American dream ehk nõudepesijast superstaariks

Meie Eesti turg on nii paganama väike, eestlasest ostja nii vaene, et siinmail ennast jõukaks kirjutada, laulda või näidelda pole võimalik. Kes ajab aga suurt raha ja kuulsust taga, peaks alustama mitte mõnes siinses bändis esinemisega või televisioonis taidlemisega, vaid kohvrid pakkima ja USA-sse sõitma.

Ameerika on piiramatute võimaluste maa! Tõsi, võib juhtuda, et sul tuleb alustada oma karjääri nõudepesijana, kuid sellele tööle jäädki. Kui su pea aga jagab ja sa oled millekski võimeline ning kui suudad äratada mõne produtsendi või mänedžeri tähelepanu (alustada tuleb sageli küll tema magamistoast) võid tõusta peadpööritavasse kõrgusesse, saavutada seda, millest enamik nõudepesijatest-kingaviksijatest jääbki unistama. Kuigi elus sõltub väga palju tema majesteedist Juhusest, peab igaühel olema usku endasse, visadust, pealehakkamist ja Ameerika tingimustes kindlasti ka paras annus jultumust.
Nõudepesijast miljonäriks! See on müütiline american dream, mis on lummanud paljude kuulsust ja rikkust tagaajavate inimeste meeli, ja mitte harva pole seeosutunud ainult pelgaks pettekujutluseks. Paljud kaasaegsed USA filmistaarid ja popiidolid on alustanud sõna otseses mõttes tühjalt kohalt, sageli isegi ilma mainimisväärse koolihariduseta.
Pedagoogid armastavad lapsi hurjutada sellega, et kes hoolsalt ei õpi, ei saavuta elus midagi. Tühi loba! Karjäär ei sõltu sugugi haridusest, seda teavad paljud prominendid, staarid ja miljonärid omast käest.
„Matemaatika puudulik“ ei tähenda sugugi seda, et inimene hiljem ei löö läbi alal, kus tal matemaatikat üldse vaja ei lähe. Paljudel filminäitlejatel ja poplauljatel pole põhjust oma koolitunnistusega hiilata. Naistelemmik Robert Redford pole isegi keskkooli lõpetanud! Ka Tom Cruise polnud võimeline keskkooli lõpetama. Kuigi tal on alati olnud lugemise ja kirjutamisega tõsiseid raskusi, ei saaks öelda, et Cruise pole elus midagi saavutanud. Igal juhul on ta praegu rikkam kui kõik need õpetajad kokku, kes omal ajal tema harimisega ränka vaeva nägid. Teatavasti ei sõltu inimese intellekti tase haritusest. Lähtume tõsiasjast, et inimese intellekti nivood iseloomustab tema abstraheerimis- ja üldistamisvõime, mis on kaasasündinud. Nii et, kes on lollina sündinud, seda ei tee ka kool targaks. Kui palju hilisemaid talente ja andekaid ärimehi on õpetajatel kahemeeste hulgas tähele panemata jäänud! Muide, koolitunnistust polnud ette näidata ka ameerika kuulsaimal leiduril Thomas Alva Edisonil. USA on selles mõttes tõesti liberaalne maa, et keegi ei vea näpuga mööda sinu lõputunnistust, öeldes: „Issand, inglise keel on teil nõrk, no kuidas ma saan teid filmi võtta?“ Midagi niisugust võis juhtuda vaid endises Nõukogude Liidus, kus trammijuhilt nõuti keskharidust, rahvasaadikult aga mitte. Ameerikas küsitakse: „Mida sa oskad?“ Kui sa suudad oma tööandjale augu pähe rääkida, avaneb sulle sinu elu suur šanss! Selline võimalus avanes ka 29-aastasele Sylvester Stallonele, kui ta 1975. aasta juulis esitas oma „Rocky“ stsenaariumi produtsentidele Irwin Winklerile ja Robert Chartoffile. Mitte ainult käsikiri ei võetud vastu, Stallone sai filmis ka peaosa. „Ma oleksin Rockyt mänginud ka sooja lõunasöögi ja 1,5 dollari eest päevas,“ tunnistas Stallone hiljem. Teda võib mõista, teades, kui raske oli ta lapsepõlv ja noorusaastad. 1976. aasta sügisel ekraanile tulnud „Rocky“ tõi Stallonele sisse 2 miljonit dollarit. Mehest eikuskilt oli üleöö saanud staar, kelle kahekohalisest pangaarvest sai seitsmekohaline. Esimene edu on sageli määravaks edaspidisele karjäärile, suurendades tunduvalt väljavaateid uutele võimalustele. Olles juba kord endale nime teinud, ei pruugi ka hilisematel läbikukkumistel olla kuigi dramaatilisi tagajärgi. Stallone filminäitlejakarjäär pole selles suhtes mingi erand. Kuid nüüd lühidalt ka mõnedest teistest kuulsustest.
Tina Turner töötas nooruses puuvillanoppijana. Juba üheksa-aastase tüdrukuna laulis ta Tennessee puuvillaväljadel.
Sean Connery oli nõus iga tööotsaga, et ennast kuidagi ära toita. Küll oli ta veoautojuht, piimamees, tsemendisegaja, tänavatööline ja tellistekandja ehitustel. Filmikuulsus, rikkus ja jõukus tulid alles filmiseeriaga „James Bond“.
Seelikukütt Warren Beatty oli Washingtoni rahvusteatris rotipüüdja! Selle töö kõrvalt töötas ta ka müürsepana. Ameerika kõige kõrgemalt tasustatav telekoomik Bill Cosby oli kingamüüja, heliplaadimiljonär Bruce Springsteen aga abitööline tanklas. Tema kolleegi Rod Stewarti karjäär kulges aga üsna omapäraselt. Pärast seda, kui Stewarti profijalgpalluri karjäär läbi kukkus, jätkas ta hauakaevajana. Hiljem mängis ta juhumuusikuna väikestes kõrtsides. Esimene edu saabus alles 1971. aastal heliplaadiga „Every Picture Tells A Story“. Praeguseks on Stewart kühveldanud kokku umbes paarsada miljonit dollarit.
Barbra Streisand töötas nooruses päeval koristajana ja öösel telefonistina. Samalt stardipositsioonilt alustas ka Mickey Rourke, kes teenis elatist nii nõudepesijana kui ka amatöörpoksijana, enne kui temast sai osatäitmisega filmis „9 1/2 nädalat“ superstaar.
Marlon Brando (1924–2004) alustas kraavikaevaja ning protestimeelse antikangelasena, kes heideti sõjakoolist välja. Veel 1946. aastal töötas ta ühe New Yorgi kaubamaja liftipoisina, kuid juba järgmisel aastal sai tema osatäitmine Tennesse Williamsi näidendis „Tramm nimega iha“ teatrisündmuseks. Peaosa filmis „Ristiisa“ (1972) tõi talle aga Oscari ning koha kõigi aegade suuremate filmistaaride hulgas.
Clint Eastwood alustas puulangetaja ja metallitöölisena. Alles 1954. aastal läks ta üliõpilasena Hollywoodi, kus ta mängis tervelt kümme aastat kõrvalistes osades. Edu tuli alles filmiga „Peotäie dollarite eest“. Praegu hinnatakse tema varandust umbes 600 miljonile dollarile. Michelle Pfeiffer töötas Los Angelese lähedal Midway Citys ühes supermarketis kassapidajana ega osanud tollal filmikuulsusest unistadagi. Prantsuse tuntumaid filminäitlejaid Alain Delon (sünd. 1935) oli nooruses tavaline pätt. Alain visati koolist välja koguni seitsmel korral. Armees aega teenides tuli tal spekulatsiooni pärast ühtekokku 11 kuud kartsas istuda.
Seda loetelu jätkates ei saa me muidugi minna mööda kuulsast filminäitlejast Harrison Fordist. Nii nagu paljud teisedki Hollywoodi muinasjutud, algas ka Fordi filminäitleja karjäär fiaskoga. Kui Ford oli lõpetanud vihatud kolledži, võttis ta endale pähe saada ilmtingimata näitlejaks, küsimata endalt, kas tal selleks elukutseks üldse mingeid eeldusi on. Ford hakkas kulutama kõikvõimalike filmistuudiote lävepakke, kuid saavutas ainult seda, et talle näidati vaid ust. Võib ette kujutada, kui mannetu mulje endast jättis sõrmi mudiv ja vasakut kõrva näppiv filmirolli manguv Ford. Kui pealetükkival Fordil lõpuks äraütlemistest villand sai, ostis ta endale puusepa käsiraamatu, hiljem veel haamri, saed ja höövli. Nüüd hakkas ta oma potentsiaalsetele tööandjatele teisiti lähenema: ta lihvis filmitegijate majades parkettpõrandaid ja tegi muid puusepatöid. Ford ei teeninud halvasti – kuni 1000 dollarit nädalas, samal ajal kui algajale näitlejale maksti sama aja eest 250 dollarit. Kõigele vaatamata ei loobunud Ford oma kinnisideest saada filminäitlejaks. Nii mõnigi kord marssis ta pärast tööd, nii nagu ta oli – sinistes tunkedes ja parkunud kätega – otse mõnda stuudiosse. Kuid rollid anti teistele, neile, kellel oli rohkem jultumust ennast kaela määrida või kellel oli mõni mõjukas eestkostja. Fordi läbimurre näitlejana algas alles 15 aastat hiljem, kui ta kohtas Hollywoodi edukat produtsenti George Lucast, kes oli nõus andma talle osa filmis „American Graffiti“ (1973). Ainsaks tingimuseks oli: Ford peab oma pikad lõngusejuuksed ära lõikama. Ford vastas: „Juuksed jäävad.“ Selline enesekindlus imponeeris Lucasele ja ta andis Harrisonile rolli ning hiljem said neist isegi sõbrad…
Mis aga puutub Harrison Fordi osatäitmistesse, siis lihtsakoeliseks puusepaks jäi ta ka neis filmides, mis tõid talle maailmakuulsuse. Temast sai staar mitte tänu oma näitlejatalendile, vaid tänu Lucase ja Spielbergi filmidele, kus tal õnnestus mängida.
Kuid kahjuks ei suuda tavaline kinokülastaja vaadelda lahus ühe või teise näitleja mängu ning osatäitmise eest makstud honorari. On kujunenud välja stamparusaam, et kui see või teine näitleja saab tohutuid honorare, siis on ta kahtlemata üliandekas. Mis aga puutub ühe või teise filmi kassamenusse, siis see on juba omaette teema. Võib-olla omaaegne Hollywoodi kinoiidol Ava Gardner (1922–90) ei eksinudki, kui ta enda ja oma kolleegide kohta ütles: „Meist polnud keegi mingi näitleja, me nägime lihtsalt head välja.“
Gardneri hinnagu võib mingis mõttes üle kanda ka kaasaegsetele poplauljatele, sest me pole neid eales kuulnud laulvat ilma mikrofonita. Nii on väga raske öelda, millised on ühe või teise poplaulja tegelikud vokaalsed võimed.
Selle loo lõpetuseks räägiksime mõne sõnaga Madonnast, sest oleks lausa ülekohtune nii palju kõmu tekitanud mürakarust mitte juttu teha.
Madonna (õige nimega Louise Ciccone, s 1958) lapsepõlv oli kõike muud kui meelakkumine. Kuueselt kaotas ta ema, joodikust isa nais uue naise. 1975. aastal sõitis Madonna New Yorki. Suurlinna keskraudteejaama saabudes oli tal näpu otsas väike kohver ja taskus 200 dollarit. Rochesteris õppis ta laulma ja tantsima. Ta oskas mängida ka kolme pilli. 17-aastane Madonna hakkas peatoiduse teenimiseks tegema kõike, mida teha andis: ta esines klubides, laskis end mõnekümne dollari eest alasti pildistada ja astus üles põrandaaluses softpornofilmis – ilma häbi ja süütundeta. Madonna tähelend algas 1982. aastal lauluga „Everybody“. Ta oli selle loo ise kirjutanud ja komponeerinud. Madonna oli ennast läbi löönud, ta oli tipus! Ja seda ilma mänedžeri, helilooja ja firmata. Firma oli tema ise – 27-aastane ameerika Tuhkatriinu.
Madonna hilisem karjäär on paraku seotud arvukate skandaalide ja publikut šokeerivate ülesastumistega. Pole päris üheselt selge, mida staar oma kõmuliste showdega taotles. On avaldatud arvamust, et Madonna tahtis saada samasuguseks seksi-iidoliks nagu oli seda Marylin Monroe. Vaatamata Madonna ränkadele ponnistustele, see tal ei õnnestunud. Kui Monroe oskas vähemalt suurilmadaami näidelda, temas oli loomupärast sarmi ja seksapiili, siis Madonna kohta võib öelda ainult ühte – labane frukt! Pealegi on ekstsentriline poplaulja ka teiste staaride hulgas kogunud endale piisavalt palju vihavaenlasi, kes ei ole kunagi jätnud ühtegi juhust kasutamata, et „seksikuningannat“ mustata.

©Peter Hagen

NB! Loe ka:
American Dream – miljonärist nõudepesijaks!
Diplomiga toitke lolle – rikkaks ja kuulsaks saab ka lihtsamalt
Sylvester Stallone – tee tippu
Arnold Schwarzenegger – elu nagu unenägu!