Suudlusest nii ja teisiti
Miks inimesed suudlevad? Otsest vastust sellele küsimusele ei ole. Arvatakse, et algselt polnud suudlus üldse lembeavaldus. Meie esivanemad olevat teineteist lakkunud ainult selleks, et aidata ligimesel vabaneda üleliigsest soolast. Psühholoogide arvates tuleks suudlemise algpõhjust otsida ema ja imiku suhetest, kui ema hakkab last rinnast võõrutama ja talle puruksnäritud toitu edasi annab. Nagu rinnanibu imemine, loob ka selline suu-suu kontakt beebile vajaliku füüsilise läheduse ja turvatunde. Seega pole suudlemise puhul tegemist mitte millegi muu, kui lapsepõlves kogetud intiimakti kordamisega teises olukorras.
Mõnikord väidetakse, et suudlus suult suule ja sealjuures partneri suhu rändav keel oli algselt omamoodi tervisetest. Lagunevad hambad, halb hingeõhk ja muud taolised „kõrvalnähud” olid piisav põhjus, et suudlust või sellega kaasnevat seksuaalakti katkestada. Juba vanal ajal tõlgitseti suudlust austuse, lugupidamise või suudeldava väärikuse rõhutamiseks. Vanasti suudeldi ülikutel selle märgiks jalgu, maad nende ees, rüüserva. Vanal Venemaal eksisteeris nn. tsaari suudlus – suurim au, mis riigialamale üldse osaks võis saada. Idamaades suudeldakse ka tänapäeval templi läve, altarit ja jumalakujusid. Egiptuses suudeldi põlvitades preestrite kandu ja vaaraode raidkujusid. Reliikviate, risti ja piibli suudlemine väljendab uskliku religioosset ekstaasi. Mekasse voorivad musulmani palverändurid suudlevad püha nn. Musta kivi jne.
Abiellumistseremoonia tekke ja arengu käigus sai suudlusest selle tseremoonia akt. Paljude rahvaste hulgas on komme hüüda noorpaarile „Kibe!” juhtimaks tähelepanu sellele, et peigmees ammutaks pruudi huultelt joovastavat nestet. Tegelikult aga otsitakse ettekäänet napsiklaasi kummutamiseks.
Esimeseks riigiks, kus suudlema hakati teineteise ihaldamise märgiks, peetakse Prantsusmaad. Võluvate ja lustlike gallialaste huultesuudluse teisendasid süngemad ja tagurlikumad slaavlased käesuudluseks väljendmaks daami vastu nii lugupidamist kui salajas hõõguvat kirge.
Tollel galantsel ajastul sai suudlusest iseenesest sümbol, mis ergutas iha. Käesuudlusega võrdseks ja sugugi mitte siivutuks peeti varsti ka daami dekoltee suudlemist. Mis aga käesuudlusse puutub, siis selle ilusa traditsiooni säilitamises ja jätkamises ei hiilga kõige rohkem mitte sarmikad prantslased, vaid poolakad: hilisõhtuste TV-uudiste lõppedes suudleb produtsent hüvastijätuks tänini saatejuhist daami kätt.
Euroopa ja üldse Lääne kultuuri esindajad on sügavalt veendunud, et kõik see, mis on omane nende käitumistavadele, peaks olema aktsepteeritud ka mujal. Siiski tundub paljudele rahvastele maailmas suudlus veidra ja koguni ebaesteetilisena. Enne valge mehe tulekut ei tundnud suudlemist nii mõnedki Lõuna-Ameerika indiaanisuguharud. Samuti oli neile tundmatu naise rindade puudutamine seksuaalse erutamise eesmärgil. Tonga saarel ütlesid suudlevatele valgetele pealesattunud pärismaalased: „Vaadake, need seal söövad teineteise ila ja mustust.”
Mõned Kesk-Aafrikas elavad suguharud hõõruvad sümpaatia väljendusena nina teise nina vastu. Seda teevad ka Vietnami mägihõimud ja eskimod. Huuled ja hambad on enamikul tundrarahvastel ette nähtud hoopis ratsionaalsemaks otstarbeks: huulte ja keelega puhastatakse õlilampi, et see tahma ei ajaks, hammastega pehmendatakse nahka, et see pehmem ja kergemini õmmeldav oleks, või tiritakse okstelt koort ja kaladelt nahka. Bali saartel eelistavad esteetidest elanikud partneri nägu üldse mitte puudutada, ainult ninad lähendatakse teineteisele maksimaalselt, et nautida partneri aroomi ja naha soojust. Teineteisest vaimustumise märgiks kõigutavad nad vaevumärgatavalt ja sujuvalt pead.
Jaapanlased, kes on loonud nii elegantse kultuuripärandi, ei tunnista armastuse ja iha väljendamiseks mingeid suudlusi. Emad musitavad hellituse märgiks küll lapsi, ent veel hiljuti polnud jaapani armastajapaaridel kombeks suudelda. Aastaid tagasi avaldas Jaapani ajalehes „Asahi” oma nördimust keegi keskealine lugeja, kes metroos suudlevat paari märgates olevat peaaegu südamerabanduse saanud.
Näita mulle, kuidas sa suudled, ja ma ütlen sulle, kes sa oled. Suudeldakse mitut moodi: hellitlevalt ja õrnalt, himuralt ja kirglikult, põgusalt ja pinnapealselt. Suudelda oskab igaüks. Kas hästi või halvasti – see on juba iseküsimus. Tavaliselt kestab suudlus kahe partneri vahel vaid mõni sekund. Minuteid kestvad suudlused kuuluvad üldreeglina eelmängu juurde ja annavad tunnistust partneri suurest himust.
Suudlemine on fenomen. Kreeka filosoof Platon nimetas suudlemist hingede vahetamiseks. Keegi kaasaegne kirjanik nimetas suudlust naudingu ja õndsuse pumbaks. Suudlusega äratas prints Okasroosikese unest. Suudlusega reetis Juudas oma isanda. Legendi järgi olevat Emma Göring andnud lahkumissuudlusega oma mehele üle kaaliumtsüaniidiampulli. Suudluseta pole mõeldav ükski armastusfilm.
Nii nagu iga teise asjaga, on ka suudlemine muutunud rekorditejahi objektiks. Näiteks USA-s Lockamis suudlesid 1990. aastatel 20-aastane Carol Ford ja 24-aastane John Waingard 3 tundi ja 54 minutit. Elektriline ajamõõtja kontrollis ettevõtmist. Pärast rekordi püstitamist kaebas Carol peavalu üle, tema pundunud ja haavandunud huuli pidi aga koguni ravima arst…
Suudlemine on rahvuseti väga erinev. Kui näiteks eestlane on suudlemisel põhjamaiselt tagasihoidlik ja valiv, siis slaavlane suudleb igal võimalikul juhul. Ta annab suud kohtumisel ja lahkumisel, suudleb kadunukest, lahingulippu, imet tegevat ikooni või risti õnnistava papi käes. Islamimaades suudlevad mehed kohtumisel teineteist suule ja kui nende juttu uskuma jääda, siis sellisel suudlusel erootilist tausta pole. Kuid rohkem on neid, kes väidavad, et suule suudlemine on alati erootiline!
Suudlusele võib vaadata väga erinevatest aspektidest ja kokkuvõttes ei söanda keegi sellele ühist nimetajat anda.
Füsioloogidele on suudlus 12 suud ja 17 keelt juhtiva lihase liikumine. Õndsa tunde saame suudlusest tänu sellele, et enamik ajju suunduvaid närvilõpmeid kulgeb suu lähipiirkonnas. Suudlus kiirendab südamelööke, suurendab hormoonide eritust ja laiendab pupille. Valgus muutub liiga eredaks, sellepärast suletakse teatud hetkel alateadlikult silmad.
Seksuaalpsühholoogid teavad, et suudlus on tegelikult hoopis intiimsem toiming kui seksimine. Kirglikult ja kõikeunustavalt suudeldakse nooruses. Aastaid koos elanud paarid teevad seda harva isegi vahekorras olles. Suudlustest ei tohiks aga loobuda, sest nimelt suudlus on see, mis kire lõõmama paneb. Siit järeldus – kui seksuaalelu on tuimaks ja igavaks muutunud, püütagu uuesti avastada suudluse võlu.
