Salapärane infraheli – Jeeriko pasunatest Saksa stukadeni
Kui suri jumalasulane Mooses, ütles Jumal Jeesusele, oma pojale: „Mooses on surnud. Sellepärast tõuse nüüd sina ja mine üle Jordani, sina ja kogu rahvas – maale, mille ma Iisraeli poegadele annan.“
Ligilähedaselt nõnda seisab see kirjas Vanas Testamendis, ja aastasadu on kestnud vaidlused selle üle, kui palju vastavad tõele kirjeldatud sündmused, mis sellele järgnesid. Kas nendes osalejad olid tõesti võimelised tegema imet: hävitama Jerichoni linamüürid ainuüksi pasunate puhumisega? Sest nagu jutustab piibel, viis Jeesus iisraellased üle Jordani (mille vool mäletatavasti sel ajal oma sängi muutis!), maale, mille Jumal neile kinkis. Aga et selle peremeesteks saada, tuli neil kõigepealt kaananlased Jerichonist välja kihutada. Nood, taibanud, et tulijad on Jumala enese kaitse all, sattusid paanikasse, aga ees ootasid neid veelgi vapustavamad katsumused. Selle asemel, et asuda linna piirama, valisid iisraellased enese seast välja kõige võitlusvõimelisemad mehed. Järgneva kuue päeva jooksul käisid nood kord päevas ümber linnamüüride, kusjuures seitse preestrit kandis pühade säilmete laeka ees seitset pasunat. Seitsmendal päeval tehti linna ümber seitse tiiru, ja seitse preestrit puhusid seitse korda pasunaid. Kui lõpuks lõi sekka juubelisarv, saatsid kõik iisraellased seda kõrvulukustava kisa ja ulgumisega. Ja, oh õudust – Jerichoni müürid langesid, justnagu polnuks nad kivist, vaid pehkinud õlgedest!
Seda sõjakavalust soovitas Jeesusele Jumal, ja pikka aega on sellesse suhtutud kui muinasjuttu. Sest eks ole ju põlvepikkuselegi selge, et puhu pasunat palju tahes, ei lange selle ees mitte puitseingi, ammuks siis tohututest kaljulahmakatest tehtud müür. Aga hiljuti tõestas kanada teadlane Brian Wood radioaktiivse analüüsi jt. kaasaegsete uurimismeetoditega, et Piiblis kirjeldatud Jerichonil olid kõrged ja võimsad kivimüürid, mis tõesti ühekorraga lihtsalt lagunesid, – neid ei purustanud mingi mehaaniline jõud (st. piiramistornid või kiviheitjad). Miks? Kas tõesti võis seda põhjustada „pasunakoor“?
Jah, kinnitab Wood, ainult et müürid lammutas infraheli – inimkõrvale kuuldamatu madalasagedusheli tihke laine, mis teeb vähem kui 16 võnget sekundis. Infraheli tekib ka maavärinate, maapealsete ja -aluste plahvatuste, tormide ja orkaanide ajal. Kuna infraheli sumbub halvasti, on tema lained võimelised levima küllalt suurte kauguste taha.
Kanadalase osaline nimekaim – Robert Wood, kes on infraheliga eksperimente teinud, väidab, et ülimadalsagedusheli ei mõju tugevasti mitte ainult inimese psüühikale, kutsudes esile hirmuhooge ja paanikat, vaid resoneerub ka insenerirajatistega. See tähendab, et erijuhtudel saab infraheli tohutu purustusjõu. Kõik teavad klassikalist lugu kokkulangenud sillast, millest rood sõdureid rivisammul üle marssis. Ilmselt oli iisraellaste pasunate (mida rahvasuu teatavasti „Jeeriko pasunateks“ kutsub) konstruktsioon selline, et nood saatsid välja ülimadalsagedusheli laineid, mis saavutasid Jerichoni müüriga resonantsi ja purustasid selle. Nii et imesid ei tee siiski mitte üksnes usk, vaid ka teadmised.
Kuid nüüd teeme juttu sellest, kuidas sakslased oskasid undava heli psühholoogilist mõju ära kasutada. Paljud on näinud dokfilmides, kuidas kuulus Ju 87 (Stuka – lühend sõnast Sturtzkampfflugzeug – sööstlennuk, pikeeriv lennuk) luust ja lihast läbikäiva undamise saatel maa poole langeb, et siis pommikoormat täpselt sihtmärgi kohal alla heita. Paljud ei tea, et seda võigast heli ei tekitanud mitte kiiresti laskuv lennuk, vaid tegemist oli psühholoogilise efektiga. Lennuki põhitelikute külge olid kinnitatud propelleritega sireenid, mis tekitasid lennuki kiirel laskumisel ebatavaliselt võika ulguva heli. Kaasaegsete tunnistuste järgi oli selle heli psühholoogiline mõju kohutav, paljud inimesed jäid nagu halvatult seisma või panid umbropsu plagama. Sakslased ise nimetasid neid Ju 87 sireene „Jeeriko pasunateks“. Lennuk Ju 87 oli loodud Luftwaffe tellimusel Junkersi lennukitehases. Stukat kasutati peamiselt sõja esimestel aastatel. Tänu spetsiaalsetele tagatiibadele võis lennuki suunata kiirlaskumisel 1000 meetri kõrgusele, nii et piloot sai heita pommid sihtmärgile suure täpsusega.
Tunnuspildil: Pikeeriv pommituslennuk Ju 87. Selgesti on näha parempoolsete telikute küljes olevad ulguvat heli tekitavad propellerid.
