Soome põgenesid Iraagi desertöörid, päevavargad ja argpüksid
Soome migratsiooniameti Migri andmetel olid enamus 2015. aastal Soome tulnud Iraagi pagulasi desertöörid – armetud närakad, väejooksikud, nii lihtsõdurid kui ohvitserid.
Kui varjupaiga taotlemise põhjuseks oli Soomes ainult desertöörlus, siis oli otsus enamasti negatiivne. Desertöörid moodustasid aga Soome 2015–2016. aastal saabunud Iraagi pagulastest valdava enamuse, vahendas Ilta-Sanomat.
Soomes oli juba varem juttu sellest, et kohalik politsei kartis sõjaväelise ja politsei taustaga pagulaste suure hulga tõttu oma julgeoleku pärast. 2014. aasta suvel vallutas ISIS suure osa Iraagi territooriumist ning Iraagi enda armee ohvitserid ja sõdurid põgenesid.
Iraak loobus sõjaväekohustusest pärast Saddam Husseini kukutamist 2003. aastal ja alates sellest ajast on riigis olnud elukutseline armee. Soome saabunud Iraagi desertöörid on armeesse värvatud elukutselised sõjaväelased. Nende hulgas on nii ohvitserid kui lihtsõdurid.
Lisaks sõjaväelastele saabus Soome hulgaliselt Iraagi politseinikke ja muid jõustruktuuride töötajaid. Desertöörlus ei saa rahvusvahelise õiguse kohaselt olla ainus põhjus varjupaiga saamiseks. Inimene ei saa olla pagulane, kui ainus põhjus armeest deserteerumiseks on hirm sõdimise ees.
Kui tegemist on elukutseliste sõduritega, siis peavad nad olema valmis sõdima. Seetõttu pole desertöörid reeglina Soomes varjupaika saanud. Samas võib olla ka muid põhjuseid – isik võib olla territooriumilt, kuhu naasmine on ohtlik.
Karistus desertöörluse eest on riigiti erinev, Iraagis on see rahatrahv või paari aasta pikkune vangistus. Karistus sõltub sellest, kas deserteerumise ajal valitses sõda või rahu. ISISe puhul ei kuulutatud Iraagis välja sõda, vaid tegemist oli terrorismivastase operatsiooniga.
Kui desertööridele sai selgeks, et Soomes neile varjupaika ei anta, siis hakkasid nad oma tausta varjama. Kui aga muid põhjusi välja ei mõelda, siis saadetakse nad tagasi Iraaki, kus neid ootab deserteerumise eest vanglakaristus. Paljud Iraagi desertöörid on seetõttu Soomest lahkunud ja tiirutavad ringi mööda Euroopat.
Eesti karistusseadustiku § 436 (1) järgi karistatakse väeosast või muust teenistuskohast omavolilise lahkumise eest, samuti väeosast väljalubatu tähtajaks teenistusse ilmumata jätmise eest, kui omavoliline äraoleks on kestnud üle kolme päeba, – karistatakse kuni üheaastase vangistusega.
(2) Sama teo eest, kui omavoliline äraoleks on kestnud üle kolmekümne päeva, – karistatakse kuni kaheaastase vangistusega.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui see on toime pandud erakorralise või sõjasesiukorra ajal, sõltumata omavolilise äraoleku kestusest, – karistatakse ühe- kuni viieaastase vangistusega.
Iraagi sõduri vanne
Minu püha kohus on vegeteerida sotsiaaltoetuste abil mõnes arenenud Euroopa riigis (eriti Saksamaal) ja läbi hallide dressipükste tasku ümberlõigatud munni sügada!
Tunnuspildil: Ravimatu abistamissündroomi all kannatavatele sakslastele juba aru pähe ei pane. Plakatil on tekst: Sõjaväeteenistusest kõrvalehoidjad ja desertöörid vajavad asüüli!
Okt, 2019
