Tripperi tagasitulek
Õhtumaade arstide praktika põhjal võib öelda, et tripper ehk gonorröa on kõige levinum suguhaigus. Selle tekitajaks on gonokokk, mille avastas Albert Neisser 1879. aastal. Viimaste aastate jooksul on tripperi haiguspilt üsna tugevasti muutunud. Ka haiguse peitejärk on paljudel juhtudel pikenenud 2-3 nädalani. Haiguse kergemaks muutumise tõttu paljud gonorröasse nakatunud inimesed ei pööra sellele haigusele enam üldse tähelepanu. Selline kergemeelne suhtumine haigusesse toob endaga kaasa krooniliste vormide sagenemise ja nakkuse intensiivsema levimise.
Süüfilise varajased sümptoomid on teada juba 15. sajandist ja nende äratundmine ei valmista ka võhikule mingeid raskusi. Tripperiga on lugu keerulisem. Rohkem kui 100 aastat pärast selle haiguse tekitaja avastamist on arstid sunnitud tunnistama, et gonorröa haiguspilt muutub pidevalt. Juba vanades india, babülooni ja kreeka müütides on juttu suguhaigustest, mille puhul oli tõenäoliselt tegemist tripperiga. Isegi Piiblis ja juudi talmudis on vihjeid suguhaigustele. Näiteks Mooses nägi sellisel juhul ette rangeid ettevaatusabinõusid:
Iga ase, millel magab see, kellel on voolus, saab roojaseks, ja iga ese, millel ta istub, saab ka roojaseks. Igaüks, kes puudutab tema aset, peab pesema oma riided ja loputama ennast veega ning olema õhtuni roojane. (Esimene Moosese raamat 15:6.)
On andmeid selle kohta, et juba varakristlikul ajal osati suguhaigusi ravida ja isegi väga tulemuslikult. Kahjuks on vanad raviviisid aja jooksul ununenud.
Selle sajandi algul raviti tripperit peamiselt elavhõbeda ja arseeni preparaatidega. Neil oli küll antibakteriaalne toime, kuid nendega ravimine põhjustas sageli surmavaid mürgistusi. Alles penitsilliini kasutuselevõtmine muutis tripperi ravimise tõhusaks ja vähendas kahjulikke kõrvalmõjusid miinimumini. Nüüd oldi kindlad, et vanima ja kõige levinuma suguhaiguse üle on kontroll saavutatud.
1980-ndate aastate algul selgus, et selline seisukoht osutus ekslikuks. Neil aastatel gonorröasse nakatunutele ei mõjunud penitsilliin ega teised antibiootikumid. Pea igal nakkusjuhul tuli haigust tekitavaid gonokokke laboratooriumis eraldi kasvatada, et proovida neil erinevate preparaatide mõju. Alles siis suudeti leida iga konkreetsele haigele sobiv ravim, mis aga teiste puhul mõjuta jäi.
Selgus, et penitsilliini ja teiste antibiootikumide kasutuselevõtmine on mõjutanud gonokokkide omadusi. Nende muutuste põhjusi tuleb otsida Kagu-Aasiast. Vietnami sõja ajal külastasid ameerika sõdurid elavalt Tai lõbumaju. Profülaktika mõttes neelasid sõdurid enne naistesse minemist antibiootikume. Kogused ei osutunud aga piisavateks, et hävitada kõiki gonokokke. Medikamentide suhtes vastupidavamad haigusetekitajad paljunesid edasi. Sõdurite poolt Kaug-Idast kaasa toodud tripperi uued elujõulisemad gonokokid levisid järgnevatel aastatel kogu maailmas. Nakatanute arv kasvab pidevalt.
Teatavasti on tripperi üheks esmaseks sümptoomiks kusitist erituv mädavoolus, mis on eriti nakkav. Mõne nädala pärast põletik küll paraneb, kuid võib tupe või peenise limaskestadele jätta valulikke arme. Ei maksa arvata, et. sellega on gonokokid kadunud, nad siirduvad vaid teistesse organitesse. Sisemiste suguorganite kroonilised põletikud ja sellest põhjustatud viljatus võib järgneda alles aastate pärast. Samuti võib nakatunut tabada eluohtlik neeru-, seljaaju- või südame sisekesta põletik.
Kurva kuulsuse omandas nn. Tripperi-reuma, mille puhul gonokokid kahjustavad tugevasti liigeseid.
Gonorröa kahtluse puhul tuleb kohe arsti poole pöörduda ja arvestada sellega, et ravi võib kujuneda küllaltki pikaajaliseks, sest kaasaegsed gonokokid on nii vastupidavad, et neid saab hävitada ainult tugevatoimeliste (seega ka negatiivsete kõrvalmõjudega) ravimite abil.
Praegusel ajal, mil lõpuks avaneb piir ka paljudele eestimaalastele, tahaks meestele südamele panna, et nad ei laseks end ahvatleda lõunamaa naiste võludest. Selline kergemeelsus võib tervisele väga kalliks maksma minna. Teiseks ei tohiks unustada, et paljudes riikides on suguhaiguste ravimine kohustuslik ja nakkusekandjal tuleb üles anda ka oma partner.
NB! Loe ka:
Suuseks – rõõmud ja ohud
