Seitse jaburat müüti sinu tervise kohta

2 minutit lugemist

Seattle ja Harvardi teadlased väidavad, et 50% maakera elanikest usub raudselt levinud müütidesse, mis tervisliku eluviisi kasuks räägivad. Kahjuks, sest paljud neist on alusetud või koguni kahjulikud. Näiteks järgmised:

Söömine pärast kella 18.00 on tervisele kahjulik
Iga neljas suurlinnade elanikest töötab hilise õhtuni, või koguni öövahetustes. Ja vaid väga väike protsent neist on paksud ja haiged, kuigi söögiaegades valitseb täielik kaos. Sest piisab teadmisest, millal, mida ja kui palju süüa ning et kõige toekam söögiaeg ei jääks ainsaks kogu ööpäevas.
Piisab, kui järgida seda, et viimane söögikord toimuks kaks tundi enne voodisse heitmist – selle aja jooksul suudab organism toidu veel ära seedida. Kui su režiim või harjumus sunnib magama heitma alles kell 01,00, võid veel kell 23,00 vabalt võtta einet, kui see ei koosne tublist seapraest ja kartulitest.

Vitamiine tuleb manustada iga päev
Reklaamid manitsevad selleks juba hommikust peale, et organism saaks turgutust ja süveneks immuunsus kõiksugu eluohtlike haiguste suhtes. Meedikute meelest pole see muud kui puhas vale, sest mitte ükski vitamiin ei kaitse külmetushaiguste ega ka vähi eest. Kõik vajalikud ained saab organism naturaalsetest toiduainetest, balansseeritud menüüst. Vitamiinid olevat ikkagi suur keemia! Kuid seda võib öelda ka ravimite kohta!

Päevane veenorm on minimaalselt kaks liitrit
Paljud dietoloogid vannutavad: mida rohkem jood, seda vähem süüa tahad! Pealegi olevat kaks liitrit vett päevas hea enesetunde, neerude õige talitluse ja naha elastsuse (nooruse) garantii. Täielik jaburus, vastavad teadlased – selle kinnituseks pole ühtegi tõestust. Rikkalik (vastutamist) joomine hoopis kurnab neerusid. Vesi ajab organismist välja liigse soola, millega me ju ka patustame? Tegelikult – kui organism soolast ülemäära puhtaks uhta, võib tagajärjeks olla ajuturse.

Alkohol laastab tervist
Jah, aga vaid juhul, kui kaanida seda arututes kogustes. Uuringute tulemused kinnitavad, et regulaarselt 30 grammi puhast alkoholi päevas mõjub organismi turgutavalt, eriti vanemaealistele naistele. Viimaste eakaaslastest täiskarsklased põevad 30% sagedamini diabeeti, südameveresoonkonna haigusi ja langevad infarkti või insuldi ohvriks. Mehed, kes lubavad enesele pokaali punast veini päevas, elavad keskmiselt 5 aastat kauem kui täiskarsklased.

Jõusaalis rassimine annab tugeva tervise
Jama, biitsepsi ümbermõõdul, telefonipostijämedustel reitel või massiivsetel rinnalihastel pole tervisega mingit seost ega garanteeri ka pikka eluiga. Tegemist on puhtalt meeste edevusega, ainult et ühes asjas panevad nad mööda. Musklid naisi nii väga ei vaimusta, aga noh, pole keelatud supelrannas või spaas ka geidele silmarõõmu pakkuda.

Igasugune ülekaal on kurjast
Jällegi jama. Muidugi leidub ka neid, kes on veel 70-seltki sama saledad kui nad olid teismelisena, kuid kainelt arutlevad toitumisspetsialistid on siiski seda meelt, et 5–10 kg ülekaalu vanemas eas ei tee midagi halba.

Magamine on tervis
Laias laastus küll, aga sundkorras vähemalt kaheksa tundi ööpäevas puhas müüt! Unevajadus on niisama individuaalne nagu silmade värv, hääletämber, maitse-eelistused jne. Kes end vägisi normi täitma sunnib, maksab kroonilise väsimusega, koguni patt on seda arulagedat valemit järgida juba lapseeast.

MAAJA

0

Your Cart