Viini kurtisaanide hiilgus ja viletsus
Müüdava armastuse hiilgeaeg Austria pealinnas näib jäädavalt möödas olevat, sest Ida-Euroopast pärit konkurendid teevad kohalike lõbunaiste elu raskeks.
„Tõmmake vaid suur lina üle Viini ja te olete kerge vaevaga saanud tulutoova lõbumaja.” Nii olevat öelnud Austria-Ungari keiser Joseph II (1741–1790), kui üks minister tegi talle ettepaneku asutada linnas ametlikult lubatud bordellid. Kroonitud pea märkust arvestades oli Viin tollal üks suur lõbumaja.
Tegelikult oli Austria pealinnal juba 18. sajandil halb kuulsus. Ajaloolaste hinnangul pakkus 1820. aasta paiku linnas oma teenuseid umbes 20 000 lõbunaist. Linnamüüride varjus tegutsevat 60 kõrtsi kubisesid kliente jahtivatest prostituutidest. Järgnevatel aastakümnetel suurenes prostituutide arv veelgi. Paljud neist eelistasid tegutseda kirikute ümbruses sel lihtsal põhjusel, et härrasmehed külastasid pühakoda mitte ainult selleks, et seal hardunult palveid jumala poole läkitada ja pattu kahetseda. Paljud mehed kasutasid kirikuskäimist vaid ettekäändeks. Tegelikult taheti pühakojas lõbunaist kohata, et siis minna tolle korterisse vallatlema.
Josefine Mutzenbacher oli kuulsaim 19. sajandil Viinis tegutsenud lõbunaine. Tema elulugu, mis on avaldatud täies mahus ka „Maajas” (nüüd ka ajakirja kodulehel) pealkirja all „Ühe Viini hoora elulugu” on erootilise kirjanduse pärl, mille kõrvale on raske võrdväärset leida.
Josefine elas ja tegutses ajal, mil maksujõulisi kliente oli jalaga segada. Praegusaegsed prostituudid võivad nii heast ärist ainult unistada, sest selliseid kliente, kes öö läbi lõbunaist vaheldumisi küll baaris või separees šampanjaga kostitaksid, ei ole enam.
„Praegu tuleb rõõmustada sellegi üle, kui mõni klient õlut joob ja siis prostituudiga veerand tunniks tuppa kaob. Kahjumiga äri! Mõnel ööl teenin tagasi vaid preservatiivide ostmiseks kulutatud raha,” kurtis üks klubiomanik.
Must masendus valitseb Viini punaste laternate kvartalis. Westbahnhofi lähedal ja Felber- ning Thaliastrasse vahele jääv nn. patumiil meelitab järjest vähem mehi ligi. Mariahilfer Strassel ja Prateril annavad aga tooni narkomaanidest tüdrukud. Kümned baarid on pankroti lävel. Peaaegu pooled Viini bordellid on viimastel kuudel pankroti välja kuulutanud. Ida-Euroopast laviinidena saabuvad prostituudid on hinnad nii alla löönud, et kohalikud ei suuda enam nendega konkureerida.
Kõrgtehnoloogia ajastul pakub üha rohkem Tsehhiast, Slovakkiast, Ungarist ja Sloveniast pärit naisi ennast välja interneti vahendusel. Kuvari ekraanil võib klient endale meelepärase lõbunaise välja valida ja siis e-maile vahetades hinnas ja kohtumise ajas kokku leppida. Umbes 150 euro eest on prostituut valmis kliendi koju tulema, lisanduvad veel kohalesõiduga seotud kulutused.
Idast pärit prostituudid kasutavad veel üht trikki. Lõbunaine registreerib oma mobiiltelefoni Austrias ja saab selle riigi telefoninumbri, mis avaldatakse ka vastavates ajalehekuulutustes. Klient arvab tõemeeli, et helistab Austriasse, kuid tegelikult saab ühenduse Bratislavaga Slovakkias. Prostituudiga kohtutakse hiljem kas siis mõnes Austria tunnihotellis või kliendi kodus. Pole raske arvata, et selline vilgas edasi-tagasi sõelumine piiripunktides on pinnuks silmas nii mõnelegi austria sutenöörile.
Selleks et mitte lasta ennast lõplikult kõrvale tõrjuda, on suguelu piltlikult öeldes kolinud kuvarite ekraanidele. Kindla kuutasu eest on võimalik külastada virtuaalset lõbumaja ja näiteks jälgida kuvari ekraanil, kuidas lõbunaine ihualasti oma korterit kraamib. Krediitkaardi vahendusel on kübertüdrukud nõus täitma, loomulikult võimaluse piires, ka kliendi erisoove.
* * *
Kohvimajad ja „Schnepfenstrich”
Ühes ürikus on kirjas, et juba 14. sajandi lõpus tegutsesid Viinis lõbumajad. Kuid vilgas „armuelu” käis ka kesklinna tänavatel. Nn. Schnepfenstrichil pakkusid oma teenuseid „kraavinümfid”. Prostituute peeti nooblimateks armastuse teenriteks kui nende äärelinnades tegutsevaid kolleege. Lõbumajade ja tänavaprostitutsiooni kõrval arenes 19. sajandil välja veel üks Viinile ainuomane kontakteerumispaik – Kaffeehaus (sk. sõna-sõnalt kohvimaja). Üha rohkem prostituute leidsid tee meeste ajaveetmispaikadesse, et seal oma äri ajada. Tänapäeval möllab Viini veri veel vaid sekspoodides.
MAAJA
