Rünnakud turistide vastu Egiptuses
Egiptuse püramiidid ja templid on sadu aastaid huvi pakkunud meeletult suurele hulgale inimestele. Turism on alati olnud selle riigi tähtsaim tuluallikas. Kuigi Egiptust peetakse lääne orientatsiooniga araabia riigiks, leidub ka seal äärmuslikke islamirühmitusi, kes on seda meelt, et nende maa on õigelt teelt eksinud ja üritavad oma püha sõja abil luua islami jumalariiki.
Välisturistide vastu suunatud terroriaktid on aga paraku ainult ajutist efekti andnud: pärast iga veretööd väheneb turistide arv küll kõvasti ja see nõrgendab niigi ebastabiilse majandusega riiki, kuid ei vii soovitud tulemuseni – fanaatilise islamiriigi loomiseni.
17. novembri hommikul 1997 saabusid Luxoris asuva Hatšepsuti templi juurde esimesed bussid turistidega. Kuigi kõigest kaks kuud tagasi olid islami fanaatikud Kairos turistide bussi rünnanud, ei olnud Egiptuse võimud sellest mingeid järeldusi teinud ja tempel oli peaaegu ilma valveta. Piletikassas istus ainult valvur-piletimüüja ja eemal jalutasid kuus noort politseimundris meest. Kuid need olid ümberriietatud terroristid.
Kell 8.45 tapsid nad piletimüüja ja tungisid templiesisele väljakule, kus avasid valimatult tule, tappes mõned turistid. Seejärel ajasid terroristid põgenevad Šveitsi turistid keskmisele väljakule, kus algas pool tundi kestev verevalamine – enneolematu Egiptuse islami terrorismi ajaloos. Kellel õnnestus kuulirahe eest templisse põgeneda, ei olnud veel pääsenud. Terroristid jooksid neile järele ja tapsid nad noahoopidega. Samal ajal, kui terroristid naerdes ja lauldes Allahi poole pöördusid, käsutasid nad oma ohvrid põlvili, lõikasid neil kõrvad ära ja kõhud lõhki. Seejärel „halastasid” nad ohvritele ja tapsid nad laskudega.
Alles kella poole 10 paiku jõudis kohale politseiüksus ja astus mõrvaritega tulevahetusse. Enamikul õnnestus põgeneda ja saada enda valdusesse templi lähedusse pargitud buss. Bandiitide jälitamisel sai politseinike kuulide läbi surma bussis viibinud kolm vanemat härrat Prantsusmaalt. Kogu ennelõunase aja oli läheduses asuvates mägedes kuulda laske ja automaadivalanguid. Lõpuks teatas politsei, et kõik terroristid on tapetud. Islami fanaatikute veretöö tagajärg: 68 hukkunut, nende hulgas 58 turisti, kellest 35 oli pärit Šveitsist, neli kohalikku, samuti 6 terroristi. 24 Šveitsist, Saksamaalt, Prantsusmaalt ja Jaapanist pärit turisti said raskesti haavata, kuid pääsesid eluga.
Massimõrv Luxoris oli ohvriterohkeim islami äärmuslaste löök Egiptuse turismile. Mõrvaseeria algas 21. oktoobril 1992, kui bussis, kus viibisid Inglise turistid, lasti maha üks naine. 26. veebruaril 1993 plahvatas pomm ühes Kairo kohvikus. Hukkusid üks rootslane, türklane ja egiptlane. 4. märtsil 1994 tapeti ühel Niiluse kruiisilaeval Saksa naisturist ja 26. augustil ühes bussis Hispaania laps.
Samal aasta 27. septembril said Hurghadas terroristide käe läbi surma kaks sakslast ja kaks egiptlast. 23. oktoobril tapeti Luxori lähedal üks Inglise turist. 18. aprillil 1996 said ühes Kairo hotellis terroriakti tagajärjel surma 17 kreeklast ja üks egiptlane.
18. septembril 1997 tabasid Kairos Egiptuse muuseumi ees ühte bussi süütepommid. Hukkus 9 Saksa turisti ja egiptlasest bussijuht. Aastatel 1992–99 hukkus Egiptuses paremäärmuslaste terroriaktide tagajärjel umbes 1500 inimest, kelle hulgas oli nii kohalikke elanikke kui ka välismaalasi. Siis saabus terroristide tegevuses pikem paus.
23. juulil 2005 andsid terroristid löögi Egiptuse populaarses Punase mere äärses kuurordis Sharm el-Sheikhis. Kolm rühmitust võtsid vastutuse plahvatuste eest endale. Kokku tapeti ligi 90 inimest, viga saanuid oli 200. Valdav osa ohvritest olid egiptlased, kuid surma said ka kaks britti, kaks itaallast, üks ukrainlane, üks venelane, üks hollandlane, üks Iisraeli araablane ja üks tšehh.
Tegemist oli rängima vägivallaaktiga Egiptuses ligi sajandi jooksul. Kolm plahvatust kärgatasid lühikeste vaheaegadega kella ühe paiku öösel. Terror vallandas peamiselt eurooplastest puhkajate hulgas paanika. Kõikjal vedelesid laibad, inimesed karjusid ja sireenid huilgasid.
Piirkonna kuberneri sõnul õhiti Euroopa puhkajate ja sukeldujate seas populaarses kuurordis kaks autopommi ja ilmselt üks kohvrisse peidetud lõhkekeha. Üks plahvatus purustas hotelli Ghazala Gardens fassaadi. Hotell asub Naama lahe ääres, kus paiknevad kõige luksuslikumad võõrastemajad. Hulk inimesi jäi hotelli vestibüüli rusude alla lõksu.
Pommiauto sööstis hotelli territooriumile ja lõhkes hoone ees, ütles Lõuna-Siinai kuberner Mustata Afifi. Egiptuse turismihotellide väravas valvab alati politsei. Siseminister Habib el-Adli pidas toimunut seotuks mullu oktoobris Põhja-Egiptuses aset leidnud rünnakutega. Siis sai Iisraeli piiri lähedastes kuurortides sai surma 34 inimest, neist 30 Taba Hiltoni hotellis.
Esimene plahvatus kaikus öösel kell 1.15 Sharm el-Sheikhi kaubatänava lähedal autoparklas (foto vasakul). Mõnedel andmetel plahvatas parklas seisnud auto, kuid paljud nägid sündmuspaiga lähedal suure reisikotiga meest, kes olevat teatanud, et tal on kotis pomm.
Mõned inimesed taganesid temast ehmunult, kuid enamik pidas juttu naljaks, rääkis juhtunut pealt näinud naine. Kaks minutit hiljem toimus kohas, kuhu ta koti oli asetanud, plahvatus.
Päästetöötajate sõnul olid 17 laipa tundmatuseni söestunud. Vigastada said peamiselt vana turu kohvikusse kogunenud egiptlastest töölised.
Varsti pärast seda kuulsid Sharm el-Sheikhi elanikud Naama lahe äärest kahte järjestikust plahvatust. Esimene plahvatus toimus hotelli eesja teine taksode rivis. Rünnakud toimusid ajal, mil paljud turistid ei olnud veel magama läinud, vaid istusid baarides ja jalutasid turvaliseks peetava kuurordi turgudel.
Veretöö Sharm el-Sheikhis vaid tugevdab võimude otsustavust terrorismiga võidelda ja see välja juurida, kinnitas Egiptuse president Hosni Mubarak.
Briti ja egiptuse plahvatusi ühendab ideoloogia
Ekspertide hinnangul oli ühtekokku 140 ohvrit nõudnud Londoni ja Sharm el-Sheikhi plahvatuste lähedane toimumisaeg juhuslik. Samas väitsid nad, et kuigi neid koos ei plaanitud, ajendas terroriste sama ideoloogia.
„Meil pole mingit infot Londoni ja Sharm el-Sheikhi seoste kohta,“ selgitas juhtivaks al-Qaida eksperdiks peetav srilankalane Rohan Gutnaratna. „Al-Qaidal on rakukesi üle kogu maailma, osa neist on seotud juhtimistasandil, kuid kõik nad on seotud ideoloogiliselt.“
Šotimaa St Andrewsi ülikooli terrorismi- ja poliitilise vägivalla uuringute keskuse juht Magnus Ranstorp väidab, et Sharm el-Sheikhi rünnakute kavandamine ja täideviimine vastusena 7. ja 21. juuli Londoni plahvatustele on võimatu. Egiptuse spetsialistide andmeil kulus viimaste suurte rünnakute korraldamiseks Siinai poolsaarel 2004. aasta oktoobris seitse kuud. Toonastes rünnakutes hukkus 34 inimest.
„Seetõttu on selge, et Sharm el-Sheikhi rünnakute kavandamine pidi algama juba ammu,“ ütles Ranstorp, tunnistades siiski, et Londoni plahvatused võisid laupäevaste rünnakute elluviimist kiirendada.
„Selliste rünnakute toimepanijate vahel pole operatiiv- ega logistilist seost,“ kinnitas Ranstorp, „kuid seos on al-Qaida revolutsioonilises ideoloogias.“
Põrgu Hiltonis
2004. aasta oktoobris sai Egiptuses Siinai poolsaarel toimunud plahvatuses surma 34 inimest, neist enamik Taba linna Hiltoni hotellis peatunud Iisraeli turistid.
Lõuna poole jäävas seljakotituristide seas populaarses Nuweibas hukkus plahvatuses kaks inimest, nagu ka Ras al-Sultanis. Egiptuse kuurordid olid sellal täis iisraellasi, kes veetsid seal nädalapäevad kestvaid pühi – seda hoolimata ametlikest hoiatustest, et islamistid võivad neid rünnata.
Lõhkeainelaadungiga veoauto rammis Tabas hotelli vestibüüli ning plahvatas. Mõni hetk hiljem pani üks enesetaputerrorist plahvatama pommi hotelli basseini lähedal. Plahvatus purustas 10-korruselise hotelli ühe tiiva. Mõned külastajad hüppasid akendest välja, et pääseda tulesurmast. Tuletõrjujate sõnul varises kokku hotelli restorani katus ning hulk inimesi sai selle rusude all surma.
Iisraeli eriteenistus oli hoiatanud inimesi sõitmast Egiptuse puhkekeskustesse Punase mere ääres, kinnitades, et nad võivad seal langeda rünnakute ohvriks. Juudi sukkoti püha lõppemist tähistas Siinail umbes 10 000 iisraellast.
Püha sõja hingus Euroopas
Euroopas on üles kasvanud põlvkond noori moslemeid, kes ei tõlgenda džihaadi mitte kui eelkõige vaimset võitlust. Pigem eelistavad nad „uskmatute“ verd valades märtrisurma minna. Nad on sündinud Euroopas, nagu seda olid ka Londoni veretöö korraldajad, kuid ei kõhkle oma kaaskodanikke teise ilma saatmast.
27-aastane Hollandi alam Mohammed Bouyeri, kes mõrvas islamit kritiseerinud filmirežissööri Theo van Goghi, ütles kohtus, et ta ei kõhkleks seda uuesti tegemast. Bouyeri kuulus nn Hofstadi grupeeringusse, kes plaanis õhku lasta Schipholi lennuvälja, Hollandi parlamendi ning tuumaelektrijaama.
Euroopa ülimalt liberaalseid ja eluvõõraid seadusi kasutades on radikaalid vabamad tegutsema kui Lähis-Ida või Põhja-Aafrika riikides. Neil on Euroopa passid ning nad saavad eksportida terrorit ka Ameerika Ühendriikidesse, nagu nad tegidki 2001. aasta 11. septembril. Saudi Araabia või Süüria tuntud dissidentidena ei oleks see neil nii lihtsalt korda läinud.
Samas tuleb iga terrorisõduri kohta kümneid tuhandeid samasuguseid noori moslemeid, kes elavad rahumeelset elu. Põhjused, mis sunnivad neid väheseid pöörduma terrori teele, on erinevad. Sõjaka ideoloogia ammutavad ümbritsevas pettunud noored sageli internetist.
Mõned inimesed süüdistasid terrorirünnakutes Iraagi sõda, kuid tuleb meeles pidada, et näiteks al Qaida pani pomme ammu enne seda, kui Ameerika tankid Iraaki veeresid. Iraagi oht seisneb eelkõige selles, et see on magnet ja treeningubaas välismaalt pärit võitlejatele, kirjutas Briti nädalakiri „Economist”.
Vt ka internetis: List of Islamic Terror Attacks (alates 1970. aastast)
NB! Loe ka:
ISLAM on rahu religioon… kui mõned pommiplahvatused, noarünnakud ja autodega otsasõitmised välja arvata
Islamiterrorismi lätted
Terroriaktid Kenyas ja Tansaanias (1998)
Moslemid pole Läänele andnud midagi muud peale narkodiilerite, tapmiste, verevalamiste ja terrorirünnakute
Terroriaktid USA-s 11. septembril 2001
