Põrgumasin lennukis (1950)

Reisilennuki vastu suunatud sabotaažiakt ei ole mingi uuema aja fenomen, küll aga olid need enne viimaseid aastakümneid vähem raskete tagajärgedega. 1950. aastal leidis aset esimene sõjajärgne pommiplahvatus reisilennuki pardal.

Lõhkekeha, mida eksperdid pidasid üksmeelselt põrgumasinaks, plahvatas Inglise lennukompanii British European Airways’i (BEA) lennuki Vickers Viking sabaosas ning purustas sellest suurema osa. 27 reisijat ja 4 meeskonnaliiget võlgnesid oma elu kahele tegurile. Esiteks oli Vickers Vikingi puhul tegemist robustselt tugevakonstruktsioonilise reisilennukiga, mis oli loodud pommitaja Wellington baasil ja teiseks oli 30-aastane kapten Ian Harvey sõja ajal olnud pommituslennukil piloot, kes oli tulest ja veest läbi käinud ning kes teadis, kuidas õhutõrjemürsust tabatud lennukit kindlalt lennuväljale piloteerida.

13. aprillil 1950 startis Viking (G-AIVL) Victor Love Northolti lennuväljalt järjekordsele liinilennule Pariisi. Peale kapteni kuulusid meeskonda teine piloot Dusty Miller, radist Mike Holmes ja stjuardess Sue Cransie. Välk oli Vikingit varasematel lendudel tabanud juba kaks korda ja kolmandat välgulööki ei tahtnud Harvey enam kogeda. Kuna Viking ei olnud hermeetiline, siis ei saanud ta tõusta kõrgusele, mis võimaldanuks lennata pealpool Inglise kanali kohal rippuvaid vihmapilvi. Ta püüdis tumedatest sajupilvedest kaares mööduda, kuid Viking sattus tugevatesse turbulentsetesse õhuvooludesse, mis panid teda kõvasti rappuma, lisaks hakkas kandepindadele tekkima jää.
Kui lennuk lendas 1525 meetri kõrgusel üle Hastingsi, oli õhk veel selge, kuigi horisondil sähvisid välgud. Kapten lülitas automaatpiloodi välja, sest ta kavatses tormipiirkonnast käsijuhtimisel eemalduda.
Äkki kostis Vikingi sabaosast summutatud plahvatus ja külm lööklaine paiskas piloodikabiini ukse lahti. Kõrbelõhna haistes mõtles Harvey, et lennukit on jälle välk tabanud. Tüürpinnad blokeerusid, juhis surus kapteni käsi tagasi ja lennuki nina hakkas tõusma. Sellal kui Harvey püüdis lennuki asendit stabiliseerida, läks teine piloot reisisalongi. Paremal pool sabaosas asunud tualettruum oli kadunud, selle asemel haigutas tohutu auk mõõtmetega 2,5×1,20 meetrit. Pisut väiksem auk oli vastasseinas. Reisisalongi uks oli oma kohalt lahti murdunud ning pendeldas šarniiride küljes väljaspool lennukit.
Stjuardess Cransie lamas teadvusetult põrandal ja tema käsi veritses tugevasti. Reisijad olid ta salongi tõmmanud ning esmaabi andnud.
Harvey kontrollis tüürpindu. Pöördetüüri pedaalidele vajutades polnud tunda mingit vastusurvet ning tema sõrmede all pöörlesid kõrgus- ja pöördetüüride trimmerid* tühjalt. Kõrgustüürid olid peaaegu täiesti kinni kiilunud ning neid võis liigutada ainult mõne sentimeetri ulatuses. Kõigele lisaks vajus juhis kogu aeg tagasi. Harvey sai sõnakuulmatust juhisest jagu sel teel, et surus põlve istme ja juhise vahele. Õnneks funktsioneerisid tagatiivad ja telik normaalselt. Kaldtüüride abil manööverdades suunas ta lennuki tagasi Northolti. Harvey vähendas kiiruse 315-lt kilomeetrilt tunnis 250-le, andis juhtimise üle Dusty Millerile ning läks omakorda reisisalongi üle vaatama.
Ka sõja ajal ei olnud ta näinud lennukit, millele õhutõrjemürsk oleks tekitanud nii suuri vigastusi. Vikingi kiilu koos tüüridega hoidsid veel kere küljes ainult kaks kitsast metallriba, mis olid alles äsja osa lennuki kerest. Kui tüürid poleks kinni kiilunud, oleks vajutus pedaalile tõenäoliselt kogu sabaosa ära rebinud.
Radist Holmesi hädateate peale käskis Northolti dispetšer vabastada kogu õhuruum madalamal kui 1200 meetrit. Harvey ja Miller üritasid vigastatud lennukit viia 750 meetri kõrgusele. Kaldtüüride abil korrigeerisid nad suunda, mootorite võimsuse reguleerimisega aga kõrgust. Kui Viking lähenes maandumisrajale, laskis Harvey välja teliku, seejärel tagatiivad – alguses 20E ning 150 meetri kõrgusel 60E. Maandudes kiirusega 185 kilomeetrit tunnis vajus lennuki nina umbes 7–8 meetri kaugusel enne maandumisraja algust alla. Asjatult rebisid mõlemad piloodid juhiseid kõigest jõust enda poole. Hetk hiljem taipasid nad, et olid liiga ägedalt tegutsenud. Harvey andis välkkiirelt gaasi ja mehed lükkasid juhist ette, et lennuk laseks nina alla, sest juba oli kiirus kõigest 150 kilomeetrit tunnis, ohtlikult lähedal läbivajumisele**.
Kõigi suureks üllatuseks ei lagunenud sabaosa laiali, kui Harvey läks teisele ringile. Ta alustas sujuvat laskumist, laskis tagatiivad jälle välja, võttis gaasi maha ning maandas lennuki n-ö kõiki kunste ja reegleid järgides.
Värisevad, aga kergendust tundvad reisijad väljusid lennukist. Kiirabiauto toimetas haavatud stjuardessi kohe haiglasse. Hoolimata käevigastusest ja ajuvapustusest paranes ta kiiresti.
Vikingi esialgsel ülevaatusel ei tekkinud vähimatki kahtlust selles, et lennukit polnud vigastanud välgulöök, sest rebenenud kereseinad olid kaardunud väljapoole. Plahvatus pidi olema toimunud lennukis. Sue Cransie ütles hiljem, et ta oli tundnud teravat hapukat lõhna, enne kui ta teadvuse kaotas. Alguses langes kahtlus tualetis kasutatud desinfitseerimisvahendile. Kuid uuringud näitasid, et see vahend ei plahvata ei vedelal ega gaasilisel kujul.
Küll leiti aga lennuki vigastatud osast põlenud tuletikk. Tuvastati, et kraanikaussi ja tualettruumi teistesse osadesse oli tunginud kergmetallitükke, millel olid ilmsed plahvatusjäljed. Uurimiskomisjoni aruandes on öeldud, et lennukis lõhkes põrgumasin. Hoolimata Scotland Yardi pingutustest pole Victor Love‘i saladust õnnestunud lahendada.

* * *

* Trimmer – lennuki kõrgus-, pöörde- või kaldtüüri väike liigendkinnituse vahendusel kallutatav tagaosa, mis võimaldab piloodil lennuki tsentreeringu, mootori reaktiivmomendi vms. muutudes juhtimisseadiste kaudu ilma pideva jõukuluta lennukit tasakaalustada.
** Läbivajumiseks nimetatakse maandumisel momenti, kui kiiruse kahanedes on tõstejõud muutunud lennuki kaalust väiksemaks.

Tunnuspildil: Sellel Northoltis tehtud ülesvõttel on selgesti näha, et 1950. aastail reisilennukeid veel ei värvitud. Põrgumasin plahvatas lennukis Vickers Viking, mis lendas marsruudil Northolt–Pariis.

©Peter Hagen

NB! Loe ka:
Kes sokutas esimese pommi reisilennukisse?
Ettenägematu hädaoht – enesetapjast piloot kokpitis! (2015)