Popmuusika kolm murdeaastat: 1964, 1982 ja 1991
Evolutsioonibioloogiast tuntud uurimismeetodeid rakendanud insenerid ja bioloogid on viimaste aastakümnete popmuusika edetabelite laule analüüsides tuvastanud kolm olulist murdepunkti – 1964, 1982 ja 1991. Neid aegu iseloomustab valdavate stiilide oluline muutus ja mitmekesistumine. Londoni Kuningliku Seltsi toimetistes ilmunud uurimuse autorid uurisid pea 18 000 digitaliseeritud muusikapala, mis olid 1960–2010. aastal iga nädal koostatavas USA edetabelis Billboard Hot 100. Arvutitel lasti analüüsida igast palast umbes 30 sekundi pikkust helilõiku, mis klassifitseerisid algoritmid selle kooskõla. USA popmuusikas võib täheldada kolm revolutsioonilist aastat. Kõige suurema tormi põhjustas hip-hopi pealetung 1991. aastal, mil edetabelites kasvas järsult laulude hulk, mida iseloomustas kooskõla puudumine ja energeetiline kõne. Seevastu 1964. aastal nähti korraga mitmete stiilide populaarsuse kasvu. Korraga mitmekesistusid nii soul, rock kui ka doo wop. Üllataval kombel selgus, et ansambleid Beatles ja Rolling Stones võib analüüsi alusel pidada pigem üldise trendi järgijateks kui selle loojateks. Küll aga ei saa eitada, et ansamblid aitasid nn Briti invasiooni võimendada. Aastal 1983 muutusid valdavateks vooludeks new-wave, disko ja raske rock. Stiilide mitmekesisus on jäänud viimastel aastakümnetel suhteliselt muutumatuks. Ainsaks oluliselt homogeensemaks perioodiks võib pidada 1986. aastat, kui kasvas oluliselt süntesaatorite ja trummimasinate populaarsus – enamik poplaule kõlas nagu Duran Duran.
