov ei teadnud asjast midagi, kuigi poolakate surmaotsusel, dateeritud 5. märts 1940, ilutses ka tema allkiri. Lavrenti Beria ettepanekule (galeriis dok 3) Poola ohvitserid likvideerida kirjutasid alla Stalin († 1953),  kaitseminister K. Vorošilov († 1969), välisminister V. Molotov († 1986), väliskaubanduse rahvakomissar A. Mikojan (†1978). Telefoni teel andsid oma heakskiidu N. Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimees M. Kalinin († 1946) ja veonduse ja tööstuse minister L. Kaganovitš († 1991). Märkus „za” – poolt. Ukrainas viibivat Poliitbüroo liiget N. Hruštšovi (1894–1971) ei õnnestunud telefoni teel kätte saada.  See on vist ajaloos ainulaadne juhtum, kui tuhandete inimeste surmaotsusele kirjutas alla riigipea (Stalin) ja välisminister (Molotov).
Pikka aega üritas stalinlik valitsus Katõni massimõrva sakslaste kaela ajada, kasutades ära asjaolu, et Katõn jäi Saksa okupatsioonitsooni. Laipade uurimine aga näitas veenvalt, et need vangid olid mõrvamispaika toodud Kosselskist ning lastud maha 1940. aasta aprillis 1939. aastal valmistatud saksa kuulidega kaliiber 7,65, mida kasutati Walter-tüüpi püstolites. See asjaolu pani isegi Goebbelsi kukalt kratsima. Tõsi, kuid need revolvrid ja padrunid oli Saksamaa andnud (või müünud) N. Liidule juba enne sõda. Ohvrite taskutest leitud viimased päevikumärkmed kandsid daatumit 9. aprill 1940. Just sel ajal oli likvideeritud Kosselski laager.

KGB esimees Aleksandr Šelepin saatis Hruštšovile salajase kirja, milles soovitas kõik Katõni massimõrvaga seotud toimikud hävitada, et keegi ei saaks midagi Nõukogude valitsusele ette heita. Kirjast selgub, et NKVD timukad tapsid ühtekokku 21 857 poolakat.

Poola ohvitseride massimõrva plaan töötati välja Nõukogude Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadis. Ülejäänud Poola sõjavangide saatus on senini teadmata, kuid on ülimalt tõenäoline, et ka nemad tapeti. Kohalikud elanikud tunnistasid Saksa võimudele, et 1940. aasta aprillis olid Katõni lähedal asunud Gnezdovo raudteejaama saabunud rongid Poola sõjavangidega. Jaamast veeti sõdurid autodega metsa, tagasi sõitsid aga tühjad autod.
Katõni massimõrva tegelike tagamaade varjamine on mürgitanud jäädavalt Poola ja Nõukogude Liidu suhted. Mingit sõprust Poola ja Venemaa vahel ei saa enam kunagi olema.
Alles 1987. aastal loodi NLKP peasekretäri M. Gorbatšovi ettepanekul massimõrva asjaolude uurimiseks kahepoolne komisjon. 13. aprillil 1990 tunnistas Nõukogude Liidu valitsus lõpuks ametlikult, et massimõrv pandi toime L. Beria ettepanekul ja Stalini korraldusel, M. Gorbatšov andis Poola presidendile W. Jaruzelksile tema Moskva visiidi ajal üle massimõrva käsitlevate dokumentide koopiad. Alles B. Jeltsin käskis 1993. aastal seni Katõni massimõrvaga seotud salastatud dokumendid avaldada. Selleks ajaks olid kõik massimõrvale oma allkirja andnud tegelased surnud. Viimane neist kuuest kaabakast, L. Kaganovitš suri 1991. aastal. Tunnistajaid enam polnud, nüüd võis toimikud avaldada… Surnud vastu ei vaidle!

Ja veel…
Poola sõjvangide hukkamise viisid täide 47 tšekaa töötajat, keda Beria hiljem premeeris täiendava kuupalgaga.
60 000 tapetud poolakate pereliiget deporteeriti Siberisse, hiljem saadeti aga Siberisse ja Kasahstani 1,5 miljonit poolakat, kes ei sobinud „sotsialistlikuks ümberkasvatamiseks”.
Suure puhastuse ajal aastatel 1937–1938 hukati N. Liidus ühtekokku 750 000 inimest.

* * *

16.–18. novembril 2020 Tveri oblastis toimunud konverentsi korraldas Venemaa Sõjaajaloo Selts, vahendas Poola uudisteagentuur PAP.

„Poola saatkonda Moskvas hämmastab, et konverentsil Poola-Vene suhete kohta, mis leidis aset Tveri oblastis 2020. aasta novembris, tehti avaldusi, mis olid mõeldud Katõni veresauna Tveris ja Mednojes puudutavate faktide võltsimiseks,” teatas saatkond. „Meie arvates oli konverentsil propageeritud ajalooversiooni eemärgiks võltsida NKVD vastutust Katõni veresauna eest Mednojes ja legitimiseerida stalinistlikku versiooni sellest kuriteost, mis veeretas süü Natsi-Saksamaale.”

Katõni veresaun kujutas endast mitut Poola sõjavangide massihukkamist NKVD poolt 1940. aasta aprillis ja mais. Hukatud olid peamiselt Poola ohvitserid ja politseinikud.

Endiselt Poola ja Venemaa vahelisi suhteid varjutav veretöö leidis aset mitmetes kohtades, aga see on kokkuvõttes nimetatud Katõni metsa järgi praeguses Venemaa Smolenski oblastis, kus avastati ohvrite esimesed massihauad.

Konverentsi toetasid mõned Vene riigiduuma liikmed, kes olid avaldanud plaani tühistada riigiduuma varasem otsus, milles tunnistati Nõukogude Liidu vastutust Katõni veresauna eest.

Poola saatkond märkis ära ka selle, et konverents toimus Svetlitsas, mis asub Ostaškovi lähedal, kus oli üks Poola sõjavangide kunagisi laagreid.

2020. aasta mais eemaldasid Vene marurahvusliku Rahvusliku Vabastusliikumise (NOD) aktivistid Nõukogude terroris hukkunud Poola sõjavangide mälestustahvli Ostaškovis, mille vastu Poola valitsus protesti avaldas. 2019. aastal nõudis kohalik prokuratuur mälestustahvli eemaldamist, väites, et see paigaldati reeglite vastaselt.

Tunnuspildil: Väljakaevatud Poola ohvitseride surnukehad.

Peter Hagen

 

0

Your Cart