Soome pereema hoiatab pisarsilmi moslemite eest
„Kuidagi jube tuttav on see kõik,” kirjutab moslemimaades kaitseväe välismissioonidel viibinud mees. „See naisterahvas kirjeldab täpselt üks ühele nende [moslemite] mentaliteeti. Kaastundel, austusel, inimlikkusel pole selles religioonis kohta. See on hoopis nõrkuse märk. Ja nõrgad hävitatakse. Uskmatule valetada pole patt, kui see teenib oma usu eesmärke. [Olen] omal nahal ka seda kogenud.”
Moslemite eest perega Ilmajoele kolinud naine hoiatab uue kodukoha omavalitsust plaanitud pagulaskeskust avamast – teades oma kurbadest kogemustest, mis ootab ees. Ema kirjeldab, kuivõrd võimatuks muutus elu moslemite tõttu:
Lärmi pärast ei olnud võimalik öösiti magada, lapsi ei olnud võimalik kuhugi üksinda saata. Kes midagi üritas ütelda, sai rõveda sõimu ja pilgete osaliseks, lisaks „rassisti” sildi külge. „See ei ole rassism, see on realism,” ütleb naine.
Ilmajoel valitsev rahu ja vaikus tundusid perele alguses ebareaalsena. Esimesel hommikul ärgates ei suutnud lapsed uskuda, mis oli juhtunud: „Emme, me magasime kogu öö jutti!”
Ühtlasi on lastel nüüd võimalus teha midagi täiesti enneolematut: minna mõnikord mõne sõbra poole ilma täiskasvanust „turvamehe” eskordita.
Nagu jutust selgub, on moslemite eest Ilmajoe kanti pagenud ka paljud teised.
Ema pöördub kohaliku omavalitsuse poole tungiva palvega mitte lubada Ilmajoele „põrgut, mille keskelt me siia ära kolisime.” Lisaks inimestele tegid moslemid elu põrguks ka näiteks siilidel ja oravatel, keda peeti vajalikuks piinata.
Eri nahavärviga lapsi mängis Vantaas majade vahel õues varemgi, kõik said omavahel läbi. Moslemite saabudes sai alguse suurem kaklemine ja kraaklemine ning üsna pea oli mängumaa nende pärusmaa.
Suuremad ja sõnakamad ei kõhelnud hüüdmast hooradeks ka pensionäre, kes olid lootnud rahulikult oma vanadusepõlve kodukandis mööda saata.
Eriliselt tundsid moslemid rõõmu naabermaja korteriühistu esimehe surmast, kes ühena viimastest neid veel vahel noomimas oli käinud. „Su mees on surnud, su mees on surnud! Meil on pidu, meil on pidu!” laulsid moslemid lesele.
Soomlanna kogemus kinnitab, mida paljud talle varem asjatult selgitada üritasid: moslemite ülbus kasvab võrdeliselt nende arvukusega.
Mis puudutab ametnike jutte vaid naiste ja laste võtmisest, siis võib soomlanna kinnitada, et nood käituvad oma võimaluste piires sama agressiivselt, kui mehed.
Elanike omi tänavapatrulle on hädasti vaja, kinnitab naine ning lisab, et temal aitas naabruskonnas mõnda aega edasi elada suure koera soetamine.
„Kõik [immigrandid] peale moslemite on südamest teretulnud,” võtab naine oma jutu kokku.
21. oktoober 2016 Objektiiv
NB! Loe ka:
Noor kurdi põgenik räägib tõtt põgenike kohta
Ema Angela: „Tulge minu juurde kõik, kes te vaevatud ja koormatud olete, mina tahan teile hingamist saata.”
