Tänapäeva geišad
Tõusva päikese maal õitseb seksiäri. Lõbumajade omanike leidlikkusel pole piire. Võimed on kultus, distsipliin kuulub iseenesestmõistetavana igapäevaellu. Selline on meie kujutlus tänapäeva Jaapanist. Kuid selle asjaliku fassaadi taga pulbitseb seksitööstus nagu ei kusagil mujal maailmas. Pealetükkiv, rõve ja perversne.
„Lase käia!” Gunji Maeda (47) kiirustab oma kliente tagant. „Rong väljub kohe.” Neli hallides ülikondades ärimeest väljuvad pisut kõheldes ootepaviljonist. Maeda osutab pesukausile desinfitseeriva lahusega: „Palun peske sõrmed puhtaks!” Seejärel kõlab ärasõidusignaal.
Mehed sisenevad rongi. Tegelikult on see omapärane ratastel lõbumaja, mis kuulub Tokyo klubile Tsurikawa. See näeb välja nagu tavaline linna metroovagun. Laes ripuvad hoiderihmad, valjuhäälditest kostavad jaamade nimed. Kuuldub rataste kriuksumist. Pinkidel istuvad koolivormis tüdrukud.
Need noored naised on nn. saatjad, kellele makstakse selle eest, et nad lubavad pealtnäha ontlikel ärimeestel ennast nii pluusi kui seeliku alt käperdada – kuni „lõppjaamani.”
Miks jaapani mehed nii kiimalised on?
„Sellepärast, et metroo on nende teine kodu,” selgitab Maeda. „Paljud neist kulutavad hommikul tööle ja õhtul koju sõitmiseks kuni kuus tüütut tundi. Seda aega võiks ju kuidagi lõbusamalt sisustada.”
Aega ei sisustata ilmselt mitte ainult erivagunites, sest tõusva päikese maal on kõikmõeldavaid lõbustusasutusi. Kõrgelt arenenud Jaapanis õitseb seksitööstus nagu iga teinegi äri.
Kõige kiiremat orgasmi pakuvad nn. Pink-salongid nagu New PM Tokyo Shinjuku linnaosas. „Ainult jaapanlastele!“ teatab silt sissepääsu kohal. Sildi taga käib täisvereline elu juba alates kella 18-st, vahetult pärast tööpäeva lõppu. On palav ja lärmakas nagu diskosaalis. Muusika kurdistab. Mehed istuvad numereeritud laudades, nad on lipsud lõdvaks lasknud ja püksid rebadele lükanud. Laudade all roomavad neljakäpakil noored näitsikud, kas ihualasti või ainult sekspesu väel. Nad panevad pead meeste sülle, et neile suuseksi teha. Nipponid, tänapäeva geišad, ei vaja enam ammugi suud klientide vestlusega lõbustamiseks.
Valjuhääldist kostab: „Number kolm, palun kassa juurde, aeg on läbi!” või „Saatja number kaheksa kuuendasse lauda!” Klient number kaheksa on just paugu lahti saanud ja lahkub ruumist…
Pool tundi lahedat suuseksi maksab meie rahas umbes 100 eurot. Mitte just odav lõbu, kuid äri õitseb. Iga päev külastab Jaapanis suuseksi salonge peaaegu pool miljonit meest, kulutades aastas selle lõbu peale ühtekokku umbes 10 miljardit eurot.
Isegi igas väikeses külas on oma patupesa ja ejakulatsioonitööstus mõtleb välja üha uusi atraktsioone, et kliente üllatada ja ligi meelitada. Eriti armastatud on Look-alike-lokaalid, kus kuulsateks filmistaarideks riietatud ja meigitud naised võtavad meestel suhu. Järgmine hit: karaoke-pink-salong. Klient laulab mikrofoni oma lemmiklaulu, samal ajal teeb noor tüdruk talle suuseksi. Kyotos ollakse aga klientide vastu isegi nii vastutulelikud, et kui mees suudab ühe tunni jooksul kolm korda paugu lahti saada, ei pea ta oma lõbu eest maksma! Osakas tegutsev klubi on spetsialiseerunud seksuaalsele ahistamisele töökohal, kuid teatava astmestusega. Kui „ametnik” sosistab lõbunaisele midagi kõrva ja sunnib naist ennast käega rahuldama, siis „osakonnajuhataja” või koguni „firma boss” võib rohkem nõuda, muidugi tuleb tal ka rohkem maksta. 250 euro eest võib juba teha asju, mis ei kannata trükimusta.
Ainuüksi Tokyos on ligi sada klubi, kus rüütliturvises samuraid ründavad printsessi, piloodid ahistavad nägusaid stjuardesse või kehalise kasvatuse õpetajad võtavad matil kuulekaid õpilasi ette. Ja kõik nad oigavad valju häälega, nagu oleks nende nauding ehtne.
Pesufetišistid saavad ennast välja elada Tokyo kaupluses Big Apple, mis asub ühe elumaja neljandal korrusel. See korterkauplus on põrandast laeni täis kantud naistepesu, kingi, sukki ja sokke. Mida kantum rõivaese seda kallim. Hinnad algavad alates 35 eurost. Eseme juurde kuulub ka endise omaniku foto. Kes tahab omanikuga tuttavaks saada, peab maksma üsna kopsakat isatasu.
Seks on kindlalt maffia kätes
Ametlikult on prostitutsioon Jaapanis keelatud alates 1957. aastast, kuid sellest ei hooli keegi. Kogu seksiäri on kindlalt maffia kontrolli all ja valitsus vaatab kõigele läbi sõrmede. Kuulu järgi olevat tegemist kirjutamata kokkuleppega – maffia kontrollib seksitööstust ja vastutasuks loobub tugevate narkootikumidega kauplemisest. Pealegi maskeeruvad lõbumajad „tervisekeskusteks” või „toidukauplusteks”. Selleks et jälgi segada panevad paljud lõbumajade omanikud kliendi ja saatja lauale viskipudeli ja kaks klaasi. Ainult et klaasid jäävadki tühjaks. Mitteametlikel andmetel teenib umbes 30% jaapani koolitüdrukutest seksiga taskuraha, et osta endale kalleid firmakaupu.
MAAJA
