Mida reedab inimese hääl?

3 minutit lugemist

Hääl on inimese „foneetiline sõrmejälg“ ja annab informatsiooni selle omaniku päritolu kui ka palju muu kohta.

Paljud kurjategijad on sunnitud telefoni kasutama ja häält moonutades loodavad nad anonüümseks jääda. Kes paneb taskurätiku mikrofoni ümber, kes hoiab rääkides nina kinni. Paljud imiteerivad võõramaist aktsenti või dialekti. Mõni teeb hääle jämedaks, teine piiksub nagu Miki-hiir. Kogu see tembutamine on asjatu. Inimese hääl on niivõrd ainulaadne ja kordumatu nagu sõrmejälg. Helistamisel häält moonutada on sama tark, kui grimasse tehes loota tundmatuks jääda. Foneetikaeksperdid on praegusel ajal võimelised kompuutri abil tegema hääle analüüsi. On selgunud, et igal sõnal, igal tähel on oma „nägu“. Kompuutri ekraan muudab hääle nähtavaks.
Hääl ei reeda mitte ainult sugu ja ligikaudset vanust, vaid ka päritolu, elukutset, haridust, teatud haigusi ja hobisid. Arvestagem ka seda, et ükski inimene ei räägi täiesti puhtalt, ilma dialektita. Erineval toonil räägitakse ehitusel, pangas või valitsusasutuses. Kas eelistab keegi vabal ajal koomikseid või loeb ta klassikat, oma jälje kõnepruuki jätab see igal juhul.
Astmaatikute, ka hambaproteesikandjate kõne hakkab kõrva omapärase kahinaga. Piibusuitsetajat on võimalik eristada sigaretisuitsetajast. Eriti tugevat mõju avaldab suitsetamine naisterahva häälele. Kuuldes kärisevat ja madalat naisehäält, võib eksimatult öelda, et sellise hääle omanik on vähemalt kümneaastase staažiga ahelsuitsetaja.
Mitte ainult suitsetajad ei reeda end häälega. Silmapilkselt tunneb häälest ära homoseksualisti. Nii mõnigi psühholoog või psühhiaater ei suuda tänaseni vastata küsimusele, kas homoseksuaalsus on kaasasündinud või eluajal omandatud hälve. Analüüsides homoseksualisti häält võib ilma igasuguse endokrinoloogilise või geneetilise uuringuta kindlalt öelda, et homoseksuaalsus on kaasasündinud. Ei kujune ju inimese hääl välja väliskeskkonna või kasvatuse mõjul! Milline on siis homoseksualisti hääl?
See on üldreeglina pehme sametine bariton või sageli kõrge (bassihäälega homo on sama haruldane kui valge vares). Kui homoseksualist on kirglik suitsetaja, siis on tema hääl loomulikult madalam. Tähelepanuväärne on homoseksualistide ainult neile ainuomane intonatsioon. Homoseksualist räägib sageli väga kummalise aktsendi ja vältevigadega. Sõnarõhk on hüplev, sageli esineb täishäälikute venitamist.
Kui homol lasta korrata ühte lauset 5–6 korda, siis hakkab kohe kõrva, et rõhk on iga kord erinevatel silpidel ja erineva kõrgusega. Kui keegi seltskonnas hüüatab: „I-i-ssa-a-nd, kü-ü-11 see-e e-e-lu on kall-1-is!“ on kohe selge pilt, kellega on tegemist.
Huvitav on ka see, et ükskõik missugusest rahvusest homoseksualist ka ei oleks, intonatsioon on neil kõigil ühesugune. Eeltoodu kinnitab veenvalt homoseksuaalsuse kaasasündinud päritolu. Teatavasti kujunevad aga instinktide häired lapse kõige varasemal arenguperioodil (looteeas). Inimese kujuneva seksuaalse sättumuse üle võib ainuüksi hääle põhjal otsustada sageli juba tema murdeeas… Klassikaliseks näiteks on Pet Shop Boys solist Neil Tennant, kelle hääl on nii „reeturlik”, et küsimus tema seksuaalses orientatsioonis ära niipea kui ta suu lahti teeb.
Kui rääkida veel hääle ekspertiisist, siis viimasel ajal valmistab ekspertidele raskusi asjaolu, et kompuutrid on õpetatud rääkima. Nii saavad kurjategijad kompuutri abil šantažeerida ja välja pressida. Sellisel juhul õnnestub hiljem kindlaks teha vaid kompuutri tootnud firma ja valmistamise aasta.

MAAJA